Neljandaks
Mr 14:54: „Ja Peetrus järgnes talle eemalt ülempreestri õueni. Ja ta istus koos sulastega ja soojendas ennast tule paistel.”
Jh 18:18: „Aga orjad ja sulased olid teinud lõkke, sest oli külm, ja seisid ning soojendasid end. Ja ka Peetrus seisis nende seas ja soojendas end.”
Kordame üle. Olen vaimselt kõrk, sest olen keskendunud enda armastusele Jumala vastu. Palveelu magab. Kõik, mis puudutab ohvrit minu kristlikus elus, sellele kõigele ma leian vabanduse ja õigustuse, et elada mugavat elu ning mitte kunagi mitte midagi ohverdada. Ja siis tuleb viimane staadium.
Tuld on ju vaja! Südames on aga külmus ja me hakkame oma käsi sirutama selle maailma tule poole. Peetrus teeskleb, et ta on samasugune nagu tema ümbruses viibijad, aga need on inimesed, kes hakkavad Jeesust risti lööma.
Peetrus ei ole nendega, aga ta teeskleb. Nad ütlevad Peetrusele: sul on aktsent. Aga tema hakkab vanduma, et tõestada, et tema on nagu nemad, ja soojendab ennast.
Kui me kaotame Püha Vaimu tule, siis paljud hakkavad ennast soojendama maailma lõkete juures. Selle maailma tuli muutub nii ligitõmbavaks: seriaalid, filmid, sotsiaalvõrgustikud. Need hakkavad meid soojendama, võttes meie aja ja toites meie hinge. Selles tules me peaaegu et hülgame Jeesuse. Me ei hülga teda otseselt, aga meie suhe temaga läheb katki, südametunnistus saab rikutud.
Sellel järgneb teine tuli, mõne jaoks on see alkohol, teisele pornograafia, hoorus, halb kõnemaneer. Mittekristlikud väärtused saavad meie eelistuseks. Süda vajab põlemist, aga et me oleme loobunud palvest või kardame ohvrit ning järgime Jeesust kaugelt, siis annab saatan meile teise tule, kus me hakkame ennast soojendama. Olgu see siis hooruse, varguse, pettuse või himu tuli, aga see on selle maailma tuli.
Ja kuigi me soojendame ennast selle tule ääres, ei ole see Jumala tuli. See tuli põletab ära meie intiimse suhte Jumalaga. Sest Piibel ütleb, et kui Peetrus ennast seal soojendas, siis vaatas Jeesus tema poole ja Peetrus hakkas nutma. Sest ta mõistis, et ta oli nii kaugele läinud, et nüüd ta juba sõbrustab inimestega, kes vihkavad Jeesust.
Kuidas võib selleni jõuda? Peetrus, kuu aega tagasi sa nägid, kuidas Laatsarus tuli hauast välja. Aasta tagasi käisid sa vee peal, kuidas võid sa nüüd nii kaugel olla, et salgad Jeesuse?
Peetrus, see ei ole sinu tuli, see ei ole sinu sõpruskond, need ei ole sinu prioriteedid, see ei ole sinu elu. Mitte selleks ei saanud sa päästetud, mitte selleks ei olnud sa kutsutud.
Kui pole palvet, kui oled distantsil ning su süda on külm, siis tea, et külma südamesse annab kurat himu ja armastuse maailma järgi. Siis me hakkame ennast soojendama selle maailma tule juures.
Silmad soojendavad ennast tunde televiisori ees, süda soojeneb arvutitahvli juures nagu naelutatult. Tunnid mööduvad. Sa soojendad ennast, sest palve on ju nii raske, sõna lugemine on vanamoodne ja igav, kirikus käivad ainult vanad inimesed.
Viga ei ole kirikus, palves ega sõnas, vaid sinu süda on külm. Sa oled juba mürgitatud ning su käed on välja sirutatud maailma lõkete poole ning sinu intiimne suhe Jumalaga on katki.
Aga sellega polnud veel kõik. Lõpuks ütles Peetrus: ma lähen kalale.
See on tagasipöördumine vanasse ellu. Soojendamine maailma tule ääres, palveelu puudumine, Jeesuse järgimine eemalt ja vaimulik kõrkus on sissejuhatus vanasse ellu tagasi pöördumiseks.
Kuid kalal olles ei püüdnud Peetrus ühtegi kala. Jumal oleks nagu meelega selle nõnda korraldanud. Siis tuleb Jeesus ja küsib: „Kas sul on midagi toidupoolist?”
See on nagu sool haavale: „Kuidas sul läheb, Peetrus?”
Kui me oleme maitsnud Jumalat, kuid siis jahtume ning teeme kõike muud negatiivset, mida eelnevalt rääkisime, kuni langemiseni vanasse ellu, siis ei lase Jumal meil sealt „midagi püüda”. Ta armastab meid nii väga, et ta distsiplineerib meid selle abil.
Ma olen kohanud paljusid kristlasi, kes on maha jätnud koguduse ja Jumala, öeldes, et nad lähevad tagasi vana elu juurde, kus oli alkohol ja muud, sest seal oli nii äge. Ja nad on läinud.
Aga nüüd see elu on tühi, sest nad on maitsnud uut reaalsust, mis ei ole kaugeltki võrreldav eluga, mida nad elasid varem. Jumal sihilikult ei lase meil nautida pattu, et meid uuesti enda juurde tagasi tõmmata.
Me satume vanas elus koheselt probleemidesse, sest taevas on Jumal, kes ei lase Peetrusel olla edukas oma vanas elus.
Sa võibolla ütled: „Nii pole õige ega aus.”
Ma olen üles kasvanud Ukrainas, kus vanemad kasutasid seda, mis mul siin pükste peal on, seda nimetatakse rihmaks. Rihmaga vabastati meid igasugusest rumalusest.
Kord minu onu keelas onupoega ja mind (olime 8-9aastased), et me oleksime kodus ega läheks kodust kuhugi. Onupoeg aga ei tahtnud kodus olla ja ta suutis mindki ära veenda, kuigi kartsin karistust, nii et me läksime ümbruskonda hulkuma. Me eksisime ära ja alles 2-3 tunni pärast jõudsime koju tagasi.
Hiljem sain teada, et kogu see aeg oldi meid taga otsitud. Meie valest hoolimata võttis onu rihma ja käskis onupojal püksid maha võtta. Mina seisin kõrval ja nägin, tundsin ning kuulsin, kuidas ta rihma sai.
Mul oli hirm ja valus, sest ma teadsin, et mind ootab koheselt seesama. Peale poja head distsiplineerimist vaatas onu mulle aga otsa ja ütles: „Kao siit.” Ja ma lasin sealt jalga ilma karistuseta.
Kas teate, miks ta mulle rihma ei andnud? Sest ma ei olnud tema poeg. Tema poeg sai rihma, aga mina ei saanud, sest ma ei olnud tema poeg. Kuid ta ütles mulle: mine siit ära.
Sel päeval, kui inimesed tulevad taevasse, ütleb Jumal uskmatutele: „Minge siit ära! Ma ei tunne teid.”
Siin maa peal kasutab Jumal meie distsiplineerimiseks „rihma”, sest ta armastab meid nii väga. Kui me aga läheme Jumala juurest ära, seab ta meie teele takistusi, et meid enda juurde tagasi tõmmata. Ma ei ütle, et ta peksab meid, aga ta kasutab selleks meie elu olukordi.
Saatan kasutab kõiki neid astmeid, et meid tagasi viia vanasse ellu ja kui sina meelt ei paranda, siis tal see õnnestubki. Hinda oma elu ja hoolimata sellest, millisel astmel sa oled, tee oma elus meeleparandus; isegi kui oled alles esimesel tasemel, sest langemine sellega veel ei piirdu.
Kurat petab sind, aga Jumal ei lase sul leida õnne selles maailmas, sest selle maailma õnn on üürike, kuna tema tahab päästa meie hinge. Jumal kuuleb palveid meie pärast ja tõmbab meid tagasi nii jutlustajate kui eluolukordade ja muu taolise läbi.
Peetrus pidi vastama Jeesusele, et ta ei püüdnud midagi. Jeesus vastas: „Heida võrgud teisele poole!”
See on meeleparanduse märk – tee kõik asjad lihtsalt teistpidi. Peetrus mõistis, et see on Jeesus, hüppas vette ja jõudis Jeesuse juurde.
Jeesusel aga oli ja on tuli. Jeesus on tuli ja selle tule juures küsib Jeesus Peetruselt: „Kas sa armastad mind?”
Tule juures oli Peetrus salanud Jeesuse kolm korda. Nüüd taastatakse teda taas tule juures, Jeesuse tule juures. Tule juures küsib Jeesus Peetruse käest kolm korda: „Kas sa armastad mind!”
Peetrus vastab jaatavalt: „Jah, sa oled mulle armas!”
Peetrus sai taastatud ja mitte ainult taastatud, aga ta ei läinud ka enam mitte kunagi tagasi. Kogu oma ülejäänud elu põles ta Jeesusele.
Nelipühapäeval tuli tuli tema peale ning ta jutlustas tuhandetele inimestele ja rajas kogudusi. Kui saabus aeg surra Jeesuse pärast, siis Peetrus, kes kunagi nii kartis ohvrit, et järgis Jeesust kaugelt, ütles oma ristilööjatele: „Ärge lööge mind risti nagu Jeesust, ma ei ole seda väärt. Lööge mind risti pea alaspidi.”
Peetrus suri märtrina ja täna on tema tunnistus tule tunnistus. See süütab ja taastab meid. Oma elus sa kas põled Jumalale või põled hiljem põrgus. Elu lõpus on sul ainult üks kahetsus, et sa ei põlenud Jumalale, et sa liiga vähe ohverdasid ja palvetasid või hoidsid kinni oma mugavusest, lastes tekkida distantsi enda ja Jeesuse vahele.
Jumal tahab sind täna taastada oma tules, selles armastuse ja Püha Vaimu tules, et sa ei peaks soojendama ennast vale tule paistel, olles kinnitunud sellesse maailma ja tema himudesse. Tema tuli taastab Püha Vaimu ja Jumala kohalolu reaalsuse sinu elus ning selles on
MUUTUS, ELU,
SOOJUS JA VALGUS.
VLAD SAVCHUK
Olevistes 09.02.2025
