Messias Jeshua õpetas piisavalt palju lõpuaegadest. Ta ütles muu hulgas, et peame olema valmis. Kuidas saame olla valmis selleks, mis toimub lõpuaegadel? Kui räägime lõpuaegadest või viimastest päevadest, peame mõtlema lahkumisele sellest maailmast ja asumisele Jumala riiki.
Üks teemadest, millest Jeesus õpetas, oli valvamine. Ta kasutas evangeeliumides kolme erinevat sõna valvamise kohta. Selles sarjas räägin sellest, milles peame valvama. Saame sellest teada peamiselt Pauluse Teisest kirjast tessalooniklastele teisest peatükist.
Paljudel on arvamusi ja uskumusi sellest, mis toimub lõpuaegadel, kuid probleem on selles, et enamus nägemusi lõpuaja sündmustest baseeruvad sellele, mida keegi on kuulnud kedagi õpetavat.
Soovime selles sarjas toimida erinevalt sellest. Tutvume ühe peatükiga (2Ts 2).
See on minu arvates üks tähtsamaid tekste selle mõistmiseks, milline on usklike e koguduse koht lõpuaegadel ja mida peame ootama. Paulus annab sellest piisavalt teavet.
Alustagem salmist üks. Pöörame tähelepanu igale sõnale ja sageli on ka sõnadevahelised seosed eriti tähtsad. Püha Vaim kasutab keeleõpetust vahendamaks Jumala tõde.
Esmalt kinnitame tähelepanu salmi üks teisele sõnale, kuna see esineb algteksti lauses alati teisena. Mis tahes lauses see kunagi ei alusta lauset, kuid seda peab mõistma ja tõlkima esimesena.
Pauluse Teise kirja tessalooniklastele teises peatükis peame teadma, mida räägitakse esimeses peatükis. Küsimuse all on konjunktsioon, mis ühendab kahe peatüki mõtet. Selliseid konjunktsioone on kaks. Üks neist ühendab kahte samasugust asja, kuid see, mis esineb salmis üks, osutab, et mõtete vahel on erinevus või vastuolu.
Teise tessalooniklaste kirja esimese peatüki lõpus räägib Paulus teisest tulemisest. Issanda tulemisest rääkides on oluline eristada tulemine sündmusest, millest üldiselt räägitakse kui ülestõmbamisest.
Tt 2:13 räägib Paulus asjaolust, mida ta nimetab õnnistatud lootuseks. Kas tead, et sõnas „õnnistus” sisaldub Jumala tahe? Õnnistatud lootus on midagi, mida Jumal teeb ja mis annab meile lootust selleks, et tema tahe täitub meie elus.
Seda peaks iga usklik soovima ja see tõdeneb Jumala riigis. Seal saame maitsta Jumala tõotuste ja õnnistuste täiust, mistõttu meil võib olla siiras lootus.
Lootus kunagi ei lähtu meist. See tähendab, et me ei räägi lootusest maailma lähtepunktist. Kui maailma ütleb midagi lootvat, tähendab see tegelikult: „Ma tahan seda.”
Me ei räägi sellisest lootusest. Räägime piibellikust lootusest, mis on seotud sellega, mida Jumal on tõotanud ja mida tema sõna väljendab. Meie suurim lootus on Jumala tahte täitumine meie elus, kui meist saavad kuningriigi inimesed selle sõna täies tähenduses.
See tähendab, et saame näha Pauluse paljastatud saladust. 1Kr 15 kirjutab Paulus saladusest: „Vaadake, ma ütlen teile saladuse: meie kõik ei lähegi magama, aga meid kõiki muudetakse…”
Ta räägib imelisest muutmisest, milles me saame imelise ihu, Jumala riigi ihu.
1Kr 15 rõhutab ülestõusmist. Ülestõusmise kaudu saame uue, isesuguse ihu, Jumala riigu ihu.
Paulus kirjutab selles peatükis, et lindudel on isesugune ihu, kuna need lendavad õhus. Kaladel on isesugune ihu, kuna need ujuvad vees. Loomadel on isesugune ihu, nagu ka taevalikel olenditel. Kehad on erinevad sõltuvalt sellest, kus keegi elab. Meie saame uue ihu Jumala riigi jaoks.
Osutame sellele, mis kõik peab juhtuma meile ja selles maailmas, et see õnnistatud lootus e ülestõmbamine võiks täituda. Sellest räägib 2. Tessalooniklaste kirja teine peatükk. Peatükk algab: „Me palume aga teid…”
Palumist tähendav sõna on intensiivne sõna.
„Me palume…”
Pauluse palve on eriti tähtis. Teisalt on see ka käsk, sest ta ütleb:
„Me palume aga teid, vennad…”
Kreeka keeles kasutatakse sageli meessugu, kuigi mõeldakse nii mehi kui naisi. Selle võiks tõlkida ka „vennad ja õed”. Sellest mõistame, et Paulus räägib kogudusele.
Peame seda meeles pidama kogu peatükki uurides. Selles peatükis räägitakse kogudusele, usklikele, kes on võtnud vastu evangeeliumi ja kes õigustatult ootavad Jumala riiki.
Peatume ja küsime endalt: „Kas minul on tõepoolest Jumala sõnala rajanev ootus ja kindel lootus selleks, et saan olema Jumala riigis?”
On vaid üks viis omada seda veendumust. „Kindlus” on siin tähtis sõna.
Meil võib olla veendumus sellest, et pääseme Jumala riiki, kui oleme võtnud vastu evangeeliumi kutse ja usume, et Messias tuli maailma inimkonna, st patuste jaoks, nende jaoks, kes on äralangenud Jumala tahtest ja eemal tema aust; kui me tunnistame oma patud ja usume, et tema surm ja mahavoolanud veri lunastab meid.
Teame, et kirjas heebrealastele räägitakse igavesest lunastusest. Lunastuses on kaks aspekti: lunatuse hind ja lõpptulemus, see, mis tingib maksmise. Evangeeliumides räägitakse, et meie eest maksti ristil.
See toimus teatud kindlal päeval, paasapühal. Evangeelimides valmistuspäevaks nimetatud päev tähendab paasapüha. Paasapüha on lunastuse püha ja lunastamiseks on vaja tasuda, kuid selle lõppeesmärk on Jumala riik.
Kui võtad evangeeliumi vastu usus, tunnistad oma patud ja usud Messia surma, kuid mitte ainult surma, vaid ka tema ülestõusmist, siis oled osa Jumala perekonnast, Jumala riigi perekonnast, mida tähistatakse kreekakeelse sõnaga ekklesia.
Kõike seda räägitakse usklikele. Paulus kasutab siin sõna „aga”, kuna kirjeldatakse uut mõtet. Ta ei räägi nüüd teisest tulemisest, vaid nagu näeme, räägib ta sündmusest, mida nimetatakse Kristuse päevaks.
Seda terminit kasutab Paulus salmis 1: „Me palume aga teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemise pärast, siis kui meid kogutakse tema juurde…”
Kreeka keeles tulemist märgistav sõna parousia viitab eriliselt lõpuaegade saabumisele. Seejuures peame alati küsima endalt tähtsa küsimuse: kummast tulemisest on jutt? Kas räägitakse ülestõmbamisest, mida Paulus nimetab Kristuse või meie Issanda Jeesuse Kristuse päevaks, või räägib see teisest tulemisest?
On oluline mõista, et ülestõmbamine puudutab kogudust ja usklikke, kuid teine tulemine toimub selle ajaperioodi lõpul, mida nimetatakse Jumala vihaajaks.
Näiteks prohvet Joel räägib oma raamatus, et saavad olema märgid. Teame, mis need märgid on. Piibel ütleb, et viimasel ajal muutub päike mustaks, tumedaks nagu leinariie, mis viitab meeleparandusele, ja kuu muutub punaseks nagu veri.
Joel räägib, millal see juhtub. See toimub enne seda suurt ja kardetavat Issanda päeva, millest Paulus rääkis 2Ts peaükis 1. See on viha ja karistuse päev. Päev tähendab siin ajaperioodi.
Ta jutustab, et enne kui Issanda päev tuleb ja Jumala viha välja valatakse, tuleb märk: päike muutub pimedaks ja kuu vereks. See toimub enne Issanda päeva ja Piibel ütleb, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, saab päästetud.
Sellega on seotud ka teine piiblikoht. Paulus ütleb 1Ts 5:9, et Jumal ei ole meid asetanud viha alla, vaid pääste saamiseks meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi.
Kas tohin küsida, mis sulle meenub, kui kuuled sõna pääste?
Pääste räägib võidust, Jumala riigi võidust. Peame meeles pidama, et nii Joeli raamatus kui Ilmutuse raamatu 6. peatükis, kus räägitakse kuuest pitserist, räägitakse sarnasest ilmingust.
Päike muutub pimedaks ja kuu vereks enne Talle vihapäeva. Ka see viitab teisele tulemisele. See räägib ajast, kui Jumala viha täitub, kuid meil on tõotus. Meid ei ole määratud viha alla, vaid võiduks.
Teame siis, et õnnistatud lootus e ülestõmbamine toimub enne, kui saabub Jumala viha.
Kordan veelkord: tuleb märk enne Issanda päeva, enne kui tuleb Jumala viha. Enne seda muutub päike pimedaks ja kuu vereks.
See väljendab, et on viimane võimalus pääseda kaasa ülestõmbamisse. Igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse. See viitab Jeshua appihüüdmisele evangeeliumi kaudu.
Kui võtad selle vastu, enne kui Issanda päev saabub, oled igavesti päästetud. Sa ei saa osa Jumala vihast.
Teame siiski, et Matteuse 24. peatükis õpetas Jeshua oma jüngreid. Salmides 29-30 kõneles ta prohveteeringus, et enne Inimese Poja tulemist saabub märk.
Siin ei räägita ülestõmbamisest, vaid teisest tulemisest. Peame neid alati eraldama. Teine tulemine toimub Danieli 70. aastanädala järel, nende viimase seitsme aasta lõpul. See toimub viha väljavalamise ajastu lõpus, kui Messias tuleb.
Salmis 1Ts 3:13 öeldakse, et kui Messias tuleb teisel korral, tuleb kogudus koos temaga, kuna Johannes räägib meile Ilmutusraamatu peatükis 20, et me saame valitsema koos Messiaga. Seetõttu tuleme tagasi.
Me ei pea selleks valmistuma, kuna oleme koos temaga juba taevariigis ja pöördume koos tagasi. Valmisolemine liitub ülestõmbamisega ja sellest räägib Paulus 2Ts 2: „Me palume aga teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemise pärast, siis kui meid kogutakse tema juurde…”
Paulus kirjutab kogunemisest tema juurde. Inglise keeles esineb kaks korda järjest eessõna (unto). Peame küsima, kumba tulemist salmis üks mõeldakse. Kas viidatakse ülestõmbamisele või teisele tulemisele? See on huvitav.
Meid kogutakse tema juurde. Kui Messias tuleb teist korda, oleme juba koos temaga taevariigis. Me ei kogune tema juurde siis. Kogunemine, millest siin räägitakse, tähendab seda, et meid võetakse ära sellest maailmast üles tema juurde kohtuma temaga pilvedel.
Kui öeldakse, et koguneme tema juurde, on huvitav, kuna inglise keeles eessõna (unto) kordub kaks korda järjest. Üks neist liitub verbiga ja teine väljendiga „tema juurde”. See teeb eriti selgeks, et Piibel räägib siin sellest, et meid kogutakse tema juurde enne, kui Jumala vihaaeg algab.
Loeme veel: „Me palume aga teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemise pärast, siis kui meid kogutakse tema juurde…”
Paulus annab tähtsaid nõuandeid ja jätkab: „… et te ei laseks end nii ruttu ajada segadusse ega heidutada…” (s2). Esineb mitmesuguseid juhtumeid.
Kellele Paulus kirjutab? Kogudusele. Pole kahtlustki. Ta kirjutab tessalooniklastele, kuna nad peavad taluma kannatust ja tagakiusu, nagu räägitakse peatükis üks.
Tegelikult Paulus tunnustab neid, kuna nad olid ustavad ja kuulekad Jumala sõnale. Just selle sõnakuulelikkuse pärast said nad kogeda „kõiki tagakiusamisi ja kitsikusi” mitmuses. Neid vaenati kõvasti ja nad said taluda palju kitsikusi.
Kuid on tähtis meenutada, et kui räägime läbikatsumistest, tagakiusamisest või vihast, on Piibli kirjutajad valinud sõnu väga hoolikalt.
Piiblis kasutatakse kahte sõna, mida tuleb mõista. Üks neist on thlipsis. See on kreekakeelne sõna, mis tähendab ahistust ja kannatust.
Mida ütleb Luukas Apostlite tegudes, mille ta kirjutas, salmis Ap 14:22: „… et meil tuleb paljude viletsuste kaudu sisse minna Jumala riiki.”
Kas saame kannatada tagakiusu usu pärast? Jah, ja seda on näha ka täna. Kristlased kannatavad tänapäeval rohkem kui varem ja olukord üksnes halveneb.
Messias ütles: „Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et ta on mind vihanud enne teid… Kui nad on taga kiusanud mind, kiusavad nad taga teidki.” (Jh 15:18.20).
Peame selleks valmistuma, millest räägib Paulus. Peame kannatama (kr thlipsis), kuid on ka teine tähtis sõna, mida olen maininud. See on orgé, mis tähendab viha ja meil on salmis 1Ts 5:9 tõotus, mis kõlab: kui oleme võtnud vastu evangeeliumi, me kunagi ei koge seda. Võid olla täiesti kindel, et Jumal lubab seda.
Salmi 1Ts 5:9 järgi me ei koge Jumala viha, sest Jumal ütleb kogudusele: „… sest Jumal ei ole meid asetanud viha alla, vaid pääste saamiseks meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi” so Jumala riigi võiduks.
Vaatame mida öeldakse 2Ts 2:2: „… et te ei laseks end… ajada segadusse ega heidutada…”
Ta kasutab kr sõna noos, mis tähendab õiget ja täpset avastust millestki. Avastamisvõime, mis kogudusel oli, tuli Pauluselt, kes õpetas ja nõustas neid ning rääkis neile Jumala ilmutuse. Seetõttu nad mõistsid seda, mida ta ütles kannatuste kohta 1Ts peatükis 5. See ei tule Jumalalt, vaid Jumala vaenlastelt.
Teame, et usklikud on alati kannatanud usu tõttu. Tagakiusu on alati esinenud, kuid Messias õpetas sellest, kasutades kolme erinevat sõna: valvake, vaadake, pange tähele. Ta kutsub meid valvama kolme erineva kreekakeelse sõnaga, et me mõistaksime, mis hakkab juhtuma.
Ühe asjaoluna ütleb ta, et usklikud kannatavad usu pärast. Kas see ei lisandu päev päevalt? Ela kus tahes, maailm muutub üha vaenulikumaks Piibli sõnumi ja Jumala moraaliseaduste vastu.
Mõnel maal ei ole lubatd rääkida tõtt seksuaalmoraalist, sellest et Jumal lõi abielu ühe mehe ja ühe naise vahelisena, samuti abielust kui liidust. See pole kõikjal lubatud. Seda peetakse kitsarinnaliseks.
Kui keegi ütleb, et Jumal lõi inimese meheks ja naiseks, siis nad väidavad, et igaüks võib otsustada oma soorolli üle ise. See on mässumeelsus.
Jumal on kõikvõimas. Ta on loonud iga inimese ja juba Piibli alglehtedel öeldakse, et ta lõi nad meheks ja naiseks. Tänapäeva inimesed on mässumeelsed. Nad otsustavad ise, kes nad on.
Probleem on selles, et maailmas, kus me elame, on üha rohkem neid, kes soovivad otsustada ise, mis on õige ja mis vale, selle asemel et alistuda Jumala õiguspärastele normidele.
Üks sõnadest, millega Jumala riiki kujutatakse, on õigus või õiglus. Jeshua õpetas Matteuse evangeeliumi peatükis kuus: „Otsige esmalt Jumala riiki ja selle õigust.” Kui siis otsime Jumala riiki, oleme seotud tema õiglaste normidega.
Tänapäeval näeme, et maailm suhtub neisse vaenulikult. See tingib, et vaenu esineb üha rohkem. Laieneb nimekiri maadest, kus ollakse eriti vaenulikud nende suhtes, kes usuvad Jumala tõde ja arvestavad tema normidega. On maid, kus end Jeesuse Kristuse järgijaks tunnistamine ja Piiblisse uskumine viib selleni, et saadakse kinnipeetud või isegi kaotada oma elu usu pärast. Tahan öelda, et üha enam muutuvad riigid sellisteks.
Sellepärast peame teadma, mis meid ees ootab ja seetõttu ütleb Paulus salmis 2: „… et te ei laseks end nii ruttu ajada segadusse ega heidutada…”
Me ei saa lasta ennast heidutada või unustada Pauluse õpetusi, vaid peame mõistma, et lõpuaegadel on meil raske. Me ei saa muuta oma kurssi ega ehmuda nende asjade pärast.
Salmis 2 loetletakse, mis need asjad on: „… ei vaimu ega sõna ega kirja läbi…”
Vaim tähendab vaimulikke ilminguid. Ilmutusraamatu peatükis 13 öeldakse, et antikristus või valeprohvet saab tegema palju imesid ja tunnustähti. Saame näha, et need on valelikud ja eksitavad.
2Ts 2 näeme palju näiteid sellest, et lõpuajad saavad olema kavaluse ajastu. Kui me ei tunne tõde ega ole ettevalmistatud selleks, mis toimub, saame eksitatud.
Ühe väitena õpetas Jeshua: „Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?” (Lk 18:8).
Ehk kas ta leiab sinu ustavana? Kas valvad hoolikalt teades, mis peab tulema, olles valmis vastu seisma? Nii teeb tõeline usklik. Mõistame, mida nii Vana kui Uue testamendi prohvetid on rääkinud ja õpetanud ning seetõttu teame, mida oodata.
Pea meeles, et M̀essias julgustas meid valvama mitmes kohas. Ka Paulus ütleb, et me ei saa lasta ennast kõigutada või välja lüüa tasakaalust mingite vaimuilmingute, kuulutatud sõna või kirjutiste tõttu, mis väidetakse olevat temalt.
Lõpetame esimese sarja sellega, mis käsitleb valmistumist lõpuaegadeks salmis kaks oleva eriti tähtsa tõdemusega. Seda ei ole tõlgitud täpselt. Kreeka keeles räägitakse siin Kristuse päevast. Seda on sageli tõlgitud Issanda päevaks, mis tähendab Jumala viha väljavalamise päeva, kuid siin ei räägita sellest.
See puudutab meid, usklikke, kuid mitte Issanda päeva. Jumal annab käsu, Messias tuleb tagasi, peaingel Miikael puhub pasunat ja usklikud, kas nad on elus või surnud, kogutakse tema juurde, nagu salmis üks öeldakse, teatud eesmärgi jaoks. Neid tuuakse Jumala riiki enne Jumala viha väljavalamist.
See sündmus, kui meid kogutakse, on Messia päev ja räägime sellest lisa järgmises osas. Seni shalom Iisraelist!
BARUCH KORMAN
TV7 saates
„Lopunajat Raamatun valossa”
