Skip to main content

Kui võtta selle sajandi (XX) ajaloost kolm juudi nime – ja kui need isikud poleks seal esinenud, siis poleks meil aimugi, milline meie ajalugu oleks olnud: need on Karl Marx, Freud ja Einstein.

Nemad kolmekesi on suuremalt osalt kujundanud selle sajandi. Kõik need juudid, Karl Marx, väga allakäinud juut, pahatahtlik mees. Freud, ütleksin, et peaaegu sama kuritahtlik – ja Einstein, särav intellektuaal.

Loodan, et ma ei solva kedagi, kuid olen veendunud, et kui Jumal võtab kasutusse 144 tuhat juuti, saab maailm väga tugevasti mõjutatud. Pidage meeles, et ma pole juut, olen samasugune pagan kui kes tahes. Mul ei olnud mingit huvi juutide vastu, kui Jumal mu päästis. Mul ei olnud nende vastu vähematki huvi.

Mul oli Cambridge’s kaks juudist sõpra, kelle mõlema nimi oli Kesh. Nad olid, kuidas seda nüüd öelda, nii segunenud, et nad oleksid võinud sama hästi ka paganad olla. See oli kõik, mida teadsin juutidest.

Minu pereliikmed olid head inimesed, tüüpiline briti kõrgem keskklass. Nad poleks juute kunagi koonduslaagrisse saatnud, kuid neil kõigil oli sisemine eelarvamus, kui juute mainiti. Head, kultuursed, korralikud inimesed, kuid nad olid määritud antisemitismi vaimuga.

Kuid kui sain päästetud, siis olin nii võhik: ma ei teadnud, et selleks peab kirikusse minema. Sain päästetud sõjaväe kasarmus keset ööd. Ma ei teadnud, et pean ootama kuus kuud, enne kui saan vaimuande. Niipea, kui Vaimuga ristitud sain, hakkas Jumal mulle andma ande.

Esimene and, mis Ta mulle andis, oli keelte tõlgitsemine. Pärast seda iga kord, kui palvetasin, sain ma keeltesõnumile tõlgitsuse. Lõpuks muutus see koormavaks. Küsisin Issandalt, et kas ikka pean seda tegema. Ta ütles: “Ei, sina valid, kas tahad seda.”

Kuid peaaegu iga kord, kui palvetasin ja tõlgitsuse sain, kõlas see nii: “Mina olen Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal.”

Mõtlesin endamisi, et mis siis. Miks Ta peab mulle seda ütlema?

Kuid mõne aja pärast hakkas mulle kohale jõudma, et Ta “on”, mitte “oli”, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal. Ja siis Ta ütles midagi hämmastavat Moosesele: “See on minu nimi. Ja see on minu mälestus kõigile põlvkondadele: Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal.”

Kas pole hämmastav, et Kõikvõimas Jumal otsustas end tuntuks teha kolme isiku Jumalana. Ta tegi valiku. Võid vaielda nii palju, kui tahad, kuid Ta ei kavatse oma valikut muuta. Nii see on.

Seega usun, et saab olema 12 tuhat igast 12 suguharust, kes tulevad Jeesuse juurde ja lähevad edasi kõigi rahvaste juurde. See on minu isiklik arvamus. See ajab mind põnevile, sest kui meie elame Jeruusalemmas, siis kes teab, keda meie saame puudutada.

Tegelikult ühe messiaanliku uskliku, kes on meie väga lähedane sõber, naine kuulis mind sellest õpetamas ja neil on viis poega. Ühel päeval see naine palvetas, olnud kuulnud mu õpetust sellest. Ta tundis, et Issand ütles talle: “Kuidas oleks, kui sa õpetaksid oma poegi olema üks nendest tunnistajatest, olema üks tuhandetest.”

See toob meid just sellesse aega, kus me elame. Usun, et oleme nendele sündmustele nii lähedal, kus need võivad saada reaalsuseks.

Nüüd näeme 144 tuhande lõppu. Jõuame selle juurde Ilm 14. peatükis. Mul pole kahtlustki, et need on samad isikud. Tundub, et nad on täitnud oma maise kutse, nad kõik on maha pannud oma elu Issanda pärast ja nüüd on nad taevas. Johannes ütleb Ilm 14:1: “Ma nägin, ennäe: Tall…”

Mulle väga meeldib see fraas: “Ennäe: Tall…” Üks ilus laul on kirjutatud: “Vaata: Tall, armastan vaadata Talle, ammutan inspiratsiooni, kui vaatan Talle…” Mul tuleb sellest kananahk ihule, see on nii põnev.

Igatahes… “Ma nägin, ennäe: Tall seisis Siioni mäel ning koos temaga sada nelikümmend neli tuhat, kelle otsaesisele oli kirjutatud tema nimi ja tema Isa nimi.”

Usun, et need on samad. Nüüd on nad täitnud oma maapealse eesmärgi. Sa leiad ühe eristava märgi, Isa ja Poja nime nende otsaesiselt. Mäletate et Ilmutuse 7ndas, oleksin pidanud seda mainima, pandi neile kõigepealt pitser enne järgnevaid sündmusi. Nagu näeme, oli pitseriks Jumala Isa ja Poja nimi nende otsaesisel.

Peamine konflikt Ilmutuse raamatus on inimeste vahel, kes kannavad pitsereid: nende, kes kannavad Isa ja Poja pitserit ja nende vahel, kes kannavad antikristuse pitserit.

Usun, et ajaloo lõpul saab arvatavasti olema kahte tüüpi inimesi: inimesed, kes on kas ühe või teise pitseriga kinnitatud. See on huvitav.

Antikristus on valmis pitseerima inimesi kas otsaesisele või randmele, kuid Jumal ei ole. Tema paneb pitseri ainult otsaesisele. Teisisõnu, Ta ootab su teadlikku pühendumist.

Antikristus nõuab ainult, et teeksid, mida tema tahab. Ta ei hooli sellest, kui ta ei saa sinu otsaesist, piisab, et ta saab sinu käed.

Siin nad on, Ilm 14:2: “Ja ma kuulsin häält taevast otsekui suurte vete kohisemist ning nagu suure kõue mürisemist, ning hääl, mida ma kuulsin, oli otsekui kandlemängijate hääl, kes mängivad oma kandleid.”

See oleks vägev, kas pole? “Nad (144 tuhat) laulsid uut laulu trooni ees ning nende nelja olevuse ja vanemate ees, ning keegi muu ei suutnud õppida seda laulu kui vaid need sada nelikümmend neli tuhat, kes on ära ostetud ilmamaalt.”

Seega on laule, mida ainult mõned inimesed suudavad laulda. See käib arvatavasti ka teiste valdkondade kohta. Selleks, et laulda ühte laulu, peab olema midagi sinu sees. Nii võisid ainult need 144 tuhat õppida selle konkreetse laulu.

Siis kirjeldatakse neid Ilm 14:4-5: “Need on need, kes ei ole endid rüvetanud naistega, nad on puhtad nagu neitsid. Need on need, kes järgivad Talle, kuhu ta iganes läheb. Need on inimeste seast ostetud esmaanniks Jumalale ja Tallele, ning nende suust ei ole leitud valet, nad on laitmatud.”

See on imeline kirjeldus 144 tuhandest. Siin öeldakse, et nad on neitsid, nad ei olnud rikkunud end naistega. See paneb mind uskuma, et nad pidid olema noored. Julgen arvata, et nad kõik olid teismelised, sest abielus olemine ei riku sind, kuid hooramine rüvetab või rikub.

Need olid noored inimesed, kes olid end puhtana hoidnud. Ja kui tunned tänapäeva Iisraeli, siis pead kaua otsima, et leida tuhat, kes vastavad sellele tingimusele.

Edasi öeldakse siin ja see on võti kõigele: “Nad järgivad Talle, kuhu Ta iganes läheb.”

See on kristlik elu, järgida Talle, kuhu Ta iganes läheb. Siis öeldakse midagi imelist: “Nende suust ei leitud valet, nad on laitmatud.”

Laitmatud usklikud: miks nad olid laitmatud. Miks nad on või saavad olla laitmatud. Mis on selle võti, ütle mulle: see on Talle järgimine.

Tõeline moraalsus ja voorus ei ole hunnik reegleid, see ei ole teoloogia: see on suhe isikuga. See on Talle järgimine, kuhu Ta iganes läheb.

Selle väljakutse tahangi teile esitada täna, siis kui hakkame palvetama. Oled sa teinud otsuse järgida Talle, kuhu Ta iganes läheb? Meie Ruthiga palvetame hea meelega teie eest, kuid palju sõltub teie suhtumisest ja vastusest.

Oled sa pühendanud end järgima Talle, kuhu Ta iganes läheb?

 

DEREK PRINCE

Kommenteeri