Nõrgad käed ja komistavad põlved
„Kinnitage nõrku käsi ja tehke tugevaks komistavad põlved! Öelge neile, kel rahutu süda: Olge kindlad, ärge kartke! Vaata, teie Jumal! Kättemaks tuleb, teie Jumala karistus; tema ise tuleb ja päästab teid.”
(Js 35:3-4).
Jumala rahvas peaks olema kõige julgem rahvas. Kahjuks pole see aga sugugi nii. Antud piiblikohas saadab Jumal oma prohveti julgustava üleskutsega oma kartlike ja masendunud sõprade juurde.
Issand on tähele pannud, et nende käed on langenud alla. Ülestõstetud käed kõnelevad aktiivsest palveelust. Elav palveelu lähtub jõulisest vaimulikust elust. Kui aga käed on alla langenud, esineb seal nõrkust ja masenduse vaim hiilib Jumala laste südamesse.
On tõsi, et ka masenduse aegadel on mingi suur ülesanne meie elus. Õnnestumistes muutub inimene kergesti endaga rahulolevaks ja uhkeks ning kaldub oma võimeid üle hindama. Seepärast esineb vajadust, et Issand juhib meie elu raskuste teele, kus kõik tühised arvamused kokku varisevad. Isegi masendusajad kuuluvad Jumala kasvatusprogrammi. Neile aegadel õpib inimene mõistma, kes ta iseeneses on: mitte keegi.
Näib, et kõik Issanda pühad, isegi suurimad nende seas, on saanud ja pidanud langema masenduse sügavasse sohu. Moosese elus leiame selliseid aegu. Tuleprohvet Eelija koges, mida tähendab olla väsinud kuni surmani. Ja selline jõuline isiksus nagu Paulus teab mõneski kirjas kirjutada masenduse rasketest päevadest. On arvatud, et just see masendunud meelsusesse sattumine oli sama eesmärk, kuhu saatana ingel teda rusikaga lüües püüdis mõjutada. Luther tundis hästi väsimuse ja lootusetuse kiusatusi.
Ehk sinagi, hea lugeja, oled tuttav nende raskete meeleoludega? Võib olla just praegu peksab saatana ingel sind rusikatega.
On kindel, et masendunud olukorda sattunud hing on kerge saak saatanale. Kui ta saab meid muuta eelkõige masendunuks, oleme valmis kuulama kõiki tema halbu jutte meie Issandast ja Jumalast. Kuidas ta oskab maalida meile nii armetu pildi Jumalast, et meie südant võib täita kibedus ja viha. Me ei usu Jumalast enam midagi head. Me ei looda ühelegi tema tõotusele. On nii, nagu oleks kõik pelgalt puhas vale ja pettus.
Kes sellistes ahistustes võitleb, peab kuulama Issanda häält. Peame tähele panema Issanda sõnast seda, et Issand on alati rutanud masendunud sõprade lähedale neid julgustama just siis, kui on saabunud tema aeg.
Ta ise ilmus Moosesele. Joosua juurde ta saatis oma ingli. Samuti Eelija juurde. Pauluse juurde tuli ta mitu korda ise.
Masendusolukordades on teatav ülesanne meie elus, ent need ei tohi kujuneda püsivateks. Hing peab neist kõrgemale tõusma. Kuigi ise ei jaksa ennast tõsta, siis ometi suudab igaüks meist jääda Issanda ette ja teda oodata. Issand kohtab peagi seda hinge.
Issanda heameel on teda aidata. Ka siin kutsub ta üles: „Kinnitage nõrku käsi ja tehke tugevaks komistavad põlved!”
Komistavad põlved kõnelevad suurest argusest või vaimuliku elu jõuetusest. Sellise sõjaväega ei võideta. See on määratud hävingule juba enne võitluse algust.
Issand tahab näha sind ja mind julgena. Rõõmus ja julge kristlane on evangeeliumi ehe. Masendunud ja kibestunud kristlane on halb näide Issandale Jeesusele.
Meile on täiesti põhjendatud olla maailma kõige julgem rahvas.
Ma esitan sulle, masendunud sõber, neid kauneid tõsiasju, mille vaatlus peaks sindki panema lootusrikkalt naeratama.
Sina oled Issanda oma. Sa oled Jumala laps. Püüa pisut sellesse süüvida. Sinu isa on suur ja kõikvõimas Jumal, kes on loonud taeva ja maa. Tema suurus on mõõtmatu ja tema jõud piiritu. See Isa armastab sind. Ka praegusel hetkel vaatab ta sinule suure armastusega. Sinu raskused on temale tühised asjad. Tema, kes juhib ja valitseb taevaste taevaid ja kelle käes on maailmade ja kõigi inimeste saatus, soovib ka sinule üksnes head. Kui lootusrikkalt võid sa ennast tunda, jättes oma vajadused ja raskused tema hooleks!
Sinu Issand ja Õpetaja on Jeesus Kristus ise. Temal on kogu meelevald kogu looduses. Tema on juba kõik valmis kavandanud sinu jaoks. Ei lange juuksekarvgi sinu peast ilma tema teadmata. Pole sellist raskust, millest ta sind läbi ei viiks.
Suuremadki vastased on tema ees nagu tuulepuhang. Ta viib kindlasti sinu asja võidule läbi uskmatuse lainete ja üle antikristuse kuju.
Tema poolel olles oleme kindlasti võitja poolel. Selles pole vähimatki kahtlust.
Sulle on antud Püha Vaim kaitsjaks ja lohutajaks. Kui sa maldad vaikseks jääda ja palves oodata Issandat, võid sa kogeda, kui armsalt ta sinuga kõneleb. Ta kinnitab su raugevat usku. Ta kallab uut armastust sinu südamesse. Ta kirgastab sulle Kristust nii, et jälle tärkab esimene armastus. Ta on sinu kõrval kõikides raskustes ja juhib sind, kuni sa koju jõuad. Tema kaitse all oled sa varjatud kõikidest ohtudest.
Kui sa suudaksid avada oma silmad nägema oma õnnist osa Issanda omana ja tema kaitse all, siis saab sinu nõrkenud hing uut julgust.
„Nii see tõesti on,” kuulen sind ohkavat, „et ei ole viga Issandas, vaid minus. Ma olen nii patune, nii rikutud, nii kõikuv, nii nõrk kiusatustes. Minul on rikutud olemus nii sügaval, et ma ei suuda kuidagi kõndida Issanda jälgedes. Olen nii väsinud oma rikutusest.”
Kuid, armas sõber, nii see peabki olema. Ei vaja ju arsti terved, vaid haiged. Kas oled unustanud, et Kristuse kogudus on suur haigla. Seal pole ainsatki tervet. Üks on haige ühel, teine teisel viisil. Kuid ühine kõigile on see, et nad haigestuvad saatanliku patumao hammustusest tingitud mürgistusest. Mõned näivad olevat nõrgemini mürgistatud, teised raskemini. Mõne haigus ei nähtu nii selgesti väliselt, kui teistel. Kuid kõik on surmavalt haiged.
Kas oled unustanud, et Jeesus Kristus on suur arst? Ta võtab vastu patuseid. Ta ei võta vastu täiuslikke pühasid. Kuid kui ta kusagil kohtab kedagi, kes on üsna raskelt puretud patumao hammustusest, selle juurde ta kiirustab.
URHO MUROMA
