Olen saanud selle sõna Issandalt. Kõige parem on kuulata seda, mida tema tahab meile anda.
Elame ajas, kus ühest küljest on rahulik. Tänu Jumalale, et meil pole teravaid sõjaolukordi ja inimeste elu on suhteliselt tavapärane. Selle juures toimub siiski midagi, nii et osa inimesi teostab kurjust ja kavalust ning ülekohut teistele inimestele. Me ei mõtle siin valitsust maksudega, vaid seda, kuidas me inimestena käitume.
Õpetussõnadest loeme, et kui inimene saab rikkamaks, läheb ta ka ülbemaks. Inimesed hakkavad märkamatult teisi rõhuma ja teiste üle valitsema.
Laulus 37 on väljendatud mõtted. Ära ärritu kurjadest, kes teevad kavalusi; ära kadesta neid, kes teevad ülekohut, sest need niidetakse peagi nagu heina ja nad närtsivad nagu haljas rohi! Oota Issandat ja hoia kinni tema teest, siis ta ülendab sind, nii et sa pärid maa. Issand tunneb laitmatute päevi, aga natuke aega, ja õelat ei ole enam; sa vaatad tema aset, aga teda pole kuskil.
Jumal näeb kõike, mis toimub sellel maal ja sellepärast ärgem tehkem ülekohut mitte kellelegi ega mingil moel. Üldiselt võttes on see patukoormaks tervele maale, sest see arvestatakse kokku. Kui kusagil puhkeb sõda, siis sageli ülekohtu tõttu, mida seal on tehtud.
Rikkad on mures oma varanduse pärast. Nad küll räägivad, kuidas nad on mures inimeste elude pärast, kuid tegelikult on nende mure rikkuse pärast, kui kaevandused lähevad teiste kätesse. Praegu on maailmas otsekui rikaste hädakisa, kuna rikkus hakkab nende käest ära minema.
Vaaraol hakkas häda siis, kui Iisrael oli paasaööl lahkunud Egiptusest, sest nad võtsid kaasa kulla ja hõbeda ning tema tööjõud lahkus. Siis vaarao otsustas: ma lähen neile järgi ja toon nad tagasi.
Täna on maailmas võitlus varanduste pärast. Kuigi püütakse ülendada patriotismi, taandub see siiski paljuski maisele ja rikkad saavad meie meelsust kujundada. Jumal paneb kõike tähele ja ärme meie lisa sellele midagi juurde. Jumal taastab õiglust, tehes seda aegajalt nii nagu Egiptusest väljumisel.
Suur osa Egiptuse õnnistusest oli tingitud sellest, et Iisrael seal viibis. Samuti nagu Laabani suur õnnistus oli mõjutatud sellest, et Jaakob oli tema juures karja hoidmas. Ka Laaban ise tunnistas seda.
Igal õnnistusel on eesmärk ja Jumal on selles väga õiglane ning jälgib kõike täpselt. Kui te olete survestatud, siis oodake, tuleb päev, kui asjad taastatakse. Suunemi naine, kes oli prohvetit toitnud, oli aastaid ära, kuid ta sai tagasi maa ja nende aastate põlluvilja.
Jumal taastab õiglust sellel maal. Igaüks saagu aru, kellele see sõna on. Mõnele on teine sõna Heebrea kirja peatüki lõpuosast, et asju ei saada kätte selle maa peal, aga igavikus on kõik olemas.
Ärme automaatselt endale kõike külge kirjuta. Meil on tahtmine, et kõik õnnistused saavad meile, aga kõik kaotused meid ei puuduta. Jumal on suurem ja meie peame leppima sellega, mida Jumal lubab tulla. Kõige selle juures tuleb kiita Jumalat nagu Iiob, kellele Jumal andis, võttis ja andis uuesti, ning Iiob kiitis ikka Jumalat.
Jumal ütles, et ta teeb seejuures puhastavat tööd nagu koguduse Issand. Ta ütles, et variserid lõpetaks, nagu ka mina seda ütlesin ja võtame seda tõsiselt nagu Matteuse 23. peatükis, kus Jeesus pöördus variseride poole.
Jeesus ei rääkinud kogu aeg variseridele, kuid vahete-vahel ta hüüab ka nendele. Variserid taipasid seda ka ise ja ütlesid: ta räägib ju meist. Jeesus kõneleb alati selle hea eesmärgiga, et me parandaksime meelt.
Sain selle sõna, et praeguse aja raskused ongi taevavärava kitsus. Kus on meie taevavärav?
Olen matustel lugenud etteantud kirja teiste usuliikumiste kommetest, kui mähin küünla kirja sisse ja pistan lahkunule pihku mõttega, et nüüd on sul kaasas küünal ja kiri, mida taevaväravas näidata.
Tegelikult on see vale. Taevavärav on siin maa peal. Meil võib olla tunne, et me elame siin oma elu ära ja siis hakkame taevaväravas kauplema Peetrusega, kuidas sisse saada. Seal pole enam mitte midagi kaubelda.
Matteuse 7:13-14 Jeesus õpetab: „Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse! Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.”
Luuka 13:22-30 on sarnane mõte: „Ja Jeesus rändas mööda linnu ja külasid, õpetades ja käies teed Jeruusalemma poole. Aga keegi ütles temale: “Issand, kas neid on pisut, kes pääsevad?”
Tema aga ütles neile: “Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda! Pärast seda kui kojaisand on tõusnud ja ukse lukku pannud, jääte te seisma õue ja uksele koputama, öeldes: Issand, ava meile! Ja tema kostab teile: Mina ei tunne teid, kust te olete tulnud.
Siis ütlete teie: Me oleme sinu ees söönud ja joonud ja sina õpetasid meie tänavatel. Ja tema ütleb teile: Ma ei tea, kust te olete tulnud, hoidke minust eemale, kõik ülekohtutegijad! Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine, kui te näete Aabrahami ja Iisakit ja Jaakobit ja kõiki prohveteid Jumala riigis, endid aga välja tõugatuina.
Ja inimesi tuleb idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning istub lauda Jumala riigis. Ja vaata, on viimaseid, kes saavad esimesteks, ja on esimesi, kes jäävad viimasteks!””
Taevavärav on maa peal ja meil tuleb võidelda siin selle eest, et sisse saada ja jääda ustavaks. Seal ei takista meid keegi, kui juba inglid on meid sinna viinud. Taevas on õigus, rahu ja rõõm Pühas Vaimus; kui pääsesid, on sinuga kõik korras.
Siin maailmas on otsustav iga hetk ja iga valik. Meil on siin tähtsamad ja vähemtähtsamad päevad. Tegelikult on tähtis iga hetk, kas valid selles õigesti või valesti.
Kord Kambja bensiinijaamas tellisin 10 liitrit bensiini, et jõuda Võrusse. Bensiini tuli aga rohkem. Läksin siis tagasi ja maksin juurde.
„Oi, ma panin sulle 10 asemel 100,” öeldi.
Ei ole aus teiste eksimust kurjasti kasutada. Need valikud on meie ees.
Üks noorpõlve sõber rääkis, kuidas ta tahtis naisi saada ja kusagilt ei saanud. Kui ta aga sai päästetud, siis olid naised tal iga nurga peal ees. Siis tõuseb valikute küsimus, kas teha pattu.
Need olulised hetked tabavad meid ootamatult ja peame olema valmis ning asjad ette ära otsustama. Mõtle elu raskematele hetkedele, kuidas ustavaks jääda ja sea endale piirid valmis.
Sõja puhul räägitakse punastest joontest, millest üle ei astuta, aga tegelikult ikka astutakse. Meil peavad olema piirid, millest me üle ei lähe aususes, otsustes, julguses. See ongi meie taevavärav.
Jeesus tegi oma elu suuremad ja olulisemad teod maa peal. Jeesust austatakse taevas kui tapetud Talle selle eest, mida ta tegi Kolgatal.
Maa peal elades peame täitma Jumala antud missiooni, milleks me siin maa peal oleme. Sellega kogume endale varandust taevasse. Peame praegusel hetkel tegema seda, mida hiljem enam teha ei saa.
Kui Jaakob jäi magama Peetelis, kivi pea all, näeb ta ingleid käimas üles ja alla ning ütleb: „Ma ei teadnudki, et siin on taeva värav.”
Sinu elu ja iga päev on taevavärav. See on sinu võimalus, mida sa teed. Elu igal päeval on nagu eksam.
Eksam tuleb küpsetele. Jaakobus ütleb, et kui elus tuleb eksam, siis oled õnnis inimene, keda on mõtet läbi katsuda.
On oluline võita kiusatused. Ära häbene, et oled usklik inimene. Kui tunnistad Jeesust inimeste ees, tunnistab Jeesus sind Isa ja inglite ees.
Palusin Issandalt näiteid Piiblist kitsa värava kohta. Sain pildi Stefanosest, kes oli koguduse abiline ja kattis toidulaudu, et inimesed saaksid süüa. See oli aeg, kus Jeesusest rääkida ei olnud poliitiliselt korrektne. Tema oli valmis pidama Suurkohtu ees kaitsekõne Jeesusele ja Jumal asjadele. On suur julgus rääkida teemadest, mis on keelatud.
See oli talle kitsas hetk, aga see oli ka taevavärav. Järgmisel hetkel oli ta räägitu pärast juba kivirahe all. Kui ta poleks seda hetke õigesti kasutanud, kuidas oleks ta elu edasi kulgenud. Võibolla elanuks ta kõrge vanaduseni, kuid kas ta oleks saanud olla kindel, et ta jääb ustavaks Issandale.
Kui sa pole julge ja satud langusesse, siis see jätkub veel ja veel ning sa hakkadki alla veerema.
Stefanos pidas oma tipphetkel jutluse, mida ka meie saame paar tuhat aastat hiljem lugeda. See oli jutlus, millega ta lõpetas oma elu. See oli tema elu eksam.
Ka Eesti prohvet Karl Reits ei tahtnud minna tänavatele kuulutama sellest, et häda tuleb. Ta lükkas seda edasi, aga kutse oli tema peal. Kui tal aga on peres rasked sündmused, siis teeb ta lõpuks selle sammu ja alustab.
Jumal ootab, et oleksime julged neid otsuseid tegema. Need on meie võimalused. Julgust läheb vaja üksnes maa peal. Taevas seda vaja pole. Seal pole enam mingit hirmu, surma ega leinamist, häda ega tagakiusu. Julgust on vaja siin. Meie võimalused on selles maailmas.
Rikastest. Rikkal on raske minna taevariiki. Rikkus takistab inimesel sinna sisenemist. Aabraham oli rikas ja Iisak läks üha rikkamaks. Naised, kes toetasid Jeesust, olid rikkad. Joosep Arimaatiast oli rikas mees. Rikkus ei ole taevariigi takistus iseenesest, aga sellega võib kaasneda palju halbu mõjusid. Rikas noormees lahkus kurvalt, sest see takistas tal taevariiki minekut.
Mäletan ühte väga meeldivat töökaaslast, keda ma natuke kiusasin tulema kaasa ühe evangelisti koosolekule Tallinnasse, kuna raadiost lasti korduvalt seda reklaami. Ta vastas, et ei tule, sest seal pannakse karp ette ja hakatakse väristama.
Tema ainus põhjendus oli see, et seal hakatakse koguma ohvrit. Sa võidki oma sente lugema jääda, nii et sul on nendest kahju ja selleks ei peagi neid palju olema, kuid süda on küljes kinni. Mõni läheb kurvalt ära selle pärast, et ta hoiab kinni sellest piskust, mis tal on.
Kord kõneles keegi pastor, et osadus Jumalaga on selline, et kõik, mis on minu, on Jumala oma, ja kõik Jumala oma on minu. Kumb siis on võitja?
Mõtleme asjad läbi nii, et meil ei ole kaotada mitte midagi, vaid ainult võita. Issand on tõotanud olla meiega igal päeval. Issand on kaitsmas neid, kes pääste pärivad. Issand teeb eluaseme meie juurde. Meil on sellist nähtamatut õnnistust väga palju.
Taevavärav võib olla kivirahe all nagu Stefanosel, või nagu röövlil ristil, kes tegi valiku enne surma. Oluline on teada, et aega ei ole lõputult, samuti nagu kirjandi kirjutamisel koolis.
Mäletan mustlasmeest, kes oli uhke nagu kuningas. Elu lõpul palus ta siiralt päästepalvet kodus oma laste kuuldes. Mind kutsuti tema juurde ja ma ütlesin, et patud tuleb andeks paluda. „Kas ikka peab?” küsis tema vastu. Peab küll, vastasin. Ta kordas kõike järgi. Lapsed imestasid neid valetamisi ja varastamisi, mida kõike oli olnud.
Meie elus võib tulla ka hingamisaeg, kus tunned, et kõik eksamid on läbi. Aabrahamil ei olnud pärast Iisaki ohvriks viimist enam suuremaid eksameid.
Mõni tahab teada paiku, kus on Noa laev või Eedeni aed. Sinu taevavärav ja Eeden on sinu otsuste tagajärg. See ei ole mingites pühades paikades, vaid me siseneme uksest. Noa ehitas laeva, millesse sisenesid loomad ja Noa pere ning uks pandi lukku. On õige aeg, et sisse minna. Praegu paljud noored ja isegi lapseealised teevad oma otsuse. See on tohutu õnnistus.
Heebrealaste 10. peatükk on julgustuseks meile, kes tahame olla usukangelased.
„Tuletage meelde endisi päevi, mil teie, olles valgustatud, pidite taluma rohket võitlust kannatustes! Mõned teist tehti rahva avaliku teotamise ja tagakiusamise aluseks, teised said osa nende kannatustest, kelle käsi nõnda käis. Te olete ju koos vangidega kannatanud ja rõõmuga talunud oma vara riisumist, teades, et teil endal on parem ja jäädav varandus. Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga!
Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse. “Sest veel ainult pisut, pisut, siis tuleb see, kes peab tulema, ega viivita. Aga minu õige jääb usust elama, kui ta taganeb, siis ei ole minu hingel temast head meelt.” Aga meie ei ole need, kes taganevad hukatuseks, vaid need, kes usuvad ja päästavad hinge.”
See kõik on oleviku vormis, kõik see, mida me praegu teeme ja millest me läbi läheme. On ka oht taganeda, seetõttu tee otsus jääda kindlaks Issandale.
Esimene usukangelane on Aabel. Ta tõi ohvri. Ohvritoomine pole kõigile lihtne. Keegi vend tuleb, toob annetuse ja ütleb, pane ruttu ära, sest naine ei tea, et ta toob selle kogudusele. Teine vend tuli 20 km jalgsi, ‒ vahel mõni hääletaja võttis ta peale ‒ selleks, et teha naisele heameelt, et ta ei raiska raha bussisõidule kogudusse.
Aabel toob ohvri ja sealjuures tekib tüli, sest tema ohver võetakse vastu, venna oma aga mitte. Tekkis kadedus ja esimese ohvri toomisega kaotakse elu. Üks vend lööb selle tõttu teise venna maha.
Järgmisena on Eenok, mees kes kõnnib Jumalaga. Teatud mõttes oli ta selles ajas erand. Selle ajastu maailmas oli langus nii suur.
Ka meie oleme erandid ja meie kõndimine Jumalaga on tunnistuseks meie naabritele. Ümbruskonna rahvas juba ootab meid. Kui olid kooskäimise piirangud, siis olid meie naabritel päevad sassis, sest pühapäeval peavad autod kohal olema.
Nad arvestavad selle kõndimisega. Mõni ajab oma auto tänavale, et tema parkimiskohta ära ei võetaks, et laps saaks sõita õue. Inimesed mõtlevad ette, et kuna me siin käime, siis ka nendel läheks hästi. Meie kõndimine hakkab silma.
Kui keegi küsib, mida sa selles elus korda saatsid. Kõndisin koos Jumalaga. Milline narr, iga pühapäev läheb kogudusse ja kolmapäeval ka veel. Mida ta kogu aeg kõnnib? Jumal aga võttis ühel päeval Eenoki ära sellepärast, et ta hästi kõndis.
Keskkond ei soosi meid ja Amose raamatus räägitakse Iisraelist, kuidas nad aelesid oma elevandiluust voodites. Mõtle millised voodid neil olid! Meil olid ka vahepeal vesivoodid. Seal läks tegelikult süda pahaks. Amos kuulutab, et sellisele aelemisele tuleb lõpp.
Noa tegevus mõistis hukka tollase maailma, nagu Hb 11:7: „Usu läbi sai Noa hoiatuse selle kohta, mida veel ei olnud näha, ja ta ehitas jumalakartuses laeva oma pere päästmiseks; ja selle kaudu ta mõistis süüdi maailma ja sai selle õiguse pärijaks, mis tuleb usust.”
See läheb kokku Jeesuse ütlusega: Ma ehitan koguduse ja põrgu väravad ei võida seda ära. Ükskõik kui vilets pole kogudus, on oluline, et sa kuulud sellesse. Ära kunagi ela ilma koguduseta, sest Issand tuleb järgi kogudusele.
Loe Ilmutuse raamatust, kuidas ta saab mõne veel kätte, aga kogudusest. Mõni on kõigiga tülis, kusagil olla ei taha ja läheb ära. Ära seda endale luba. Ka karjane võib olla sulle selleks kitsaks väravaks oma kandilise käitumise ja mittemõistmisega.
Jumal teab, mis sulle kasuks tuleb, millega ta sind lihvib. Range õpetaja koolis on sinu kasuks, sest siis õpid sa paremini.
Pastor Andrei Šapovalovil oli kohtumine Issandaga ja talt küsiti, millist elu ta tahab. Kas valid kõige raskema, keskmise või kergema? Ta valis kõige raskema, võttis maksimaalse. See on valiku küsimus, milleks ma tegelikult valmis olen.
See on sissevõitlemine kitsast väravast ja ära peta ennast sellega, et sul peab kerge olema. Sa läbid elus proove, su usk katsutakse läbi, sind proovitakse kogudusest ära kiskuda.
Ei ole vaja kuulata neid, kes on ärakiskujad. Püsi ja jää seisma ning ustavaks. Uks suletakse ja kes sees, see sees, ja kes väljas, see väljas.
Tegime lastele kingituste jagamise üritusi, kus eeskavaks oli umbes tunnine Juhhei näidend. Teatud osa mõtles, et nad tulevad sisse alles siis, kui pakke jagatakse. Siis me sulgesime uksed ja enam sisse ei saanud. Ukse taga nägime nende nägusid, kes lootsid pakki saada. Ilmajäämise valu jääb meelde. Selle õppetund on palju suurem kui paki saamine.
Aabraham ootas kindlale alusele rajatud linna, mille rajajaks on Jumal lootuses, et tema järeltulijad pärivad maa nelisada aastat hiljem. See oli tuleviku jaoks elatud elu. Kas oled valmis elama seda ühte elulõiku Jumala jaoks hästi, täites oma ülesannet usus?
Moosese vanemate jaoks oli kitsaskoht hoida oma last kolm kuud. Tänasel päeval on palju keerulisem hoida last süstide eest ja me peame olema ägedamad kui Moosese vanemad. Nemad ei suutnud rohkem vastu pidada kui kolm kuud ja siis oli olukord nende jaoks liiga raske.
Hoor Raahab. Eksam võib kesta ainult ühe päeva. Sulle tulevad mehed külla, sa otsustad Iisraeli kasuks ning päästad sellega enda ja kõik oma lähedased.
See määras kogu tema tuleviku. See oli tema taevavärav. Ta sai hõlmatud isegi Jeesuse sugupuusse.
Millal saab meie elutöö tehtud?
TOIVO TEEKEL
06.07.2025
