Skip to main content

Kas oled kunagi kuulnud piibelliku terminit „Kristuse päev” – või meie „Issanda Jeesuse Kristuse päev”?

Mõni teist arvatavasti tunneb terminit „Issanda päev”. See esineb mitmeid kordi Vanas testamendis, ja me teame, mis see on.

Enne Issanda päeva muutub kuu veripunaseks ja päike pimeneb. See väljendab, et on viimane võimalus hüüda appi Issanda ja Päästja Jeshua nime ning pääseda osaliseks sellest, mida Paulus nimetab Tt 2:13 „õnnistatud lootuseks”. Üldiselt nimetatakse seda ülestõmbamiseks, kuna varsti pärast seda, kui päike on muuutnud mustaks ja kuu veripunaseks – valatakse välja Jumala viha.

Nagu rääkisime eelmises osas, öeldakse salmis 1Ts 5:9, et usklikel, kes oleme vastu võtnud evangeeliumi, on tõotus, et meid ei ole määratud viha alla, vaid pääste omandamisele.

See sündmus, mis siirdab meid ära sellest maailmast taevariiki enne Jumala viha väljavalamist, on see õnnis­tatud lootus, ülestõmbamine. Seda nimetab Paulus parimate kreekakeelsete tekstide järgi Kristuse päevaks.

Kas tead nüüd, mis on Kristuse e meie Issanda Jeesuse Kristuse päev? Kui sinu Piibel räägib seal Issanda päevast, siis ei järgi see kreekakeelset teksti, vaid muid käsikirju. Parimates kreekakeelsetes tekstides kasutatakse seal väljendit Kristuse päev.

Kuigi Issanda päev esineb sageli Vanas testamendis, esineb see Uues testamendis ainult ühe korra, 1. Tessalooniklaste peatükis 1, kus räägitakse sellest, et Messias saabub koos tulega.

Tuli kõneleb kohtust ja Jumala vihast. Kuid pea meeles, et peatüki alguses on see eriti tähtis ja valgustav sõna, kreekakeelne konjuktsioon, mis väljendab, et kõneteema muutub. Ning nagu märkisime eelmise osa lõpus, räägib Paulus siin Kristuse päevast.

Termin Kristuse päev või meie Issanda Jeesuse päev esineb Uues testamendis kuus korda. On mõistlik vaadata kõiki kuut juhtumit, et võiksime mõista, mis on tegelikult Kristuse päev ja miks oleks vale rääkida Issanda päevast salmis 2Ts 2:2.

Loeme 2Ts 2:1-2 tervikuna: „Me palume aga teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemise pärast, siis kui meid kogutakse tema juurde, et te ei laseks end nii ruttu ajada segadusse ega heidutada – ei vaimu ega sõna ega kirja läbi, mis nagu pärineks meilt -, otsekui Issanda (Kristuse) päev oleks juba käes.”

Miks? Pane tähele, et Kristuse päev ei tule enne, kui toimub veel midagi. Räägime sellest kohe, kuid enne suundume salmi 3 abil sellesse, mis toimub enne Kristuse päeva e ülesvõtmist.

Loeme esmalt 1. korintlaste kirja 1. peatükist. See termin esineb salmis 8, kuid algame salmist 7, et näha tegelikku seost.

1Kr 1:7 räägib Paulus korintlastele e teistele usklikele  – “… nii et teil ei ole puudu ühestki armuannist…”

Paulus soovib, et neilt ei puudu armuande, vaid nad on laitmatult puhtad. Miks Paulus soovib, et nad on laitmatud?

“… nii et teil ei ole puudu ühestki armuannist, oodates meie Issanda Jeesuse Kristuse ilmumist.

Nüüd aga salm 8. “Tema kinnitab teid ka lõpuni…”

Lõpp on tõeliselt tähtis sõna. Paulus mõtleb siin koguduse ajastu lõppu.

Millal lõpeb koguduse aeg? See lõpeb ülestõmbamisega, siis kui Messias laskub taevast. Siiski ei tule ta tagasi Jeruusalemma ega sellesse maailma, vaid nii nagu oleme viimati tõdenud, kogub ta meid ülesse õhku ja me kohtume temaga õhus taeva alaosas. Me peaksime olema koos temaga igavesti seal, kus tema on. Meid kutsutakse üles olema lohutatud nende sõnadega.

Salm 8: “Tema kinnitab teid ka lõpuni, et te oleksite laitmatult puhtad meie Issanda Jeesuse Kristuse päeval.”

Mida siin öeldakse? Issanda Jeesuse Kristuse päeval seisame Jumala ees veatuna ja plekituna. Saame olema laitmatud.

Loeme kohe teise salmi, mis toetab loetut.

Mida teame ülestõmbamisest? Ülestõmbamises saame uue ihu, taevaliku ihu, mis on täiuslik, seetõttu meis ei ole vigu ja me oleme täiuslikud. Meil saab olema sama ihu, mis peegeldab jumalariigi kirkust, nagu ütleb Paulus.

Loeme veel kogu teksti: “… nii et teil ei ole puudu ühestki armuannist, oodates meie Issanda Jeesuse Kristuse ilmumist. Tema kinnitab teid ka lõpuni, et te oleksite laitmatult puhtad meie Issanda Jeesuse Kristuse päeval.”

Loeme teise piiblikoha, kus räägitakse Kristuse päevast. 2Kr 1:14 räägib Paulus korintlastele: „… mida te praegu vaid osaliselt olete mõistnud…”

Korintlased mõistsid apostlit üksnes osaliselt. Miks? Nad ei mõistnud, kui võrratu teo olid teinud Paulus ja teised apostlid, rääkides neile evangeeliumi. Millal nad hakkasid seda mõistma?

Loeme edasi. “… nii et te võite meie Issanda Jeesuse päeval kiidelda meist…”

Nii on see nende rõõm. Nad hakkasid kiitlema, rõõmustama ja tänama Jumalat Pauluse eest, kuna tema rääkis neile evangeeliumi sõnumit ja tõi neid usu juurde.

Kuula, kuidas salm jätkub: “… nagu meie kiitleme teist.”

See toimub “meie Issanda Jeesuse päeval”.

Ta räägib ülestõmbamisest. Seda tähendab Issanda Jeesuse päeva. Ta räägib päevast, kui meid võetakse taevasse. Me muutume ja saama taevase ihu. Nüüd nad mõistavad seda osaliselt, kuid Kristuse päeval tänavad nad Jumalat apostlite eest, kes rääkisid neile evangeeliumi.

Samuti tänavad apostlid nende päästetute eest, kuna neil on olnud eesõigus olla osalemas nende muutuses teekonnal Jumala perekonda.

Salmi 14 lõpus öeldakse, et kõik mõistavad seda Issanda Jeesuse päeval.

Sellest, et me muutume, räägitakse teises tekstis. Loeme filiplastele peatükist 1. Siin kasutab Paulus kaks korda väljendit Kristuse päev või meie Issanda Jeesuse Kristuse päev.

Fl 1:6 ütleb Paulus midagi eriti olulist: “… ja olen veendunud selles, et see, kes teis on alustanud head tööd, lõpetab selle enne Kristuse Jeesuse päeva.”

Pane tähele. Sel hetkel, kui tuled usku, alustab Püha Vaim sinus ehitustegevuse. Millal ta lubab sellega valmis saada? Siis, kui saame uue ihu, taevariigi ihu, mis on täiuslik.

Millal me selle saame? Vaata salmi kuus lõpuosa: „… enne Kristuse Jeesuse päeva.”

Loeme veel ühe koha, kus kasutatakse väljendit Kris­tuse päev või meie Issanda Jeesuse Kristuse päev. Sama peatüki salm 10: “… olulise kindlaksmääramiseks, et te oleksite puhtad ja laitmatud Kristuse päevani…”

Saame olema puhtad, veatud ja laitmatud. Millal see toimub? Kristuse päeval või meie Issanda Jeesuse Kristuse päeval. See viitab ajale, kui usklikud saavad olema täiuslikud.

Veel üks piiblikoht on Fl 2:16: “… pidades kinni elusõnast. Nii saan kiidelda Kristuse päeval, et ma ei ole tühja jooksnud ega tühja vaeva näinud.”

Kiitlemine tähendab jälle rõõmustamist ja Jumala tänamist. Kristuse päeval näeb Paulus, et kogu tema vaevanägemine, mida ta koges Jumala tahtele ja plaanile sõnakuulelikuna, ei ole läinud tühja, kuna ta näeb töö tulemusi, sest kõik usklikud muutuvad silmapilgu jooksul ja me saame selle imelise taevariigi, mis on evangeeliumi tõotuste lõpptulem.

Pöördume tagasi 2Ts 2:2. Salmi lõpus öeldakse, et peaksime tegema midagi. Me ei tohi muuta vaatenurka, vaid püsima ustavatena, kuni Kristuse päev koidab.

Vaatame salmi 3. Seal hoiatab meid Paulus nagu ka Jeshua hoiatas, et me ei lase ennast kedagi eksitada: “Ärgu ükski teid mingil kombel petku!”

Lõpuaegadel saab esinema eksituse vaim. Tuleb vale­prohveteid, valemessiaid – üleloomulikke sündmusi. Nii räägitakse Ilmutuse raamatus ptk 13. Kõik see toimub koos antikristuse valitsusega. Tema püüab meid eksitada.

Kes on antikristus?

Tõeline Messias, Jeshua, on lihaks saanud Jumal. Usun täielikult Kristuse jumalikkusesse. Usun Jumala Kolmainsust, Isa, Poega ja Püha Vaimu. Kolme isikut ühe Jumalana.

Teame, et antikristus on lihaks saanud saatan. Teame seda, kuna hiljem räägitakse, et antikristuse paljastumine on seotud saatana tegevusega. Loeme seda hiljem, kus sellest räägitakse selgesti.

Salmis 3 julgustab Paulus kogudust: “Sest see ei juhtu enne, kui on tulnud ärataganemine…”

Paulus räägib sündmusest, mis peab toimuma enne Kristuse päeva e enne kui ülesvõtmine toimub. Pea meeles, et nii Jeshua, Paulus kui ka teised õpetavad, et viimaste aegade saabudes peame olema valvel, peame valvama ja jälgima prohvetlikke sündmusi. Sellepärast uurimegi sõna.

Paulus räägib siin kogudusele. Ta ütleb, et me ei tohi lasta ennast millelgi ehmatada või panna muretsema, kuna need asjad peavad toimuma. Jumal on need korraldanud. Ta ei põhjusta neid, kuid ta korraldab ja lubab neil juhtuda, kuna ta pöörab need heaks.

Ta sallib raskusi, kitsikust ja vaenu kahel põhjusel. Ajalugu osutab, et kui kogudust vaenatakse, saavad paljud usklikuks, kuna nad näevad, et meie usk on ehtne ja sellel on tugev alus. Usume Jumala sõna nii kindlalt, et oleme valmis taluma piinamist ja isegi surma.

Selline tagakiusu aeg toob kaasa hea tunnistuse andmise ja paljud pöörduvad usku. Jumal ei ole küll kannatuse ja ahistuse taga, kuid ta lubab seda oma auks.

Salm 3: “Ärgu ükski teid mingil kombel petku! Sest see ei juhtu enne, kui on tulnud ärataganemine…”

Paljud piiblitõlked lisavad siin pika litaania sõnu, et väljendada seda, mida nad soovivad. Ka minu Piiblis on mitu sõna kursiivis. Mina ei lisa siia midagi, vaid loen seda, mida sõna ütleb: “Ärgu ükski teid mingil kombel petku! Sest see ei juhtu enne, kui on tulnud ärataganemine…”

Peame küsima endalt, mis on ärataganemine. Millest siin räägitakse? Mõnes tõlkes räägitakse ka äralangemisest. See on vastuvõetav sõna, kuid kreekakeelset sõna apostasía kasutatakse Piiblis veel kahes kohas.

Mõne arvates tähendab  apostasia lihtsalt minemist. See on tõde. See tähendab minekut, kuid ei viita ülestõmbamisele. See viitab millelegi, mis ei ole hea. Miks?

Sõna apostasia kasutatakse veel kahes piiblikohas. Nendest esimene on Ap 21:21. Seal süüdistatakse Paulust eksiõpetuses e tõe hülgamises. Apostasia tähendab alati lahkumist ja millegi hülgamist, lahkumist millestki heast millessegi pahasse.

Paulust süüdistatakse Toora e Moosese õpetuse hülgamises. Jumala sõna hülgamist nimetatakse eksiõpetuseks. Paulust süüdistati selles, kuid kas ta oli eksiõpetuses? Ei. See oli valesüüdistus. Paulus ei lahkunud heast Jumala sõna tõlgendu­sest.

Teine koht, kus seda sõna kasutatakse, on huvitav. See esineb Mt 5:31. Siin räägib Jeesus abielulahutusest. Temalt on küsitud, kas on mehel luba ennast oma naisest lahutada, millisel põhjusel ja anda talle midagi, mis on heebrea keeles nimetatud sefer keritut.

Mis see on. Sefer tähendab kirja või dokumenti ja keritut tähendab lihtsalt lõikamist. See on niisiis „lõikamiskiri”, mis tähendab abielu või suhte katkilõikamist ja naise ärasaatmist.

On kerge märgata, et salmis Mt 5:31 kasutatakse lahutuskirja või ebielu lahutamise kirja kohta kreeka keeles sõna apostasia, kuna Messias soovib sellega midagi õpetada. Abielu on hea asi ja abielu sõlmimine on kuulekus Jumala sõnale, kuna salmis 1Ms 2:18 öeldakse: „Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on.”

Seda nähakse heana. Kui keegi lahkub abielust, lahkub ta millestki heast. Messias kasutab siin sõna apostasia, rääkides lahutuskirjast või tõendist, millega abielu lõpetati.

Johannes ütleb prohveteeringu 1Jh 2. peatükis. Ta ütleb, et lõpuajal paljud lahkuvad või loobuvad meist. See tähendab lahkumist kogudusest ja tõe hülgamist. Ta ütleb, et nad lahkuvad meist, kuna nad ei olnud üks meiega. See tähendab, et nad pole kunagi olnud tõeliselt usklikud. Nad ei võtnud tõde vastu. Nad käisid koguduses, kuid ei olnud usus.

Siin räägitakse ärataganemisest. Paulus ütleb, et salmi 2Ts 2:3 järelduseks on: „Ärgu ükski teid mingil kombel petku! Sest see ei juhtu enne, kui on tulnud ärataganemine…” ehk siis äralangemine tõest.

Mida see kaasa toob? Pea meeles, et Paulus räägib siin usklikele. Seda näeme sellest, et ta alustab salmis 1: „Vennad” (ja õed). Ta kirjutab kogudusele ja annab sellele teadmisi lõpuaegadest ja sellest, mida meid kutsutakse üles valvama ja jälgima.

„Ärgu ükski teid mingil kombel petku! Sest see ei juhtu enne, kui on tulnud ärataganemine ja…”

Sõna „ja” räägib mingist eesmärgist ja ühendab ärataganemise sellega, mida toob kaasa loobumine e apostasia. Kuna kogudusest läheb ära palju selliseid inimesi, kes ei ole kunagi olnud tõeliselt usklikud, tõuseb esile „seadusevastane inimene, hukatuse poeg”.

Koguduses on tänapäeval kombeks öelda: „Mina ei oota antikristust, mina ootan tõelist Kristust.”

Muidugi ootame me tõelist Kristust, kuid see salm ja see isik, kellest Paulus räägib, õpetab meile midagi. Piiblit tuleb vaadata tervikuna. Johannes kutsub meid üles valmistuma millekski. Ees on suurearvuline lahkumine kogudusest. Paljud võtavad vastu vale ja eksituse. Nad lahkuvad Jumala tõest, kuna nad ei ole kunagi olnud usklikud. Nad pole kunagi vastu võtnud tõde.

Nad lahkuvad meie hulgast, et näidata, et nad pole kunagi olnud üks meiega. Nad lahkuvad tõest ja see põhjustab teatud inimestele olukorra, mille kohta öeldakse salmis 3 „seadusevastane inimene, hukatuse poeg”.

Mis juhtub selle seadusevastase inimesega? Teame, et teda on nimetatud ka hukatuse pojaks. Paulus räägib sellest, andes meile lootust.

Esmalt ta ütleb, et antikristus on seadusevastane inimene, hukatuse poeg.

Kohe räägime sellest, miks teda nii nimetatakse. Jumal saab kohut mõistma patu ja seadusetuse vastu ja hävitama kõik need, kes on pärit patust, ehk siis antikristuse ja kõik need, kes temale kuuluvad.

Seetõttu see, et keegi istub sinu kõrval koguduses, ei tähenda kindlasti seda, et ta on tõeline usklik. Üksnes need, kes võtavad evangeeliumi usus vastu, saavad armu.

Usu evangeeliumisse. Usu, et ta suri ristil ja tõusis surnuist. Jumal äratas ta üles. Need, kes usuvad selle raamatu tõde, on tõelised usklikud

Kuid Paulus hoiatab meid ning Johannese kiri ja ka teised piiblikohad toetavad seda, et lõpuaegadel tuleb ärataganemise aeg. Siis paljud hülgavad õige õpetuse ja Jumala tõe ning lahkuvad kogudusest, kuna nad ei ole valmis kaitsma tõde.

Tõe hülgamine loob keskkonna, mille tõttu antikristus paljastatakse. Teda nimetatakse seadusevastaseks inimeseks ja hukatuse pojaks. Võime sellest õppida, et kui valime patu, laseme oma ellu hukatuse ja hävingu. Jumal hoidku meid selle eest.

Kui elan patus, minu elus sureb midagi, mis saab hävinema. Patt hävitab abielusid, äriühinguid ja perekondi.

Paulus õpetab siin, et patt toob kaasa hukatuse. Just seda tahab hingevaenlane, saatan, korda saata. Ta tahab sind ära eksitada tõest, et sa elaksid Piibli õpetuste vastaselt ja et tema saaks tuua sinu ellu kannatust, lootusetust, eneseusalduse puudust, raskusi ja hävingut.

Ta armastab hävingut, kuid Piibel räägib meile, et Messias, Jeshua, Jeesus Kristus, tuli sellesse maailma ja andis oma elu, et meil oleks igavene ja ülikülluslik elu.

Seda tõotab Jumal anda sinule, kuid see tõotus on ainult nende jaoks, kes järgivad elus selle raamatu tõde. Võtame vastu tõe, et võiksime elada, mis toob au Issandale ja meie Päästjale Jeesusele.

Selleks Paulus julgustab Tessaloonika kogudust, et elada teadlikuna Jumala sõna ilmutusest. Shalom Iisraelist!

 

BARUCH KORMAN

TV7 saates

„Lopunajat Raamatun valossa”

Kommenteeri