(algus eelmises numbris)
Ma olen näinud, kuidas isegi vanal kommunistil läheb süda pehmeks siis, kui Jumal on rääkimas. Oli üks õde, kes sai usklikuks luteri kirikus. Vahepeal oli ta meil, aga tema mees oli kolhoosi esimees olnud, selline kommunist, kes elas sellist kõrget Jaani. Meie olime lootuse kaotanud, no see mees küll Jumala juurde ei tule. Aga tuli küll.
Ükskord külastasime tema abikaasat koos mõne inimesega. Oli niisugune sügisene aeg, ja siis ta tuleb ja ütleb: ma tahan ka kuulata, mida te räägite. No tuligi, kuulas, ja siis me rääkisime. Ta tegi ka päästepalve. Me kõik olime ehmatanud, et kas tema teeb päästepalve.
Oli niisugune tunne, et kas ta teeb meiega nalja. Aga see ei olnud nali. Abikaasa pärast ütles, et loeb mulle nüüd Piiblit ka.
Enne oli kõrv vastu raadiot, kuulas uudiseid ja oli selline tavaline mees. Aga siis tahtis Jumala sõna kuulata. Jõulude ajal jäi ta haigeks ja juba kolmekuningapäevaks oli praktiliselt surnud. Kõik see asi oli ühe sügise lugu. Ta sai päästetud.
Nii ilus tunnistus jäi meelde. Keegi meist teda ei kutsunud. Meil oli umbes nii, et hea küll, paneme ukse kinni. Sina istu oma toas. Meil on oma usujutud ja me ei kutsunud teda. Aga Jumal kutsus ja sellepärast ärme ajame neid kutseid segi. Vahel oleme nii ähmas, et miks keegi meie kutse peale ei tule.
Sorteerisin sahtleid ja leidsin asju aastast 2014, kui Aleksei Ledjajev käis Võrus külas. Siis me trükkisime ja tegime Dmitriga pakkide kaupa igasuguseid pabereid ja jagasime neid välja, et inimesed tuleksid.
Ei oska ütelda, kui palju neid kutsete jagamise peale tuli. Rohkem tuldi Jumala kutse peale. Aga meil oli niisugune tunne, et me peame hirmsasti seda tegema.
Ma mäletan pühapäevakooli ajast, et üks õde-venda kunagi ütlesid, et nemad lehest lugesid, et meil on pühapäevakool ja sellepärast tulid. Rohkem mul meeles ei ole, et keegi oleks selle peale tulnud. Eks nad ikka rohkem tulid sedasi, et vanemad tõid. See, mida Jumal on tegemas ja kuidas tema kutsub, see on palju võimsam asi.
Nagu sellel kolmapäeva õhtul, kui Estonia oli uppunud, oli palju rohkem rahvast kui täna. Aga kes kutsus? Estonia kutsus. Sest Võrust oli 17 inimest lahkunud. Eks siis inimesed ei osanud kuskile mujale minna. Usun, et ka teised kogudused said sel nädalal sama kogeda, et inimesed lihtsalt tulid palvesse. Muidugi on selline kutsumine väga karm, aga ikkagi kutsumine.
Kui Jumal on kutsumas, siis selle kutse peale ei tohi südant kõvaks teha. Kui tema on rääkimas, siis Jumala kutse on nii auväärne. Seda ei tohi ära unustada ega kõrvale jätta.
…
Vilistidega oli niisugune huvitav lugu. Kui seaduselaegas oli vilistide käes, siis näeme 1Sa 6:6, kuidas Jumal teeb vilistide südamed pehmeks. Nende suur ebajumal kukkus mõne korra katki. Aga hullem lugu oli see, kuidas Issanda käsi oli raskesti nende peal. Ta lõi neid pärasoole paisetega.
Mõni ütleb sedasi, et Jumala käest haigusi ei tule, aga siit ma loen, et nagu tuli. Vähemalt vilistidele tuli see pärasoole paisetega, neid löödi selliste kasvajatega.
Mis nad hiljem teevad? Nad teevad nendest pärasoole paisetest kuldsed kujukesed. Nad teevad ka kuldhiired, need kes nende vilja ära sõid ja nende maad laastasid. Sellest me näeme, kui pehme südamega on vilistid. Nad kutsuvad kõik oma paganlikud preestrid kohale ja siis nad ütlevad, no selle Jumalaga tuleb ikkagi väga viisakalt käituda.
Teeme uue vankri ja paneme lehmad ette. Paneme laeka vankri peale ja vaatame, kuidas see läheb. Peaasi, et sellest lahti saame. Kõik olid surmahirmus sellel hetkel, sest nuhtlus käis paigast paika. Sellisel moel toimus nende südamete pehmeks tegemine.
Samuti oli vaaraoga. Kui Jumal näitas talle oma jõudu, siis ta laskis Iisraeli lapsed minema. Kui Jumal hakkab oma jõudu näitama, siis ei tasu sellele vastu panna.
Nende jaoks oli Jumal nagu võõras Jumal, keda nad kartsid. Jumala rahvaga on nii, et issi saab rohkem issiks. Meil on niisugune tunne, et arm peab olema üle kõige. Jeesus tuli sellesse maailma ja arm oligi õnneks ees, et me nägime tema au, täis armu ja tõde.
Aga me ei tohi seda kuidagi kuritarvitada või kergesti võtta, nagu meie tohiksime kõike. Jumala rahvas võtab seda vahel väga kergesti, sest meil on nii hea Isa. Vahet ei ole, küll ta ikka sallib ja meile kõik andeks annab.
Tegelikult on igal asjal oma piir. Karm näide on näiteks kuningas Sidkijast, kes suutis lõpetada kõik ja olla selleks viimaseks kuningaks, kes Juuda riigi tegelikult ära lõpetas.
See on kirjas 2. Aja 36:13. Seal on öeldud, et ta hakkas vastu ka Nebukadnetsarile, kes teda oli vannutanud Jumala juures. Ja tema tegi oma kaela kangeks ja südame kõvaks, ega pöördunud Issanda, Iisraeli jumala poole. Eelmine salm räägib, et ta ei kuulanud ka Jeremijat. Ta ei kuulanud Jumala meest ega kuulanud kuningat.
Isegi kuningas Nebukadnetsaril oli sellel hetkel Jumala sõna suus selle positsiooni tõttu, mis talle oli antud. Teda oleks pidanud samamoodi kuulama. Meile ei tule nagu eriti pähe, et ka maiseid kuningaid tuleb kuulata, sest Jumal tarvitab ka neid ja annab nendele volitused.
Mis nad siis teevad?
„Nõndasamuti ka kõik Juuda vürstid, preestrid ja rahvas lisasid üha üleastumisi paganate igasugu jäleduste eeskujul ja rüvetasid Issanda koja, mille ta Jeruusalemmas oli pühitsenud. Ja Issand, nende vanemate Jumal, läkitas neile korduvalt sõna oma käskjalgade kaudu, sest ta tahtis säästa oma rahvast ja oma eluaset. Aga nad pilkasid Jumala käskjalgu, põlgasid tema sõnu ja tegid nalja tema prohvetitega, kuni Issanda viha tõusis oma rahva vastu, nõnda et enam ei olnud abi.”
Asi lõppes ära.
Ka meil olid oli Reits ja Kaarep, kes pidid rääkima ja kas arvate, et siis seda kuulata taheti. Ei tahetud. Suhtumine on olnud niisugune ülbe, et meile ei ole see tähtis, mida need mehed räägivad. Need on tõsised hoiatused.
Abielulahutused toimuvad peamiselt kõva südame pärast. Pole mingisuguseid muid põhjuseid, et tegi suppi halvasti või midagi muud. Sellepärast lähevad abielud lõhki. Ma ei tea, kellel on see juba selja taga juhtunud ja ega kõike muuta ei saa. Selle koha peal tuleb Jumala sõna lugedes otsida üles tegelikud põhjused. Aga Jumal sõna ütleb väga otseselt.
Kui Jeesus arutab, et lahutatakse hooruse pärast, siis need momendid on siia juurde lisatud. Aga üldiselt on üks pemine põhjus, see on kõva süda. Kõva süda on uskmatu. See ei usu, et midagi võib muutuda paremaks. Sellepärast on sul selline tunne, et ei ole mingisugust lootust, et asjad paremaks lähevad.
Jeesus noomib pärast ülestõusmist oma jüngrite kõva südant. Samuti noomis Jeesus kurja ja uskmatut südant siis, kui oli leibade lugu.
Seal oli tore moment. Jeesus paljundab leiba. Rahvast võib olla kuni 15000 inimest. See on selline tore koosolek, et niisuguseid võiks ju jätkata.
Jeesus aga ütleb: ruttu paati ja minema siit. Me selle rahvaga enam ei tegele, sest nad hakkavad mind siin kuningaks tõstma ja teie saate kõige tähtsamateks. Juba praegusel hetkel olete peaaegu nagu kuninga ametnikud. Sellepärast ruttu paati ja siit minema.
Hiljem nad arutavad, et kas meil pole leiba kaasas või mida veel. Jeesus ütleb, et te ei saa sellest asjast praegusel hetkel absoluutselt aru, mis on toimumas. Nad läksid paati, sõitsid ära, aga nad ei mõistnud seda.
Kes kuuleb ja mõistab, sellel läheb hästi. Sellepärast ka mina tunnistan, et vahel osa asju me mõistame tagantjärgi. Vahel alles aastate pärast saame aru, miks oli nii, ja alles hiljem Jumal avab, et see oli sellepärast.
Johannese evangeeliumis, siis, kui Jeesus oli templi puhastanud, rääkis ta oma ihutemplist, mida nad mõistsid alles pärast ülestõusmist. Ta ütles: kiskuge see tempel maha ja ma taastan selle kolme päevaga.
Nüüd ohakatest. Mured ja meelitused on selle maailma rikkuse petlik ahvatlus, mille eest Jeesus hoiatab. Need tegelikult röövivad sõna ära. Mis saab sõnale konkurendiks? Rikkuse petlik ahvatlus on see, mis sõna tegelikult ära võtab, või ka mure.
Mõlemad on tegelikult halvad asjad ja sellepärast on mures olevat inimest kerge lõksu tõmmata. Aga kus on meelitus koos rikkusega, siis on see väga ohtlik olukord. Jeesus hoiatab selle eest.
Siis mõni sõna heast maast. Hea maa on selline, et see võtab seemne vastu, mis hakkab seal idanema. Seeme kasvab ja hakkab vilja kandma. Tegu on pika protsessiga. Õnnis on see, kes kuuleb ja teeb selle järgi, siis ta on nagu kalju peal, on mõtiskletud mäejutluses.
Lõpuks ütles Jeesus, et nüüd teie, kes te siin üldse midagi aru saite: kui sa selle järgi teed, siis sa rajad ennast kalju peale. Kui sa selle järgi ei tee, siis ei juhtunud midagi.
Või psalmis üks on samamoodi, et see, kes ööd ja päevad uurib sõna, see on nagu puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis kannab oma vilja.
Või nagu Joosua 1:8, et see sõna on su südames ja suus ning sa muudkui räägid seda. Pigem on selle sõnaga nii nagu He 4:12. See sõna peab sinusse imbuma, peab minema sinu iga tegelikku rakku. Selle pead täiega vastu võtma. Siis on sellest tõeliselt kasu. Sellepärast aidaku meid Jumal, et meie oleksime need.
Lõpetan Moosese ütlustega Iisraeli rahvale 5Ms 6:4-9.
„Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand, on ainus. Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest! Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse! Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes! Seo need märgiks oma käe peale ja olgu need naastuks su silmade vahel! Kirjuta need oma koja piitjalgadele ja väravatele!
Aamen, tõuseme.
Isa, me täname Sind, et Sa oled kõnelev Jumal. Tänu, et Sa räägid isiklikult meile seda kõige olulisemat. Isa, me täname Sind, et võime olla usus Sinu ees. Las tänane õhtu aidata meid, nii et meie kuuldeaparaat saab paremini korda, et meie kõrvad saavad erksamaks vaimulikus mõttes.
Me täname Sind, Jumal, et võime paluda mõistmist. Isa, ma palun, et me ei oleks need unustavad kuuljad, et see talletuks meis, et me salvestaksime selle, et me saaksime selle vilja ja tulemuse kätte. Tänu, et see on Sinu tegelik eesmärk.
Isa, ütlen Sulle südamest tänu, et oled aastal 2025 läkitanud oma sõna. Aga veel pole aasta lõppenud ja sellepärast me palume armu meelde tuletada, mida oled sellel aastal rääkinud, et me oskaksime sellest veel kinni võtta, olla usus ja kätte saada seda, mida me peaksime saavutama või mida me mõistaksime või mille suhtes oleksime hoiatatud või juhitud.
Aita meid üle saada sellest, et me lihtsalt ei käi karjana siiapoole või sinnapoole, kus nagu tundub midagi olevat. Me palume olla juhitud Sinu Vaimust, sellest, mida Sa meile räägid.
Kiitus, tänu ja ülistus Sulle, et Sa oled täna selle hoiatuse andnud. Las see toob häid tulemusi. Kiitus ja tänu Sulle! Aitäh!
12.11.2025
TOIVO TEEKEL
