Räägib Soomes pastorina ja evangelistina ning Aafrikas misjonärina tegutsev Ilkka Salminen.
Oleme palju külastanud Soome kogudusi, sest misjonituli põleb minu südames ja ma sooviksin süüdata seda kõikjal. Kuna ma usun, et see elu, mis on Kristuses Jeesuses, kuulub kõikidele maailmas. Soovin, et me Soomes süttiksime misjonitööle ega räägiks, nagu ei võetaks siin evangeeliumi vastu või et toimub usust taganemine.
Evangeelium on sõnum Jeesusest Kristusest, kes on surnud minu ja kogu maailma pattude eest. Evangeeliumis on Jumala muutev vägi. Ilma evangeeliumita ei ole tõelist elu. Iga inimene maailmas on loodud Jumala ja evangeeliumi jaoks. Kui sa ei mõista, et sind on loodud evangeeliumi jaoks; Jeesuse Kristuse ja taeva jaoks, siis sa oled hukkaminev ja õnnetu, otsid pidevalt midagi ega ole iialgi rahul.
Piibel ütleb, et nii on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes usub temasse, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jumal ei ole saatnud oma Poega, et ta maailma üle kohut mõistaks, vaid et maailm tema läbi saaks päästetud. Kes ei usu, see on juba hukka mõistetud.
Vahel küsitakse, mida tuleb teha et pääseda taevasse. Uskuda Jeesusesse. Selleks et sattuda põrgusse, ei ole vaja teha midagi. Sinna minnakse automaatselt, kui ei võeta vastu evangeeliumi.
Evangeelium peaks olema iga uskliku sisemine tuli, et seda uudist rääkida oma kaaslasele. Maailm pakub üksnes halbu uudiseid. Sina võid olla armastatud ja Jumala armastus muudab suurimagi röövli.
Uskudes hakkavad inimesed elama ja see paistab juba nende silmist. Kui palju olen saanud näha nii Soomes kui kogu maailmas, kuidas Jeesus tuleb inimese südamesse. Pöördunu kogu väline olemus muutub. Üks mees ütles, et ta läks isegi hobustelt andeks paluma, kui oli saanud usklikuks. Isegi õuekask näis talle teistsugusena. Kui vastu tuli abikaasa: “Oh, sa kallis. Anna andeks, et olen sind halvasti kohelnud.” See on evangeeliumi vili, mis järgneb usku pöördumisele.
Aastast 1988 olen käinud Aafrikas Keenia, Uganda, Kongo ja Lõuna-Sudaani erinevates kohtades kuulutamas evangeeliumi. Kuid täna on avanenud islamlikud piirkonnad, mis varem olid evangeeliumile suletud.
Põhjapoolne Lääne-Niilus on kaua olnud suletud, kuna seal on peaaegu 100% inimestest muslimid. Sinna on keeruline minna, aga me oleme palvetanud koos lahkunud Ake Söderlundi ja Pertti Söderlundiga: „Jumal, ava uksed põhjas!”
Me oleme käinud sealses lähipiirkonnas, kuid sinna pidi alati minema politsei julgestusel. Aastal 2015 uks avanes. Olime pidamas seal suuri kogunemisi, mille järel on alganud muutus. Jaanuaris 2019 käisime Põhja-Ugandas Jumbe piirkonnas ja seal läheduses paiknevas maailma suurimas Bidibidi põgenike laagris. Meil oli seal suur teenistus.
Nüüd on sinna uksed avatud. Ma tahan sinna jälle minna, kuna seal on tulnud nii palju muslimeid usku. Seal on toimunud suured muutused, nii et isegi imaamid on tulnud usku, kes on palunud tulla neid õpetama. See on endalegi arusaamatu.
Kuid kas pole nii, et kui Jumal mingi ukse avab, on see uks viljarikkaks tööks. Kui Jumal avab, siis keegi ei saa seda sulgeda. Seal Bidibidi laagris kohtume järgmisel korral 150 pastoriga, kellel on tohutu soov evangeliseerida seda suurt, peaaegu miljonilist laagrit. Nad kogunevad, et saada õpetust, kuidas kogudusi rajada ja kuidas kogudust juhtida. Mul on veidi rohkem kui 40 aasta kogemus ja rõõmuga lähen neid õpetama.
Uganda on mind õpetanud selles, et evangeeliumi kuulutamine on käsikäes heategevuse ja inimeste aitamisega. Nooremana arvasin, et oluline on ainult evangeeliumi kuulutamine: ei raha kogumist ega materiaalset abi. Kui evangeelium inimest muudab, hakkab ta ise aitama ennast ja teisi. Kuid täna peame mõistma neid vajadusi, mis on Kongos.
Soomet külastas Denis Mukwege, kes on Nobeli preemia laureaat aastast 2018, kes kirjeldas kogu seda valu, mis on sellel 94 miljoni elanikuga maal, kus on 130 sissirühmitust, kus igal päeval vägistatakse paar tuhat naist ja ka lapsi.
On kohutav, kuidas võideldakse mineraalide pärast, mis on meie mobiiltelefonides ja mis tulevad meie elektriautodesse. Seal neid lõhatakse ja kaevandatakse ning raha otsustab kõik. On suurepärane, kuidas Mukwege on aidanud rajada haiglaid ja teeb ise lõikusi. Ta on teostanud juba 55 000 operatsiooni.
Meie ülesanne koos Leenaga oli Soomes aastal 2019 külastada kogudusi, et rääkida Kongo olukorrast, sõjainvaliididest ja vägistatud laste aitamisest, et nad saaksid minna kooli, omandaksid uue lootuse ja uue elu. See on õnnestunud suurepäraselt.
Misjonitöö on inimeste igakülgne aitamine, mille kasuks on mõned piiblikohad mind kõnetanud. Kui mul oli janu, siis te andsite mulle juua. Kui mul oli nälg, te andsite mulle süüa. Mul ei olnud riideid ja te riitasite mind. Kui ma olin vangis, siis te tulite mind vaatama.
Soovin rääkida vanglatest. 2019. aasta detsembrikuus oli meil neljanda vangla piiblikooli lõpetamine. Meeletu pidu! Me oleme alustanud aastal 2011 Ungandas, mis on põhipiirkond ja oleme sealt liikunud võimaluse korral teistele aladele.
Ungandas alustati 2011. a esimene piiblikool 130le surmamõistetud vangile. Tänaseks on kogu vangla õhustik muutunud. Kui läheksime täna sinna vanglasse, siis öeldaks meile: tere tulemast Jumala kotta, sest seal kuulutatakse evangeeliumi. Uganda üks hullematest vanglatest on Luzira vangla. Siis on meil Nakasongolas olnud kaks piiblikooli. Masindis oli viimane. Kuid ma usun, et see ei jää viimaseks. Piiblikoole peab tulema vähemalt ühe käe sõrmede jagu.
Mõned küsivad, kuidas te tegutsete vanglas? Mida te õpetate vangidele? Selles on selliseid positiivseid aspekte, kuna õpilased on alati kohal. Nad on aktiivsed õppima. Samuti küsivad avalikult vangivalvurid: kas ka meie saame piibliõpetust? Kas ka meie tohime osaleda? Muidugi tohivad.
Valvurid jäävad vanglasse ka siis, kui vangid vabanevad. Vahel vanglakaristust lühendatakse. Luzira vanglas oli keegi olnud 27 aastat, kuid ta käis läbi piiblikooli, usub Jeesust ja ütleb, et tema kaaslased on nii palju muutunud, et neid ei saa enam vanglas pidada ja mõned neist on lastud vabaks.
Kui ma kohtusin selle sõbraga, siis ütles ta, et on nii õnnelik ja tänulik piiblikooli pärast: „Ma olen nüüd 500 liikmelise koguduse pastor.” Nüüd on meil selliseid juba sadu! See kordistub ja kui uus vang läheb sinna, siis võtavad teda esmalt vastu piiblikooli lõpetanud evangelistid, kes on nende vangidega tegutsemas õigel viisil.
Neid võetakse vastu selliselt: „Tere tulemast, me hakkame õpetama Sulle Jumala sõna. Kas oled andnud oma elu Jeesusele?”
Pean ausalt ütlema, et kusagil mujal – kui selles Luzira vangla surmamõistetute kambris, kus ma esimest korda viibisin 20. sajandi lõpus –, ei ole ma kunagi leidnud nii õnnelikke inimesi. Sest kui Jeesus elab oma sõna ja Püha Vaimu kaudu inimese südames, ei ole ta kunagi üksi.
Pole nii pimedat hetke, et Jumal ei saaks rahuldada inimese sisemist elu. Seetõttu inimese kogu mõtteviis muutub, kui ta võtab evangeeliumi vastu. Vangid õnnelikuna ülistavad ja teenivad Issandat. See rajaneb sellele, et kui Jumal peab oluliseks, et ma olen veel vanglas pikka aega, siis ma olen. Kuid teen siin Jumala riigi tööd, kuna kogu aeg lisandub uusi vange. Seal on suured vanglad tuhandete vangidega.
Vanglas ei ole suuri raamatukogusid. Kui nad saavad Piibli, siis nad armastavad seda nii palju. Nad tõeliselt loevad ja loevad seda. Kust tuleb usk ja kust sünnib rõõm? Vaid Jumala sõna lugemise ja kuulmise kaudu. Ka Läänemaades omandab inimene usku tulles suure rõõmu. Aga siis ununeb väga tähtis asi: eluleib, mida peaks lugema iga päev. Mida rohkem Piiblit loed, seda rohkem seda armastad.
Kuigi seal on rasked ja karmid olukorrad ning piirangud välistes asjades, kuid on avatud tee Piibli sõna juurde. Sõltumata olukordadest võivad vangid olla sisemiselt rahulolevad, rõõmsad ja õnnelikud.
Lääne inimesi võivad takistada elu mured. See võib olla kiirus. Kui alati otsitakse midagi uut ja me inimestena ei oska puhata Kristuse lõpetatud töös, kui me ei mõista seda, et tõeline rahulolu lähtub Jumala suhtest, Kristus-suhtest. Rahulolev ja tänulik meelelaad tuleneb sellest, et meil on pidev ühendus elava Jumalaga.
Tegelikult elame me palvest. Kas palve pole mitte hingamine? Kui mõtled, et miks minul ei ole seda rõõmu, siis mõtle sellele, millal viimati tungisid Jumala sõnasse. Millal lugesid seda viimati ja palusid, et Jeesus räägiks sulle sõna kaudu? Millal viimati võtsid aega palveks, Jumala kiitmiseks ja teenimiseks? Mida lähemal oled Jeesusele, seda õnnelikum sa oled.
Hoolimata välistest olukordadest, kui sul on ligipääs Kristuses Jumala sõnale, võid olla sisemiselt rahulolev. See on võti! Kui sa hommikul avad silmad, kas pole parim olla tänulik Jeesusele selle eest, et ma kuulen. Tänu, et saan kõndida oma jalgadel. Sellest peab päeva alustama. Enam ei ela mina, vaid Kristus elab minus. Peab alustama päeva sellest, et abikaasad koos loevad Jumala sõna ja palvetavad koos. Need abikaasad, kes loevad koos Jumala sõna ja palvetavad koos, need jäävad kokku, kuigi neil oleks palju probleeme ja raskusi.
Ma pole kunagi kuulutanud evangeeliumi nii, et kui annad elu Jeesusele, siis raskused lõpevad. Need võivad isegi koguneda ja me ei saa nende eest põgeneda. Kui olla lähedal Jeesusele, siis vaenlane vihastab ja ründab paremalt ja vasakult. Mida rohkem ta ründab, seda enam peaksime rõhu asetama Jumala sõnale.
Me loeme liiga vähe Piiblit. Ka koosolekutel räägime liiga vähe Jumala sõna. Sellele antakse liiga väike osa. Jumalateenistuse kõige tähtsam osa on Jumala sõna kuulutamine.
Kõik on suunatud Piibli poole, sellele, kellega sa aega veedad ja kelle mõtetega sa aega veedad. Kui ma loen Jumala sõna siis Jumala mõtted hakkavad minus tegutsema. Sõnad, mida räägin, ei ole minu omad, vaid need on Jumalalt tulnud. Ka kuulutajad peavad alati mõistma, et astudes kuulajate ette peame olema täis Püha Vaimu, prohvetlikku sõna, et kuulutada nii, nagu on kirjutatud, ja elada ise nii, nagu on kirjutatud.
Ma olen viinud vanglatesse ka vaimulikke raamatuid. Ma ise loen palju teisi häid raamatuid peale Piibli. Kuid kui vangidelt küsida, millise raamatu nad valiksid, kui nad saavad ainult ühe raamatu valida, siis valiksid nad esmalt Piibli.
Seda kirja väärtustatakse ja see on maailma müüduim raamat. Olen selle läbi lugenud mõnisada korda, kuid see on elav igal päeval. Ma tunnen sellest saavat suurt jõudu ja seetõttu ma soovitan lugeda rohkem Piiblit kui ajalehti. Kuulakem rohkem Jumala häält kui maailma hääli.
Kallis Jeesus, sina oled elav Jumal! Tänu, et Sa oled armastus. Tänu et Sinu sõna kinnitab meile täna ja siin, et Sina oled surnud meie kõigi pattude eest. Tänu, et sellele, kes kuuleb seda sõnumit ja soovib Sind vastu võtta südamesse, võin ma kuulutada Jeesuse nimel ja veres kõik tema patud andestatuks. Tänu et lood uut ja muudad tema elu ja annad temasse erilise armastuse uurida Sinu sõna ning elada Sinuga lähedases osaduses.
Tänu, et õnnistad nii, et Soome kogudused süttivad viima sõnumit sinna, kus seda ei ole veel kuuldud.
Palume seda Jeesuse nimel. Aamen.
TV7 saates „Haastateltavana Ilkka Salminen”
