Video link Leonid Voronenko Kiviõlis 28 november 2023
Meid ootab ees suur Püha Vaimu väljavalamine ja minu südames on palve, et Jumal lisaks uusi töötegijaid. See on nii aktuaalne, sest Jumalal on veel palju tööd selle maa peal iga rahva keskel.
Sellepärast Issand ütleb: “Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!” (Lk 10:2).
Meie vendluses on üle saja tubli Jumala sulase, kes armastavad Jumalat ning toetavad ja austavad üksteist. Teie kõik olete Jumala poolt kutsutud ja valitud tegema tema tööd. Näe ennast nagu töötegijat.
Olen juba nelikümmend aastat teeninud Jumalat ega ole läbi põlenud. Mul on veel jõudu teenida, et käia ringi ja kuulutada evangeeliumi. Inimesed saavad päästetud ja haiged saavad terveks.
Minu soov ja palve on, et ükski teist, kes on kutsutud Jumala tööle, ei põleks läbi, kuna hoiate oma suhte värske Jumalaga. Kõik meie allikad ja jõud on temas. Jeesus on jõud minu teenistuses kuni elupäevade lõpuni.
Kl 4:17: „Ja öelge Arhipposele: „Vaata, et sa täidad seda teenimiseametit, mille sa oled saanud Issandas!””
Viige oma töö lõpuni. See ei ole koorem ega ike, vaid rõõm. See on suur rõõm.
Vahel võib meil küll olla ka palju vaenlasi, mitmeid raskusi, katsumusi. Isegi Paulus pöördus Jeesuse poole ja palus: „Võta see vai minult ära.”
Kõigil, kes täidavad Issanda tahet, on mingi vai. Jeesus vastas: „Minu poeg Paulus, minu armust piisab sulle.”
See arm aitab iga kord, kui mingi ora sind torkab või kui asjaolud on sinu vastu. „Kui käid surmavarju orus, siis minu armust piisab sulle,” ütleb Issand.
Elus kohtame lõpetamata asjade tagajärje mõju, siis kui me oleme jäänud poolele teele või kui me pole täitnud antud tõotusi.
Ristimisel andsime Jumalale tõotuse teenida teda kuni lõpuni. Vahel keerulistes olukordades oled ehk isegi öelnud: „Kui Sa aitad mind, siis ma luban Sulle, et ma teenin Sind või toon Sulle mingi ohvri.”
Jumal aitab, aga sina ei täida oma tõotust.
Valgevenes oli üks õnnistatud elatanud jumalamees. Keegi noorpaar tuli tema juurde sooviga: „Vanaisa, paluge, et Jumal annaks meile auto. Kui Jumal annab meile sõiduki, siis viime teid alati kogudusse.”
Vanaisa elas noortega sama tee ääres mõni kilomeeter enne linna. Vana mees käis koguduses kas jalgrattaga või siis hääletas autosid.
Vanaisa rõõmustas ettepaneku üle ja palvetas. Jumal õnnistas noorpaari ja nad said auto. Aga nad unustasid vanaisa ja see käis ikka kas jalgrattaga või tuli jala, ja pidi selleks väga vara tõusma.
Kord läks keegi nende noorte inimestega rääkima, et oli kuulnud nende lubadusest aidata vanaisa kogudusse. Vastuseks oli: meil ei ole aega, sest meil on nii palju tööd ja plaane. See on näide lõpetamata tegude tagajärjest ja täitmata tõotusest.
Kui Jumal kutsus sind ja mind, siis ta tõsiselt arvestab meiega. Samuti nagu me abielludes tõotasime armastada, ja igaüks loodab tõelisele suhtele kuni lõpuni. Ütle: lõpuni.
Sealjuures me omame Jumala jõudu, selleks et olla ustavad kuni lõpuni, et teenida, jutlustada, ohverdada ja täita oma tõotused.
Ka Piiblis esineb taolisi juhtumeid. Näiteks suur juht Mooses ei läinud lõpuni, sest ta ei ilmutanud Jumala pühadust. Mooses andis juhtimise edasi Joosuale. Ka Joosua ei läinud lõpuni oma teenistuses ega täitnud kogu missiooni. Ka tema sai juhiseid ja varustuse Jumalalt.
Js 1:5: „Ükski ei suuda sulle vastu panna kogu su eluajal; nõnda nagu ma olin Moosesega, nõnda ma olen sinuga, ma ei lahku sinust ega jäta sind maha.”
Kutsumine, visioon ja täielik varustatus. Millised tõotused! Ükski ei suuda sulle vastu panna… Kas esimesel eluaastal? Või esimesel viiel aastal, ja siis sind tapetakse. Ei, Jumal ütleb: kogu su eluaja.
Jumal annab meile varustatuse, tagatise igaks elupäevaks kuni lõpuni. Meil on tõotus kaitseks, väeks, ressursside omamiseks kuni lõpuni. Mina hakkasin uskuma sellisesse Jumalasse.
Minu teenistuses on olnud ka palju raputusi ja katsumusi. Vahel mõtlen, et homne saab olema kergem kui eile. Tegelikult on homme olnud hullem kui eile. Kui sul on suhe Jumalaga ja sa tead, et ta võtab seda tõsiselt, siis räägi talle ja ta vastutab oma sõnade eest.
Olen teeninud Valgevenes juba 32 aastat ja Jumal pole jätnud meid mitte ühekski päevaks. Mitte ühtegi lahingut ei ole ma ise läbinud. Ta on alati vöötanud mind oma tarkusega, oma arusaamisega, oma väega, ja siiani näeme me Jumala üleloomulikke imesid. Inimesed saavad päästetud, parandavad meelt ja saavad terveks.
Mõni aeg tagasi tuli üks inimene meie teenistusele tõsise nahaprobleemiga. Talle pidi tehtama keeruline nahaoperatsioon. Diagnoos oli määratud ja järgmisel päeval pidi ta minema, et valmistuda operatsiooniks. Sellele eelneval pühapäeval otsustas ta tulla kirikusse. Teenistusel Jumal täielikult tervendas tema. Tema nahk sai täiesti puhtaks. Tänu Jumalale! Imed jätkuvad.
Keegi krohvija tuli ja parandas meelt. Pärast seda ta veidi ropendas ja võttis napsu, olnud alles mõni päev tagasi päästetud. Kui ta krohvis, nägi ta Jeesuse nägu ja pildistas seda. Ta saadab mulle selle pildi ja küsib: „Pastor, kas sa näed Jeesust?”
Seejärel ta täielikult lõpetas ropendamise ja joomise. Jumala vägi tuli tema peale.
Jutlustasin ühes koguduses, kus mind kuulasid tänavalt kutsutud mehed. Üks neist oli istunud vanglas üle kolmekümne aasta. Kui ma tunnistasin Jumala väest ja aust, mida Jumal on ilmutanud Valgevenes rohkem kui kolmekümmend aastat meie teenistuse läbi, hakkas ta nutma. Ta pühendas oma elu Jumalale.
Järgmisel päeval kirjutas ta mulle kirja. „Siis kui sa kuulutasid, näitas Jumal mulle pilti sinust ja minust. Mina istun vangis ja teen kuritegusid, vihkan kogu maailma. Sina tood rohkem kui kolmekümne aasta kestel inimesi Kristuse juurde ja inimesed muutuvad. Mina olen üle kuuekümne ega ole midagi Jumalale teinud.”
Püha Vaim niimoodi manitses teda. Sellel pühapäeval ta ütles: „Alates sellest päevast pühendan Sulle kõik aastad, kõik oma ülejäänud elupäevad kuni lõpuni.”
Jumal ütleb sulle: ma olen sinuga kuni su elupäevade lõpuni.
Ütle: Jumal on minuga kuni elupäevade lõpuni. Ühtegi päeva ei jäeta vahele. Kuni elupäevade lõpuni on sinuga tema vägi, tema au ja varustatus. Tema taevas on avatud igal elupäeval. Lakka kahtlemast, usu Jumalasse. Ta on ustav, halastaja, armuline. Halleluuja!
Kuid Joosua ei lõpetanud oma tööd. Joosua üheteistkümnendas peatükis tundub, nagu oleks kogu maa vallutatud. Aga Joosua 13:1 ütleb Jumal: „Sa oled vana ja elatanud, aga väga palju maad on jäänud vallutamata.”
Kui Jumal astub meiega lepingusse, annab ta ka nägemuse, ülesanded ja töö. Ta räägib, mida me peame tegema, kuni lõpuni.
Jumal ütles Moosesele, et ta viiks rahva välja ja Joosua viis nad sellele maale. Joosuale aga ütles Jumal, et ta annaks neile kogu maa. Nad vallutasid ja vallutasid, aga siis peatusid.
Mäletate, kuidas apostel Paulus ütleb galaatlastele. Ta alustasite hästi, kes teid takistas. Täna Püha Vaim räägib kellelegi: „Sa oled seisma jäänud. Jumal on sinuga kõigil su elupäevil. Sul on jõud, et jätkata võitlust kuni lõpuni.”
See teema sai alguse sündmustest, mis toimuvad Lähis-Idas. Teame, mis juhtus Gazas. Joosua ei võtnud Gazat. Ta ei vallutanud Gati linna.
Kui vaatame neid piiblilugusid, siis Simsoni, ühe kohtumõistja läbi ilmutas Jumal Gazas suurt väge. Kui Jumala Vaim tuli tema peale, võttis ta linna väravad, rebis need välja ‒ kujutage ette, milline jõud ‒ ja tõusis koos väravatega kõige kõrgemale mäele. Ta läbis kilomeetreid, kandes neid väravaid. Vilistid värisesid.
Aga just sealsamas, Gazas, kandis Simson kaotust, kui tema silmad torgati välja ja ta pandi vangikongi. Lõpuks ta suri.
Gati linnast on pärit ka Koljat. Kuna see piirkond jäeti vallutamata, siis kasvasid seal üles vaenlased, kellega Taavet võitles. Askeloni, Assat ega Asdodi ei vallutatud.
Kui Iisrael kaotas seaduse laeka, oli see kõige autum aeg Iisraelis. On huvitav, kuidas Iisrael lootis seaduse laekale, kuid ei omanud suhet Jumalaga. See on väga ohtlik, kui kasutame pühi asju, aga ei oma suhet Jumalaga.
Näiteks võtad Jumala sõna, aga suhet Jumalaga sul ei ole, kasutad Jeesuse nime, aga suhet temaga ei oma. See viib tragöödiani. See on enesepettus.
Selle aja preestritel ja rahval ei olnud suhet Jumalaga. Nad muutusid liiderlikuks ja siis tulid vaenlased.
Siis küsiti, mida teha. Võtame seaduselaeka, soovitati, see on Jumalale püha: Jumala tuli ja pilvesammas olid ju seaduselaeka kohal.
Kui seaduselaegas leeri toodi, hõiskas kogu rahvas, nii et maa värises. Ka vilistid värisesid ja ütlesid, et Jumal tuli. Siis vaenlased ütlesid: „Ärgem neid kartke. Ühineme ja läheme koos Iisraeli vastu.”
Nad läksid ja lõid Iisraeli ning võtsid ära selle, mis püha. Neil oli veendumus, et igal pool, kus seaduselaegas oli, seal löödi vaenlasi. Tulemuseks oli milline tragöödia: kaotati seaduselaegas, rahvas sai löödud, preestrid hukkusid.
Sel ajal Eelija minija sünnitas ja ütles selle sõna „au on lahkunud”. See on kõige kohutavam aeg, kui au lahkub.
Meiegi kasutame ära Jumala pühamat: tema nime, tema sõna, Jumala tõotusi. Me võime ka koguduse ja selle autoriteetide taha varjuda, aga Jumal arvestab igaühe isikliku suhtega. Kui meil on suhe, siis on meil võit, jõud ja au.
Selline oli tragöödia Iisraelis lõpetamata tööde tagajärjena. Tulemust arvestatakse mitte alustatud, vaid lõpetatud tegevuste järgi. Aamen.
Samuti kogudusena: kui oleme pannud käe adra külge, siis kuni lõpuni, Jeesuse Kristuse tulemiseni. Nii nagu on kirjutatud: see kes on teis alustanud oma hea töö, sooritab selle kuni lõpuni. Jumal arvestab lõpuga, selleks ilmutab ta iga päev oma au ja väge. Kui meie lõpetame ja loobume, saabub meie ellu tragöödia.
Vaata oma elule ja tee analüüs. Milliseid tõotusi oleme andnud? Milline on meie suhe Jumalaga? Me ei peta sellega kedagi teist, kui ainult iseennast. Parem olla aus ja öelda: „Jumal, minu suhe Sinuga on külm, mitte piisavalt tuline, puudub kirg, ega ole enam sellist armastust, nagu oli.” Ole aus ja pöördu tagasi Jumala juurde.
Vajame, et see armastus oleks taas välja valatud meie südamesse, nii et tema sõna täidaks ja voolaks üle Issanda Jeesuse nimel. Usun, et ärkamine kunagi ei lõppenud. Palved on lõppenud. Meie usk on tuimaks jäänud, aga Püha Vaimu liikumine jätkub. Kui rahvas palvetab, näeme me Jumala olemise ilmnemist.
Mäletame Tallinna ärkamist ja teisi ärkamisi. Millest see sündis? Siis kui rahvas hakkas palvetama ja janunema Kristuse järgi. Kui rahvas sukeldus sõnasse, siis Püha Vaim ilmutas Jumala au ja väge. Üleloomulikud imed sündisid. Sama juhtub ka täna, ka meiega.
Mäletan, kuidas mõni aasta tagasi Jumal manitses mind. Teatud objektiivsetel asjaoludel me katkestasime piiblikooli tegevuse. Mingitel põhjustel me lihtsustasime samuti koguduse palveelu.
90ndatel oli meil iga päev palve. Toimusid ööpalved. Sel ajal rajati kogudusi, aga pärast kõik vaikselt jahtus. Kogudus kogunes, saal oli täis: kuid oleme ausad, miski polnud nii, midagi oli puudu.
Püha Vaim ütleb mulle: „Miks sa lõpetasid piiblikooli tegevuse? Ma ju rääkisin piiblikooli tegevusest.”
„Aga need ja need asjad,” tuli minu poolt vastuseks.
„Kas sa arvad, et mul ei ole piisavalt väge aidata sind kõigi ähvarduste ja vastuseisu keskel?”
Me olime võtnud kaitseasendi, sest oli palju rünnakuid. Jätkata selle tegemist, mis enne oli nii lihtne, on nagu surnu ülesäratamine.
Mäletan, kuidas vestlesin Püha Vaimuga: „Püha Vaim, ma nõustun sinuga. Kuulutan välja viis päeva palvet ja paastu kõikidele pastoritele ja jutlustajatele.”
Mina tegin pattu, aga kõik paastusid. Kõik pastorid ütlesid: „Küll see on raske paast.”
Meie seitsmepäevased regulaarsed paastud olid palju lihtsamad, kuna olid ette teada. Organism on juba harjunud ja teab ette, kui teeme midagi 20 aastat järjest…
Nüüd on meil jälle juba viis aastat statsionaarne piiblikool. Inimesed võtavad end töölt lahti ja tulevad neljaks nädalaks, et pühenduda üheks kuuks Jeesusele kella kaheksast hommikul kuni viieni õhtul. Halleluuja!
Kui me taas sukeldusime palvesse ja sõnasse, nägime uute koguduste avamist. Inimesed parandavad meelt. Iga uut aastat alustame alfa kursusega ja ikka rohkem kogudusi liitub sellega. Iga aastaga näeme suurt kasvu, sadu uusi inimesi. Meil ei jätku ruume, et neid õpetada.
Me alustasime jälle ööpalveid. Alustame kell kümme õhtul ja viis või pool kuus hommikul lõpetame. Kummardame Jumalat ja palvetame, lootes tema väeavaldustele.
Kõik meie rahvad on täna sellises olukorras, et vajame ainult teda. Vajame Jumalat. Tahame täita kogu tema tahet. Püha Vaimu abiga on see võimalik.
Töötab külvi ja lõikuse seadus. Õnnistus ja needus tulevad seaduspäraselt inimese ellu. Kui meie elus on nõrkus, on selleks põhjus. Kui on au, on ka selleks põhjus.
Jeesus ütles, teie olete maailma valgus. Valgust ei ole ilma tuleta. Tuld ei ole siis, kui ei ole ohvrit. Tuli langeb ohvri peale.
Rm 12:1 öeldakse, andke oma ihud pühaks, Jumalale meelepäraseks vaimulikuks ohvriks. Meie kaebame: olen väsinud, mul on raske.
Tema ütles, ma olen sinuga kuni elupäevade lõpuni. Ma olen sinuga, ütleb Issand.
On lõpetamata tegude tagajärjed. Keegi metodisti pastor alustas tegevust ja ta saadeti Siberisse. See on hind. Tema lapselaps on täna tema ustavuse tunnistus. Tema armastuse tegu süütas järgmiste põlvkondade südame. Milline tunnistus oleks tal olnud, kui ta oleks keeldunud?
Kallid, meile on antud vägi sooritada Jumala tööd kuni lõpuni, mis ka ei oleks selle hind.
Paulus ütleb Koloslaste 4:18, et tema on ohver: „Mõtelge mu vangipõlvele!”
Ta ei kahetse. Ta osutab hinnale. See on ohver. Ja kui on ohver, siis on ka tuli. Kui on tuli, siis sa oled nähtav isegi pärast surma. Su tunnistus räägib järgmistele põlvedele: suur on Issand. Õiglane on Jumal. Tema kõrv ei ole jäänud tuimaks. Tema käsivars ei ole jäänud lühikeseks. Suur on meie Jumala nimi.
Tõsta oma käed Issanda poole ja pühenda ennast talle, kui sinu suhe on jahtunud, kui usk on lõppenud või armastuse kirg lakanud. Kui teenistuses on kõik läbi, siis Püha Vaim ütleb, et ta on sinuga kuni elupäevade lõpuni. Sul on vägi jätkata.
Püha Vaim ütleb: „Tõuse, ma olen sinuga. Ma vöötan sind väe, tarkuse ja arusaamisega. Ma ei ole sind kunagi jätnud ega jäta.”
Leonid Voronenko
Kiviõlis 28. novembril 2023
