Skip to main content

Mida meenutab väljend teoloogiline puhtus?

Parim vastus on tõde. Peame tunnetama tõde, sest see vabastab meid. Tõde muudab meid ja teeb meist rohkem kui võitjad. Avame Ilmutuse raamatu 3. peatüki.

Jumal on andnud igale Väike-Aasia kogudusele oma sõnumi, mis on mõeldud ka igale usklikule. Need sõnumid aitavad meid valmistuda lõpuaegadeks. Siis saab meie elu tuua au Jumalale, olles meelepärased talle ja toeks teistele usklikele. Seetõttu on tähtis tunda tõde.

Vaatame Ilm 3:1: „Ja Sar­dese koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb see, kellel on seitse Jumala vaimu…”

Number seitse on seotud pühitsusega, sellega, et meid on eraldatud teatud eesmärgi jaoks. Inimese vaim on see vahend, mille abil ta suudab olla ustav ja kuulekas Jumalale. Messial on käes Jumala seitse vaimu e see on Jumala Vaimu täiuslikkus ja vägi. Püha Vaim annab meile elukorralduse ja aitab olla ustav Jumalale.

“… ja seitse tähte…”

Siin räägib Issand juhtidest. Juhid on olulised, kuna nende kaudu vahendatakse tõesõnum usklikele, et need oleksid kuulekad juhatajatele ja nen­de elu tunnistaks Jumalast.

“Ma tean su tegusid, et sul on nimi, et sa elad. Ometi oled sa surnud.”

Kujuta ette, et Jumala sõnumitooja ütleks sulle koguduses: „Sa arvad, et oled elav, kuid sa oled surnud.”

See kogudus on surnud, kuna see ei mõistnud vaimulikku tõde, eriti Piibli ettekuulutusi. Oleme vaimulikult surnud ja Jumal ei saa meid kasutada oma eesmärkideks, kui me ei tunne Piibli ettekuulutusi.

Järgmises osas näeme, et prohveteeringute ja Messia tunnistamise vahel on seos. Kui me ei mõista Piibli ettekuulutusi, meie elu ei tunnista Messiast.

“Ma tean su tegusid, et sul on nimi, et sa elad. Ometi oled sa surnud.”

Selle salmi (2.) sõnum on tähtis, kuna Messias kasutab seda õpetades lõpuaegadest e nende ettekuulutustest.

Minu kasutatud kreekakeelses käsikirjas on sõna, mis tähendab siin nii eesmärgile pürgimist kui ka hoiatamist.

Seda tõlgitakse sageli sõnadega valvata, olla ettevaatlik, olla julge või tegut­seda, olla vastutustundlik.

Kas oleme vastutustundlikud vaimulikes asjus? Kas näeme asju Jumala seisukohalt?

Kas tunnen prohvetlikke märke, nii et saan olla kuulekas?

„Ole valvas ja hoia, mis on veel jäänud; seegi on juba suremas, sest ma ei ole leidnud su tegusid olevat täiuslikud oma Jumala silmis.”

Messial on karm sõnum Sardese kogudusele. Neis ei paistnud Jumala elu. Nad ei olnud vaimulikult vastutustundlikud. Nad ei tundnud Piibli ettekuulutusi, kuna salmis 3 öeldakse: „Tuleta siis meelde, kuidas sa sõna oled vastu võtnud ja kuulnud…”

Siin räägitakse nendest sõnumitest, millest neile oli räägitud, asjadest, mida Jumal tahab teostada. Kui me ei uuri Piibli prohveteeringuid, ei mõtle me lõpuaegadele. Kui me ei mõtle lõpuaegadele, ei ole me valmis selleks, mis saab toimuma juba meie sugupõlve ajal. Kui me ei ole valmis, me kergesti kaotame. Meist ei kiirga Jumala au nii nagu peaks.

Neid kogudusi võrreldi kuldlambijala, menoraga. Selle eesmärk on särada Jumala kirkust. Kui sinust ei paista Jumala kirkust, ei lähtu sinust ülevoolavat elu, vaid vaimulik surm.

„Tuleta siis meelde, kuidas sa sõna oled vastu võtnud ja kuulnud, ning hoia seda tallel ja paranda meelt!”

Usklikud peavad meelt parandama, kui nende elu ei ole prohvetliku sõna kohane.

Kui sa nüüd ei valva (ei ole vastutustundlik), siis ma tulen kui varas…”

Paljud usklikud võrdlevad Messia tulemist varga öise saabumisega. Kuid see ei ole tema tuleku tähtsam joon. Näiteks räägib Luukas nendest, kes on ettevalmistatud ja kes valvavad. Kui Messias saabub, vöötab ta ennast ja teenib neid. Ustavatele ei pöördu Messias tagasi nagu varas öösel.

Ilm 3:3: “Kui sa nüüd ei valva, siis ma tulen kui varas ja sa ei saa arugi, mis tunnil ma tulen su peale.”

Kui inimene elab mässumeeles ja kustutab Püha Vaimu ega ole valmis tegema meeleparandust, saabub Messias temale nagu varas öösel. Kuid kui inimene parandab meelt tõe valguses, on ta teadlik sellest, millal Messia tulek läheneb.

Paulus räägib veel lõpuaegadest oma mõlemas kirjas korintlastele ja esimese kirjas tessalooniklastele (5:1): „Ae­gade ja tundide kohta, vennad…”

Lõpuaegade eel saabuvad sünnitusvalud. Need tähendavad maailma lõpuaegade algust.

„Aegade ja tundide kohta, vennad, ei ole aga vaja teile kirjutada…”

Neist ei pea enam kirjutama, kuna prohvetid on seda juba teinud.

1Ts 5:4: „Teie aga, vennad, ei ole pimeduses, nii et see päev saaks teid tabada nagu varas. Teie kõik olete ju valguse lapsed ja päeva lapsed.”

Siin räägitakse samuti nagu Ilmutuse 3ndas peatükis nendest, kes on vastutustundlikud vaimulikes asjades ja Jumalale kuulekad.

Lõpuaegu võrreldakse sageli Noa päevadega. Noa ajal, just enne veeuputust, võtsid inimesed naisi ja panid oma tütreid mehele, kuid Noa teadis, millal veeuputus tuleb.

1Ms 6. kirjutatakse seitsmest veeuputusele eelnevast päevast. Arv seitse räägib pühitsusest ja eraldumisest. Jumal rääkis Noale veeuputusest seitse päeva ette. Noa ei teadnud sündmuse algusest kaheksa päeva varem, kuu varem või aasta varem.

Seitse päeva varem ütles Jumal Noale: „Vii oma pere laeva.”

Pereliikmeid oli kaheksa. Arv kaheksa räägib millestki uuest. See räägib lunastusest.

„Vii oma pere, kaheksa inimest, laeva, kuna seitsme päeva pärast hakkavad veed voolama.”

Kuigi veeuputus tuli üllatusena maailmale, ei hämmastanud see Noad ega tema peret.

Samuti teame ka meie lõpuaegade märkidest ja sündmustest, et Messias tuleb omadele järele. Me ei tea tema tuleku täpset hetke, kuid tunneme ära, millal see aeg läheneb.

Ilm. 3:3-4: „Tuleta siis meelde, kuidas sa sõna oled vastu võtnud ja kuulnud, ning hoia seda tallel ja paranda meelt! Kui sa nüüd ei valva, siis ma tulen kui varas ja sa ei saa arugi, mis tunnil ma tulen su peale. Kuid Sardeses on sul mõned…”

Seal oli mõningaid, kes tundsid ettekuulutusi ja valmistusid.

“Kuid Sardeses on sul mõned, kes ei ole määrinud oma rõivaid, ning need saavad kõndida koos minuga valgeis rõivais, sest nad on seda väärt.”

Messis kutsub siin inimesi üles valvama ja tegutsema sõna tõe kohaselt.

Peame teadma, mida ettekuulutused ütlevad Jumala ajakava kohta. See aitab olla valmis ja väärt.

Kas oled valmis muutusteks, mida Jumal on lubanud sündida?

1Ts 5 räägib Paulus, samuti kui Messias, sellest, et lõpuajad on nagu naise sünnitusvalud. Sünnitusvalud teatavad sellest, mis peatselt järgneb. Kui naise sünnitusvalud algavad, ta valmistub. Ta läheb haiglasse, kuna midagi uut on tulemas.

Nende asjade juhtudes peame reageerima õigesti. Kuid me ei suuda reageerida ilma ettevalmistuseta.

Piibel kasutab lõpuaegadest rääkides sageli sõnu „kiiresti” või „varsti”. Sõna varsti ei tähenda, et see toimub järgmisel päeval. Kui Messias ütleb, et ta tuleb varsti, tähendab see, et kui muutused algavad, toimub kõik kiiresti.

Kasutan sageli järgmist näidet. Kui minu poeg oli paariaastane, elasime ühe lõbustuspargi läheduses. Talle meeldis käia lõbustuspargis närimiskummi pärast. Sealt sai ta nii suure närimiskummi palli, et see ei mahtunud talle suhu.

Ta ei hoolinudki närimiskummist, vaid talle meeldis jälgida kummipalli liikumist ülevalt alla. See hakkas liikuma kõrge seadme ülaosast alguses aeglaselt. Siis palli kiirus kasvas ja see tiirles üha väiksemate ringidena. Lõpuks kukkus kummipall väljumisavasse.

See on hea näide lõpuaja sündmustest. Asjad hakkavad muutuma, kuid alguses on muutus nii aeglane, et seda isegi ei märka. Siis toimuvad muutused üha kiiremini. Lõpp tuleb nii äkki, et me ei jõua enam reageerida.

Seetõttu on Ilmutusraamatu kirjadele kogudustele ühine see, et valmistada meid ette tulevikuks.

Messias kasutas teatud väljendit rääkides lõpuaegadest. Küsimuse all on kreeka sõna „dei”, mis viitab sellele, et need asjad tingimata toimuvad.

Messias soovib öelda: „Ära arva, et neid asju ei toimu. Ära tee sama viga, mille teevad juudi rabid.”

Rabid näevad VT prohveteeringutes erinevaid stsenaariume. Nad ütlevad, et lõpuajal raskusi ei toimugi. Sellist stsenaariumi ei tule.

Rabid ütlevad, et ühel päeval saabub Messias ja sünnitab hetkega uue tõelisuse. Seda ei saavat ette näha, vaid see toimub momentselt.

Kuid ettevalmistamatus lõpuaegadeks on halvim võimalik olukord. Kui inimene ootab häid aegu, kuid selle asemel tulevad raskused, hakkab ta tundma kabuhirmu. Hakatakse kahtlema Juma­la sõnas ja tormatakse siia-sinna.

Rabid ütlevad praegu: „Nüüd on rahu, pole mingit häda.” Kuid hävitus tabab neid sõna järgi ettearvamatult. Seda on juba aimata horisondil.

„… need saavad kõndida koos minuga valgeis rõivais, sest nad on seda väärt. Kes võidab, see riietatakse samamoodi valgete rõivastega. Mina ei kustuta tema nime eluraamatust…”

Selles salmis on probleem paljudele, et mõista seda õigesti. Taas on tõusnud kalvinistlikud õpetused. Sage­li mõeldakse kalvinismi all ettemääratust. Ettemääramise toetajad arvavad, et Jumal on valinud mõned oma riiki ja teised hukatuseks. Kuid Sõna nii ei õpeta. Jumal tahab, et kõik saavad päästetud.

Rabid õpetavad Jumala riigis saadavatest autasudest. Õpetatakse, et kui inimene saab sigitatud, on Jumalal tema elu jaoks juba valmis täielik plaan. Rabid õpetavad, et kui selline inimene elab kuulekana Jumalale, saavad talle osaks tema jaoks loodud autasud.

Ka Paulusel oli sarnast mõtlemist, kui ta õpetas kahju kannatamisest. Alati, kui olen ise mässanud või kustutanud Vaimu tegevust; kui olen liikunud tagasi siis, kui Jumal suunab edasi, – olen kannatanud kahju. Jumal on juba oma ustavuses valmistanud kõik, kuid mi­nust sõltub, kas olen kuulekas ja saan olla Jumala plaanis.

Salm 5: „Kes võidab, see riietatakse samamoodi valgete rõivastega…”

Valged riided kõnelevad õigsusest, milles elatakse.

Salmi 5 lõpp: Kes võidab, see riietatakse samamoodi valgete rõivastega. Mina ei kustuta tema nime eluraamatust…”

Piiblis ei öelda, et inimese nimi kirjutatakse eluraama­tusse pärast usku tulemist. Jumal kirjutab kõikide inimeste nimed eluraama­tusse. Kui tõrjume Messia, meie nimed kustutatakse eluraamatust.

Valged riided tähendavad õigeksmõistmist. Meie ise ei pane endale selga valgeid riideid. Ilm 7 järgi antakse usklikele valged riided Messia töö kaudu saadud õigsuse tõttu. Kui keegi ei võta vastu rõõmusõnumit, vaid mässab armu vastu, kustutab Jumal tema nime eluraamatust.

Aegade lõpus saabub valge aujärje kohus. Rõõmusõnumi tõrjunute üle mõistetakse seal kohut tegude järgi. Siis avatakse raamatud, kuhu on kirjutatud inimese iga sõna ja tegu.

Kas nende teod on piisavad Jumala riiki pääsemiseks? Ei ole. Need viivad hukatusse.

Kas meil ei olegi siis lootust? Sõna järgi avatakse veel teine raamat, Talle eluraamat. Sealt uuritakse, kas sinna on kirjutatud ini­mese nimi.

Tema nimi oli seal, kuna Messias tahab, et kõik pääsevad. Kuid kui inimene tõrjub rõõmusõnumi, kustutatakse tema nimi ära eluraamatust.

Hiljem nimetatakse eluraa­matut Talle eluraamatuks. Talle tundvate nimesid ei pühita sealt ära. Tall on seotud paasapühaga, siis kui toimus lunastus. Talle eluraamatus leiduvad Messias Jeshua lunastuse vastuvõtnute nimed.

Salm 5: “… ning ma tunnistan tema nime oma Isa ees ja Isa inglite ees.”

Need, kellel on isiklik suhe Messiaga, kogevad midagi suurt… Kui seisame Jumala ees, tunnistab Messias meid omadeks, lunastatuteks, keda ta on oma verega õigeks mõistnud.

“… ning ma tunnistan tema nime oma Isa ees ja Isa inglite ees.”

Mõelgem õigeksmõistmi­sest, päästest ja inglitest.

Meenub Luuka evangeelium, kus räägitakse, kuidas inglid rõõmustavad isegi ühe pöördunu pärast.

Kui Messias tunnistab sinu nime Isa ja inglite ees, siis inglid rõõmustavad.

Salm 6: „Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele!”

See kiri ei ole mõeldud üksnes Sardese kogudusele ega ole see mõeldud kitsalt mingile ajastule. See on mõeldud kõigile usklikele läbi aegade ja räägib sellest, kuidas saame olla ette valmistatud lõpuaegadeks.

Võtkem vastu see sõnum, et olla valmis.

 

BARUCH KORMAN

Kommenteeri