14.10.74 põlvitus Kenneth Jeesuse ette ja suur rahu tuli tema südamesse seejärel, kui ta oli 2 nädalat palunud oma patte andeks.
Seejärel käis ta ühes väikeses koguduses, kus ta poole aasta kestel sai välja nutta kogu oma kibeduse. Kui ta seejärel kohtas neid inimesi, kes olid temaga käitunud julmalt, kallistas ta neid ja ütles enesele hämmastuseks ehedalt: „Ma armastan teid!”
Kui Kenneth oli õppinud 7 aastat tehnilist kõrgharidust ja Jumal kutsus teda pühenduma vaimulikule teenistusele, lubas ta Jumalale esmalt ühe aasta piiblikoolis, kus Jumal rääkis oma sõna kaudu: „Mina juhatan sind kogu tõesse!” Siis andis ta kõik.
Olen olnud oma elus vaimulikus sõjas, kus mul on olnud suuri võitlusi. Selle kaudu on Jumal näidanud, et tema võidab.
Karjaa linnas oli palju narkomaane ja sataniste tänaval. Meil oli hea osadus koguduses, kuid väljaspool oli võitlust.
Kui olime kolimas Pietarsaarest Karjaale, käisime kuu jooksul korra nädalas teetoa õhtutel, enne mida palvetasime koha peal kaks tundi. Palve ajal tuli tagaukse kaudu palvemajja langenud kristlane, kes oli heroiini mõju all. Tema sisse astudes kogesin sellist võimsat pimeduse väge, et ma ei saanud teha midagi enne, kuni Püha Vaim mind ei puudutanud. Kogesin, et see inimene on vaimne vürst selle linna üle, kes püüab takistada minu saabumist selle linna pastoriks.
Ta ütles: „Kenneth, tule mulle kallale!” Ta oli füüsiliselt selline, kelle oleksin suutnud välja visata. Kuid see toimus vaimulikus sfääris ja ma kogesin: „Ära tee midagi enne, kui…”
Ma hakkasin käima palvemajas ringi ja tema istus altari ees ning kordas: „Tule mulle kallale!” Ta püüdis minus esile kutsuda hirmu.
Möödus 10 minutit, midagi ei juhtunud. Ma pöördusin ja hüüdsin Jumala poole. Möödus 20 minutit, siis pool tundi. 40 minutit möödus ja ma muutusin murelikuks: „Mis saab edasi?”
Siis langes Jumala Vaim minu peale ja ma kogesin suurt rahu. Ma pöördusin ja vaatasin tema poole. Ta tõstis käed näo ette ja ütles: „Ma ei saa sind vaadata, ma ei saa sind vaadata!” Siis jooksis ta hirmunult välja.
Kui kogudus ei näe neid vaimseid jõudu, ollakse pimeduses ja võideldakse valede asjade vastu. Selle juures on oluline, et kui vaenlane tuleb ja midagi temast on minus, ei suuda ma võidelda. Selle pärast tahan elada pühalt.
Vahel võid libastuda, kuid kui saad pasunasse, siis lähed risti juurde ja palud: „Jeesus, puhasta mind, nii et ma tohin seista siin selles olukorras.” Me ei ole nii täiuslikud, kuid lepitusel on suur vägi.
Piibel räägib selgelt, et kui sa räägid paha teisest või pilkad (1Kr 6:9-10), ei ole sul midagi tegemist Jumala riigis. Kui palju seda siiski esineb?! Kogudus peab sellest ärkama.
Saime abikaasaga Ahvenamaal koroonanakkuse 19. veebruaril. Siis tõusis esmalt abikaasal 37,5 kraadi palavikku, aga minul tõusis väga kõrge, isegi üle 40kraadine palavik, mis kestis 13 päeva. Mingid ravimid ei aidanud, vaid hetkeks palavik langes. Jõud hakkas hääbuma. Sipoo vallast helistati iga päev ja küsiti, kuidas tervisega lood on ja siis öeldi: helista nüüd kiirabi ja mine haiglasse.
Palavik jätkus. Kokku olin haiglas kolm ööpäeva, kuid pärast esimest päeva haiglas tuli minu juurde öösel selline väikesemõõduline deemon. Olin ärkvel ega saanud sellel öösel magada. Deemon tuli agressiivselt minu suunas ja ütles: „Mina olen koroona ja omistan sinu ihu.”
Jumal oli juba ammu minule õpetanud ristimise tähtsusest. Ristimises sa matad oma vana mina, nii et lihalik ihu kaotab oma meelevalla. Ma ütlesin sellele deemonile: „19.05.1979 matsin ma oma vana mina, sul ei ole midagi minuga tegemist!” Siis see kadus. Järgmisel päeval oli palavik läinud.
Olen seejärel uurinud koroona tausta Piiblist ja vestelnud rabidega. Heebreakeelne sõna koroona viitab Amalekile. Kogesin, et Jumal tahab, et kogudus ärkab, kuna koroona on lubatud selle pärast, et liiga suur osa kogudusest on tagasi langenud.
2Ms 17 ründas Amalek Iisraeli, neid, kes olid Jumala maha jätnud. Iisraelil ei olnud Jumala kartust. Sellepärast tuli Amalek.
See on antud meile ärkamiseks, et palvetada ja pöörduda ära kõigest, mis võtab ära Jumala pühaduse kogudusest. See on Jumala sõna meile koroonas.
Selles on palju hirmutamist, kuid meie ei pea kartma, küll Jumala kannab hoolt meie eest, kes oleme tema omad. Saatan võib olla milline iganes ja temal on oma vägi, kuid kui mina olen Kristuses ja elan koos temaga, siis on tema minu jalgade all. See peab olema algpositsioon.
Kogu Iisraeli ajalugu räägib sellest, et vaenlane ründab siis, kui ollakse ära langenud Jumalast, et see mõjutaks pöörduma tagasi. Samuti on meiega.
Paulus ütleb 2Kr 5:10, et meist igaüks peab seisma Kristuse ees oma elu ja tegudega, kas oleme siis teinud head või kurja. Me ei saa elada nii, kuidas tahame, vaid peame elama Kristuse elu – ja see on arm. Tahaksin lausa hüüda: „Pöörduge Jumala poole nüüd, kuna see ei ole mäng!”
Olin kurjuse meelevalda kogenud korduvalt oma elus, see ei olnud mulle uus. Kuid ma hakkasin mõistma, et koroona on Jumala poolt lubatud selleks, et me ärkaksime. Meie koguduses palvetatakse palju, kuid soovin, et Jumal annaks meile armu ja palvevaimu, et seista vastu hingevaenlasele ja heita ta välja meie linnadest.
Üllatun, kui pastorid enam ei küsi Issandalt, kas kolida kuhugi linna, vaid nad huvituvad, kas seal on hea korter või milline on palk. Kuid kui Issand käsib minna mingisse linna, siis sa lähed. Kui sa ei kuula Jumala häält, siis keda sa järgid?
Meil oli kogemus Karjaale kolimisega. Enne seda olin pastoriks Pietarsaares, kolmandaks suuremas rootsikeelses nelipüha koguduses. Siis Jumal ütles, et saadab mind Karjaale, kus koguduses oli 7 inimest. Mina ei saanud teha muud tööd ja ka abikaasa nägi nägemuse, kuidas lapsi tuli igast kandist.
Ma ütlesin Issandale, et nüüd tuli sulle koorem, kuna vajame süüa ja meil on 5 last. Me elasime sellises imes 5 aastat. Pidime saama igal kuul 2 – 3 tuhat marka, et tulla toime. Ja see töötas.
Mul olid liblikad südames, kui ma tajusin seda olukorda. Läksin palvekoosolekule ja keegi ei teadnud, mida ma mõtlen. Ootamatult tõusis palvekoosolekul naine püsti ja ütles, et Issand annab mulle seoses majandusliku olukorraga püha muretuse. Siis liblikad kadusid ja neid polnud enam 5 aastat.
Kui lahkusime, ei olnud koguduses enam 7 inimest, vaid peaaegu 100. Selle eest au Issandale. On suurim armastus kogeda ja näha, mida Issand teeb. Au Issandale!
Usk tuleb sellest, et oleme Jeesuse ligiolus. Kui tema räägib, siis sa usud. Kuid kui ta ei räägi, siis pingutame ise uskuda.
Paulus ütleb: „Kui keegi püüab elada jumalakartlikult, siis teda kiusatakse taga.”
Elame maailmas, kus valitseb saatan. Kui kogudus tahab murda läbi, siis peab kuulutama sõja. Kui sõda ei ole, siis on koguduses midagi puudu. Karjaale tulles esines sõda konkreetselt ja füüsiliselt.
Räägin ühe loo, kuna selles linnas oli palju saatana teenijaid ja narkomaane. Kogesime palves, et peame kuulutama sõja nõidade ja saatana teenijate vastu ning me tegime seda julgelt. Järgmisel päeval – kui meil oli lühike koosolekusari –, tuli keegi suur mees, lõi kirikuukse jalaga lahti ja ütles: „Ma tulen sealt pimeduse poolelt ja kuulutan teie vastu sõja.”
Nii konkreetselt see toimub. Algas suur võitlus. Me palvetasime ja paastusime. Mõni koges ajuti sügavat masendust. Esines haigusi ja jõuetust. Oli konkreetselt kogetav, kuidas pimedus ründab.
Selline võitlus kestis 5 kuud. Kuna meil oli koguduses üksnes 7 liiget, siis ma helistasin Lõuna-Soome koguduste noortele, kas nad sooviksid tulla appi kiitma ja ülistama Issandat. Meil toimus kord kuus palve- ja paastupäev. Samuti palvetasime nende päevade vahelisel ajal.
Maikuus juhtis Jumal meid minema igale tänavale või teele, mille kaudu linna sisenetakse. Linnal oli seitse teed. Jumal rääkis, et lähete iga tee algusesse, võiate seda õliga ja lööte sinna posti, millele on kirjutatud: „See linn kuulub Kristusele.” Sellised natuke hullud teod. Me jagunesime tiimidesse ja tegime seda. Postid on seal veel nüüdki.
Linnas oli teatrimaja, mille juhatajaks oli saatana teenija. Igale uuele õpilaste rühmale, kes tuli, joonistas ta rõnga ja ütles: „Astu sellesse rõngasse ja palu, et saatan tuleb sinu üle!” Sellise eest see ühiskond maksab. Mõned nendest noortest kogesid kohutavaid asju.
Pärast teede õliga võidmist ja postide asetamist käidi ümber teatrimaja 4liitrise õlipudeliga ja kuulutati: „Välja siit!”
Mõni päev hiljem ütles teatrijuht: „Ma ei saa enam olla selles linnas.”
Õhkkond vabanes. Sellest alates hakkas inimesi tulema usku. Kogudus võttis vastutuse siduda vaimuvallad ja vabastada need, kes pidi vabastatama.
Veidi hiljem palvetasime palju politsei eest narkoärikate tabamiseks. Karjaal oli restoran, mille õuel paiknes šamaanitelk, kust levis hašisi lõhna isegi tänavale, aga politsei ei teinud midagi. Palvetasime ja veidi aja pärast tabas politsei 70liikmelise narkokaubitsejate jõugu.
Šamaanitelk kadus. Restoranile tuli uus omanik ja linn hakkas avanema.
See osutab, et koguduse esimene ülesanne on murda vaimulikult saatana vägi ja puhastada paikkond vaimsetest vaimuvaldadest.
Karjaal juhtus nii, et otsustajad, poliitikud, sotsiaaltöö inimesed ja arstid Hankost kuni Karjaani kogunesid arutama, mida teha, kuna umbes 20% noortest Länsi-Uusimaal kasutas narkootikume. Ma mõtlesin, et ma ei lähe sellele kogunemisele, kuid Jumal nagu lükkas tagant.
Kui läksin, arutasid seal kõik probleemi, kuidas olukorda muuta. Ootamatult tõstis Jumal mu püsti ja ma ise kuulasin, kuidas ma ütlen: „Mul on vastus.” Kõik vaatasid imestunult: kes sina selline oled.
Ma ütlesin, et parim abi noortele on elava Jumala kogudus. Selles on tugi, mida noored vajavad, seal on tegevus ja kõik see, mida on tarvis. Kõik jäid suu ammuli vahtima.
Selle tagajärjel sündis ühing Koos narkootikumide vastu, milles osalesime ka meie. Selle kaudu saime vahendeid kaamera ostmiseks. Selle baasil arenes meie noortetöö ja noori hakkas tulema. Just laste- ja noortetöö avas kogu linna. Nähti, et kogudus saab tegelikult olla kasuks ühiskonnale.
Sageli kogudused ise ei näe seda vastutust, mida Jumal on andnud kogudusele, kui seda peetakse üksnes sisemiseks osaduskonnaks. Kui ma tulin Karjaale, siis Jumal ütles, et sa ei ole pastor ainult Peetelis, vaid sa oled selle linna pastor. Nehemja raamatus öeldakse: otsige selle linna heaolu, kuhu mina teid juhatan. Kui sellel läheb hästi, läheb ka teil hästi.
On kurb, kui me ei näe selles enda vastutust. Karjaal oli selline olukord, et ma ei saanud panna oma lapsi kooli, kus on saatanateenijaid, narkootikumid ja nõidus. Jumal ütles, et kui sina ei võitle, siis sinu lapsed kannatavad selle tõttu…
Jumal näitas, et pere kooshoidmiseks peab meil olema igal reedel pereõhtu, umbes nagu sabat. Loeti sõna ja palvetati ning kõik meie lapsed tulid seal usku ning täitusid Püha Vaimuga.
Eelviimane lastest keerutas ennast ühel õhtul ja näis, et ta üldse ei osalenud. Kuid kui olime palvetanud, sulgesin Piibli ja olin juba toast lahkumas, kui ta hüüdis: „Isa, isa, ma pean tulema usku nüüdsama.”
Seejärel ta säras rõõmust, tõi oma rahakoti ja hakkas kõigile raha pakkuma. Kui selliseid kogemusi on peres ja lapsed ise kogevad Jumala puudutust, siis nad kunagi ei hülga seda.
Täna kasutatakse seksuaalsust ja sooneutraalsust poliitilise jõuna. Esimest korda ajaloos on poliitikas kasutusel selline relv. See kujundab inimesi, kellel ei ole identiteeti, keda saab juhtida kuhu tahes. Tulevase maailma valitsejad soovivadki selliseid inimesi.
On olemas kaasus, kui isa püüdis takistada, et laps ei vahetaks sugu, ja isa mõisteti süüdi. See ei olnud Soomes, kuid sellele olukord läheneb. Milline on meie ühiskond 15 aasta pärast. Siin ei saa enam elada. Jeesus peab tulema ja selle kõrvaldama. Ja kindlasti ta tulebki.
Olen uurinud Noa teemat, kuidas langenud inglid ühtisid naistega. Siis sündisid hiiglased – nefilim, kes ei olnud enam inimesed. Koljat võis olla üks selline. Kurjus oli valdav. Selle tõttu valmistas Jumal Noa abiga laeva ja pesi ära kogu selle kurjuse.
Heebreakeelne tekst annab mõista, et Noa perel ainsana oli veel puhas veri. Kui hukutav see oli. Matt 24 ütleb Jeesus, et lõpuaegadel saab olema nagu Noa päevil. Nad sõid ja jõid ja naitusid, milles ei ole midagi erilist. Mis aga tegelikult toimus Noa päevil? Mida nad sõid? Nad sõid inimesi.
Lugedes Enoki kirja, tuleb välja mõndagi sellist. Nii Jeesus kui Peetrus viitasid Eenoki kirjale. Sellel ajal oli kohutav elu ja ma mõistan, et mingil viisil osastuvad langenud inglid ka meie ajal inimestega, mis teeb selle maailma olukorra väga halvaks.
Kui Jumal andis Aabrahamile tõotatud maa, siis ta ütles, et kurjus ei ole veel saavutanud seda määra, et neid rahvaid hukka mõista. Lõpuaegadel üks osa inimestest läheb rüvedamaks ja teine pühamaks.
Koroona on antud usklikele selleks, et meelt parandada. Pöördume Jumala poole, et meil oleks Püha Vaimu meelevald ja vägi.
Malakia raamatus öeldakse, et siis saab selgeks, kes teenib Jumalat ja kes mitte. Erisus tuleb ikka enam ja enam nähtavale. See toimub selle tõttu, et Jumal võib kohut mõista langenute üle, kes lähevad täielikku pimedusse.
Lõpuaeg on ka lõikuse aeg: Matt 13 räägitakse seoses lõikusega kahest rühmast. Jeesus ütleb, millises järjekorras asjad toimuvad. Esmalt kogutakse kokku umbrohi. Meie mõtleme vastupidiselt. Seejärel kogutakse tõeline saak. See toimub põhjusel, et tegelik saak ei kahjustuks.
Jumal tahab õpetada meile vaimulikku sõjapidamist, mis toimub vaimulikul tasandil. Jeesus ütles midagi kummalist: „Kes ei ole minu poolt, on minu vastu.” Sa ei saa olla neutraalne. Sa oled kas täiesti Jeesuse poolel või oled tema vastu. Paljud on kutsutud, kuid vähesed on valitud. See sõltub sellest, kuidas sa seda vastu võtad.
Kui Jumal mind kutsus, siis alguses lubasin talle ühe aasta, kuid seejärel olin valmis jätma kõik, mis mul oli. Tänapäeval ei jäeta midagi, vaid võetakse vastu üksnes lisaõnnistusi. Jeesust järgides tuleb midagi ka hüljata.
Jeesus andis mulle kogemuse aastal 1992. Kaks aastat enne seda oli meil õnnistatud evangeelne üritus Vaasas. Inimesi tuli usku, imed toimusid tänavatel ja ma olin nii rõõmus, et ülistasin Issandat seal, kus ma magasin. Äkki Issand küsib: „Kas ma tohin sind viia surmaväravate juurde?”
See toimus kaks aastat hiljem ja algas sellest, et olin paastus ja palves koguduse probleemide pärast. Mulle tuli surm vastu siis, kui ma kõndisin metsas. Kogu minu jõud kadus. Seejärel olin ma läbipõlenud. Olin 10 kuud haige ja Jumal näitas minule surmaväravaid: mis need on ja kuidas neid võidetakse. Kogesin kohutavaid kogemusi ja mul oli väga raske.
Räägin loo, mille abil Jumal näitas mulle, kuidas saada jõudu. Tõusin ühel hommikul kell viis palvetama. Saatan oli minu lähedal ja süüdistas mind kõiges selles, mida olen teinud lapseeast alates. See oli tõsi.
Nägemuses oli Jumal minust vasakul pool ukse taga. Saatan ütles, et kui sa lähed sellest uksest sisse, siis sa sured.
Olin ehmunud ja kõik süüdistused survestasid mind. See oli kohutav kogemus, mitte nii lihtne, nagu sellest rääkida. Mõtlesin, et meelsamini suren Jumala ees. Arvasin tegelikult, et ma suren sinna minnes.
Suundusin vaikselt Jumala ukse poole. Mida lähemale jõudsin, seda suuremaks läks vastasmõju, nii et ma hädavaevu jõudsin ukseni. Kui ma haarasin lingist ja avasin ukse, kõik süüdistused kadusid.
Olin üllatunud sellest, mis juhtus siis, kui arvasin surevat. Kuid uksega oli Jeesuse veri, mis kaitseb meid vaenlase eest. Hääl ütles: „Kenneth, pea meeles, et minul ei ole ühtegi süüdistust sinu vastu.”
Kõik süüdistused kadusid hetkega. Mul oli tohutu rahu. Vaenlane tuleb veel täna mind süüdistama, nagu koroona olukorras, kuid ma tean, kuidas seista vastu. Ilmutuse raamatus öeldakse, et nemad on saatana võitnud Talle vere tõttu ja oma suu tunnistuse tõttu. Oluline on mitte lõpetada, vaid seista kuni surmani.
Kui sul pole meeles pühakirja ja saabub hirm, siis ei mäleta sa midagi. Kui surve saabub, siis su ajud enam ei tööta. Kui sõna on sinu südames ja vaimus, tõuseb see sealt üles. Kaks tundi tuleks iga päev lugeda sõna ja seejärel kaks tundi palvetada, siis püsid heas usus.
Kui Jumal viis mind surmaväravateni, oli mul selline kogemus, et kui palvetasin hommikul, siis saabus selline pühadus, et ma magasin põrandal. Jeesus tuli ja ma nägin ainult tema jalgu, kuid see oli nii püha, et ma ei suutnud hingata. Sain kogemuse, et Jeesus ei ole üksnes hea karjane, vaid ta on püha. Tema pühaduse ees väriseb kõik.
Pöördu Jumala poole kogu südamest, sest Jumal on lubanud koroona, et me pöörduksime Jumala poole. Ta tahab riietada sind Püha Vaimu väega, nii et võid palvetada ja pimeduse väed taganevad. Ole õnnistatud Jeesuse nimel ja võta vastu Püha Vaimu võidmine oma ellu, kuna ilma Püha Vaimuta ei saa me teha midagi selles maailmas. Ole õnnistatud Jeesuse nimel!
Paulus ütleb: „Saage vägevaks Issandas ja tema tugevuse jõus.” Otsi seda ja mine Jumala juurde. Temal on sinule tööriistad, millega suudad võita ja alistada vaenlase. Tahan palvetada sinu eest ja koguduste eest, et me leiame selle positsiooni Jumala ees, milles kogudusel on meelevald ja vägi meie linnas sellel ajal.
Koroona on antud meile ettevalmistuseks. Kui sa pole ette valmistatud, võidmist ei tule.
KENNETH WITICK
https://www.tv7.fi/arkki/haastattelussa/kenneth-witick-osa-1-2_p81366
