Miks ei võta sa vastu jõudu?
Mõni inimene on vaimulikult nõrk seetõttu, et ta ei võta vastu seda, mida Issand neile pilvedelt pakub.
Kui Issand Jeesus taevasse lahkudes jättis oma jüngrid maa peale, olid nad tõelises abituses. Neid ootasid ees vastutusrikkad ülesanded. Nende vastaseks olid suurimad inimlikud ja saatanlikud jõud. Nende endi inimlik varustus oli üsna puudulik nii eriliste ülesannete teostamiseks tugeva vaenlase vastu.
Kuid Tema tõotus oli, et nad täidetakse teatud päevade pärast jõuga nende üleloomulike ülesannete täitmiseks.
Nelipühal juhtuski imeline sündmus. Need lihtsad mehed panid kogu riigi kõmisema mitte oma oskuste ja jõuga, vaid sellepärast, et nad olid täidetud üleloomuliku väega.
Selle tõe on Issanda omad sageli unustanud. Nad on asunud võitlusesse vaimude maailma ja sellest haaratud inimeste vastu inimlike võimalustega. Ja ootuspäraselt on nad kandnud kaotusi nii isiklikus elus kui ka tegevuses.
Nad nagu ei suuda uskuda, et Püha Vaim on tõeline reaalsus. Nad ei võta tõena, et Püha Vaimuga täitumine on päris kogemus. Seetõttu tehakse Issanda tööd oma jõuga, kus väsitakse, tüdinetakse, kaotatakse usk. Lõpuks lohistatakse kaotusi kandnud Issanda sõdurina end elus kuidagiviisi edasi.
Ometi on meile pakutud uut tugevust igaks päevaks ja iga uue töö jaoks. See töö pole meie, vaid Issanda oma. Meie võit ei olene enese püüdlustest, vaid Issanda armust ja tugevusest.
Mõni Issanda oma ongi nõrk ja jõuetu, kuna elatakse ja võideldakse oma võimaluste tasemel. Issanda suured jõuvarud ootavad aga vastuvõtjaid, kuid neid pole.
Meie vaimulikku inimest võiks võrrelda akuga, mida tuleb perioodiliselt laadida. Aku töötab üksnes lühikest aega. Kui seda uuesti ei laadita, siis on see kasutu.
Kui sa sündisid uuesti, täitis Issanda Vaim sind nii külluslikult, kui sa olid suuteline vastu võtma. See Vaimuga täitumine oli üksnes algus. Ühe uuesti tahab Issand sind haarata. Uus ärkamine, uus meeleparandus ja uue armu vastuvõtt on vajalik pidevalt.
„Uuendage oma meeled uuesti tunnetama oma Looja kuju järele ja täituga Püha Vaimuga,” on Pauluse üleskutse oma sõpradele.
Samuti nõuab Paavo Ruotsalainen üha uut täitumist Püha Vaimuga. See on pidev sisemine pühitsuse võimalus, mis on rajatud sellele, et Püha Vaim saab uuendada meie usaldussuhet Issandaga pidevalt ja selle tagajärjel toimub surnud südame elustumine.
Kui ärkamisliikumine kannab hoolt vaimuliku elu eest südame harduses, siis hakkavad isegi surnud luud liikuma. Sest Vaim üksi teeb elavaks.
Seepärast võtkem vastu enam armu, siis taandub meie vaimulik kuivus. Ärge kõnelege nii palju sellest, kui puudulikud usklikena me oleme, kogeme seda sügavalt ka ise, kuid kõnelgem pigem sellest, kui armurikas ja suur on meie Issand.
Ta võib teha imesid seal, kus kõik inimlikud soovitused on lõppenud.
Taotlegem rohkem sellist varjatud palveelu! Enam tõelist hinge vaikimist ja armu ning uue jõu vastuvõtmist Püha Vaimu kaudu. Siis saab ilmsiks tõde: kus on palju palvet, seal on ka palju õnnistusi.
URHO MUROMA
