Jumala Poeg Jeesus ütles: “Mina olen tee, tõde ja elu Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.”
Seetõttu minge kõike maailma ja kuulutage evangeeliumi kogu loodule maailma kaugeimateski nurkades.
Tänase jutluse teemaks on päästev usk. Üks suurimaid abivahendeid elus, mida sa pidevalt kasutad, mida raha eest osta ei saa ja millest me sageli mööda vaatame, on and Jumalalt. Jeesus rääkis sellest üsnagi palju ja me kasutame seda igapäevaselt.
Muide, mida enam me seda andi kasutame, seda paremini meil läheb, mida iganes me ka ei teeks. Saame tänu sellele teha rohkem ja paremini ning olla Jumala poolt palju rohkem kasutatud kui siis, kui me seda andi ei kasutaks.
Mõeldes kõigile neile lugematuile asjadele, mida Jumal on meile andnud, on kõige kallim ja võimsam neist usuand, mille Jumal on andnud igaühele meist.
Meil on nii palju õppida Jumala uskumise ja usaldamise kohta, nii palju õppida, mida Tema usaldamine tegelikult tähendab. Paljud inimesed arvavad, et teavad seda, kuid tegelikult mitte.
Jeesus pühendas päris palju aega selleks, et õpetada oma järgijaile usust. Sel olid oma põhjused, kuid vaatame Markuse 4:35. Siin on üks tüüpiline olukord, millega Jeesus pidi tegelema.
„Ja samal päeval õhtu jõudes ütles Jeesus neile: „Sõitkem vastaskaldale!” Ja jüngrid lasksid rahvahulgal minna ning võtsid Jeesuse kaasa, nii nagu ta paadis oli; ka teisi paate oli temaga. Ja tõusis kange tuulispea ning laineid lõi paati, nii et paat juba täitus veest. Ja Jeesus oli paadi päras istepadjal magamas, ja nad äratasid ta üles ja ütlesid talle: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?”
Ja tema tõusis, sõitles tuult ja ütles järvele: „Jää vakka, ole vait!” Ja tuul rauges ja järv jäi täiesti vaikseks. Ja ta ütles neile: Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole (ikka veel) usku?”
Kuidas teil ei ole ikka veel usku? Peale kõike seda, mida olete näinud ja mida olen rääkinud ‒ kas teil ei ole ikka veel usku?
„Ja nad lõid väga kartma ja ütlesid üksteisele: „Kes tema küll on, et isegi tuul ja järv kuulavad tema sõna?””
Tahan, et kirjutaksite kohe üles mainitavad terminid. Esimene neist on intellektuaalne või loomulik usk, mida kõik omavad. See tähendab pidada intellektuaalselt midagi tõeseks, ilma, et sellele oleks mingit tõestust või keegi sellele pühenduks.
Näiteks võin ma öelda, et usun intellektuaalselt Jeesusesse ja teatud asjadesse, mida Ta tegi. Kuid see pole veel Jumalalt saadud usk.
Teine neist on usk Jumalasse ‒ kindel veendumus, et see, mida Ta on tõotanud, selle Ta viib ka täide. Kindel veendumus, mida me omame on, et Jumal teeb, mida on tõotanud. See räägib suhtest, mida omame. Meil on kindel veendumus, et Ta teeb seda, mida on lubanud.
See on päästev usk. Sa usud Jeesusesse, kes on isik ‒ Jumala Poeg. Ta on elav isik, kes andestab meie patud ja toob meile igavese elu. Ehk siis tegu on isikliku suhtega. Uskudes Jumala Pojasse Jeesusesse lävime me elava isikuga, kes andestab meie patud ja kingib meile igavese elu.
Intellektuaalne ja päästev usk on kaks eri asja. Paljud teist on liitunud kogudusega ja te usute, et olete kristlased intellektuaalse usu põhiselt. Kui teil aga puudub isiklik suhe Jumalaga ja te ei tee muudatusi oma elus, siis on tegu intellektuaalse ja mitte päästva usuga.
Sest päästev usk on nii palju enamat. See on seotud pattude andestuse ja igavese elu anniga. See tähendab isiklikku suhet Jeesuse Kristusega.
Jeesus pühendas palju aega oma jüngrite õpetamisele, et aidata neil mõista, mida tõeline usk endast kujutab. Nii pidi Ta neid vahel ka selles vallas manitsema. Nii nagu nägime selles tormise mere loos, kus Ta neilt küsis: “Kuidas teil ei ole (ikka veel) usku?”
Kui mõõta inimlikus mõttes jüngrite usku, siis usun, et nende hulgas oli nelja mõõtu usku. Esiteks ‒ neil polnud üldse usku. See on see, mida Ta paadis olles ütles: “Kuidas teil ei ole (ikka veel) usku?”
Kuid Ta rääkis ka väikesest ja suurest usust ning usus läbikukkumisest. Vaatame korraks Mäejutlust Matteuse 6. peatükis. Jeesus rääkis selles peatükis paljudest asjadest, mida usklikud peaksid tegema. Ta rääkis palvest ja paastust, mitte muretsemisest ja ärevuses elamisest.
Kuid siis Ta ütleb Matteuse 6:30: “Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, eks siis veelgi enam teid, te nõdrausulised!”
Nii siis on neid, kel pole üldse usku ja neid, kelle usk on nõder. Kuid ka neid, kelle usk on suur. Hea näide selle kohta on Matteuse 8:5: „Aga kui Jeesus tuli Kapernauma, astus tema juurde väeülem ja palus teda: „Issand, minu teener lamab kodus halvatuna maas hirmsas piinas!”
Jeesus ütles talle: „Kas ma tulen ja teen ta terveks?” Ent väeülem vastas: „Ei, Issand, ma ei ole seda väärt, et sina mu katuse alla tuleksid. Ütle ainult üks sõna ja mu teener paraneb!””
Sa ei pea tulema – vaid ütle ainult sõna. Enamus inimesi oleks öelnud: “Tule muidugi meie juurde!”, et hiljem sellega uhkeldada teiste ees. Väeülem aga ütles: “Sa ei pea tulema. Lihtsalt ütle oma sõna ja mu sulane saab terveks.”
Jeesus aga ütles seepeale, et pole terves Iisraelis leidnud nii suurt usku. Niisiis: usu puudumine, veidi usku ja suur usk.
Millisesse kategooriasse kuulud sina? Meil kõigil on oma usutase. Meil on kas väike usk, suur usk või pole seda üldse. Me võime ka maadelda oma usuga või me usk võib olla habras ja sinna-tänna kõikuv.
Meil kõigil on intellektuaalne usk ja meil kõigil on kasvõi veidi usku. Jumal aga tahab, et meil oleks palju usku. Milleks?
Ta tahab, et meil oleks seesama usk, millest Ta räägib, et Ta saaks teha kõike sedasama meie kaudu, mida Ta tahtis teha oma jüngrite kaudu. Sest Tal on plaan ja eesmärk igaühe meie elu jaoks. Vahet pole, kes sa oled või mida keegi sinu kohta ütleb ‒ Jumalal on eesmärk ja plaan sinu elu jaoks.
Peamine põhjus, miks Ta tahab, et sul oleks palju usku, on see, et me reageerime Talle vastavalt oma usutasemele. Nii palju, kui meil on usku, saab Ta esitada meile suuri väljakutseid. Kui meil on palju usku, saab Ta teha meie kaudu suuri asju. Seetõttu ongi nii oluline, et õpiksime Teda usaldama ja Talle kuuletuma.
Mida selleks tarvis läheb, et mõistaksid ja tunnistaksid, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg ja Ta on sinu ainus lootus, et pääseda taevasse? Kui kaua sul läheb, et mõista, et Piibel on tõeline Jumala Sõna ja et Jumal on meie taevane Isa?
Peamine põhjus, miks Ta Jeesuse saatis, oli selles, et Jeesus sureks ristil meie pattude andestuse tõttu ja meie nimi saaks kirja eluraamatusse. Nii, et kui sa üks päev siit elust lahkud, lähed Jumala ligiollu.
Kaua sul kulub, enne kui hakkad uskuma tõde? Mitte vaid intellektuaalsel tasemel, vaid suhte tasandil, kus palud, et Jeesus andestaks su patud; kus pöördud oma vanast elust ja alistad oma elu Talle; kus annad end üle Talle ja Temast saab sinu elu Issand. Kui kaua sul veel kulub selleks, et langetada oma elu tähtsaim otsus?
See viib mind ühe teema juurde, millest tahan hetkeks rääkida ja see puudutab päästvat usku, usku, mis tõesti päästab. Intellektuaalne usk ei too sulle veel päästet. Nii tahan rääkida millestki, mis on minu meelest tõeline pettus. See on pettus, mis puudutab paljusid, kes käivad nädalast nädalasse kirikus või kes vaatavad-kuulavad meid ekraani vahendusel.
Võibolla olete kasvanud üles koguduse keskel või teie pere on teid endaga kaasa võtnud. Võib-olla teid piserdati beebina ristimisveega üle, aga teil endal pole sellest aimugi. Teie vanemad lasid teid ära ristida, pühendades teid Jumalale ja pastor võis isegi öelda, et olete nüüd ristimise tõttu päästetud.
Tänaseks olete te suureks saanud ja mida te omate? Intellektuaalset usku. Usud kõike, mida sulle on õpetatud ja arvad, et kuna oled ristitud, siis oled kindlasti ka päästetud. On aga vaja veelgi enamat, et sa ka usud Jeesusesse.
Ometi on sul intellektuaalne ja mitte päästev usk. Sest päästev usk nõuab suhet, millel on oma tingimused.
Avagem korraks Jaakobuse 2. peatüki, mis tuletab meile meelde, et peame omama enamat, kui vaid intellektuaalset usku.
Jaakobuse 2:18: „Aga mõni võib öelda: „Sinul on usk, aga minul on teod.” Näita mulle oma usku lahus tegudest ja mina näitan sulle usku oma tegudega. Sina usud, et Jumal on üksainus. Seda sa teed hästi, ka kurjad vaimud usuvad seda ja värisevad hirmust.”
Intellektuaalne usk pole midagi enamat kui see, mida ka saatan ja deemonid omavad. Nad usuvad samuti Jumala olemasolusse, kuid see on intellektuaalne usk ‒ faktipõhine usk. Loomulikult usub saatan, et Jeesus löödi risti, et Ta tõusis surnuist jne.
Paljud inimesed usuvad intellektuaalselt Jeesuse olemasolusse, ellu, õpetusse ja tehtud tegudesse. Kuid intellektuaalse ja päästva usu vahel on tühimik ja seda tühimikku saab täita üksnes suhe.
Ma võin uskuda palju fakte, aga kui mul pole isiklikku suhet, mis tekib siis, kui tunnistan oma patud, parandan neist meelt ja võtan Jeesuse vastu kui oma isikliku Päästja ja Issanda…
Kui seda ei toimu, ongi mul üksnes intellektuaalne usk Jeesuse suhtes, aga pole mingit suhet Temaga. Sest võttes Jeesuse vastu kui oma isikliku Päästja, saad sa oma patud andeks ja Jeesus tuleb Püha Vaimu kaudu su ellu, elades sinus ja sinu kaudu.
See on see, mida Ta on tõotanud ‒ olla meiega koos, meie sees ja meie üle. Sellest hetkest alates tekib ka see suhe ja sellest hetkest alates oled sa Jeesuse järgija.
Seda kujutab endast päästev usk. Paljud inimesed aga pole seda kunagi kogenud. Nad käivad nädalast nädalasse koguduses, kuuldes valeõpetust selle kohta, et tuleb lihtsalt olla hea inimene.
Tänapäeva valeõpetused kuulutavad, et head teod viivad su taevasse. Kui sa üksnes usud Jeesusesse ja teed häid tegusid.
Mida see aga tähendab, et usud Jeesusesse?
Kui kõik taandub üksnes intellektuaalsele usule ja headele tegudele, siis sellega on kaks probleemi. Piibel ütleb väga selgelt, et meie head teod ei vii meid taevasse ja et päästva usu näol on tegu suhte-põhise usuga, mitte intellektuaalse usuga.
Saades päästetud, võid kindlasti vaadata tagasi oma elus mingile ajahetkele, kus tead, et sul arenes suhe Jumalaga. Sest sa näitad üles ehedat siirast usku Jumala Pojasse, et kogeda pattude andestust.
Hetkest, mil Püha Vaim tuli su ellu, asjad muutusid. Need pididki muutuma, sest sa astusid suhtesse Temaga. See aga toob esile veel ühe teema ‒ meeleparanduse.
Vaatame korraks Luuka 24. peatükki. See oli üks viimaseid asju, mida Jeesus oma jüngritele ütles, enne kui Ta lahkus.
Luuka 24:44: „Siis ütles Jeesus neile: „Need on mu sõnad, mis ma teile rääkisin, kui ma olin alles teiega, et kõik peab täide minema, mis Moosese Seaduses ja Prohvetites ja Psalmides minu kohta on kirjutatud.”
Siis ta avas nende mõistuse kirjadest aru saama ja ütles neile: „Nõnda on kirjutatud, et Messias pidi kannatama ja kolmandal päeval üles tõusma surnuist. Ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast.””
Kuhu jäi uskumine? See oli juba enam kui selge. Osade inimeste jaoks on patu teema raske teema. Sa ei saa kuidagi parandada meelt oma pattudest, kui sa esmalt ei usu, et Jeesus on see, kelle Ta väidab enese olevat; et Ta tegi, mida Ta ütles, et Ta tegi; et Ta tuli põhjusel, milleks Ta tuli ja tegi, mida Ta tõotas teha.
Vaatamata sellele, et usku siin ei mainita, on kõik enam kui selge. Meeleparandus ja usk käivad käsikäes. Need on ühe medali kaks poolt. Ei saa olla ühte ilma teiseta.
Kui sa omad päästvat usku, ütled sa: “Ma usun Jeesust, et kogeda oma pattude andestust ja kõige süü kõrvaldamist minu elust ja ma olen päästetud Jumala armu läbi Issanda Jeesuse Kristuse kaudu.”
Mõeldes päästele, me ei saa öelda: “Jah, Jeesus on mu patud andeks andnud, aga Ta pole mu elu Issand.”
Las ma ütlen midagi. Kui sa oled päästetud ja Jeesus pole su elu Issand, siis ütleme seda nii: Ta on su elu Issand, aga sa keeldud tunnistamast Teda oma elu Issandana.
Ta on Issand, kelle Jumal on läkitanud. Ta on Issand, kellel on kontroll kõige üle. Ta on Issand, kes on loonud kõik ja kes hoiab kõike alal.
Ta elab päevast päeva meie sees Püha Vaimu ligiolu ja väe kaudu. Ta on kogu elu Issand. Võttes Jeesuse vastu kui oma Päästja, saab Temast ka sinu Issand. Tunned sa seda või mitte. Seetõttu on midagi väga viltu, kui Jumala armust päästetud inimene elab pidevalt patus.
…
Piiblis on öeldud, et kord saabub päev, kus iga põlv saab nõtkuma ja keel tunnistama… Mida? Seda, et Jeesus Kristus on Issand Jumala Isa auks.
Kuula! Kui sul on mingi ususüsteem, milles usud igasugu asju nii Jumala, Jeesuse kui kõige muu kohta, siis pead küsima endalt ühe küsimuse. Kas ma oman isiklikku suhet Jeesuse Kristusega, mis tekkis samal hetkel, kui tunnistasin oma patte ja parandasin neist meelt, andes kõik üle Talle? Lasin Tal andestada endale ja tuua imelise igavese muutuse oma ellu.
Kas su elus on olnud seda hetke, kui astusid isiklikku suhtesse Jeesusega? Tahan, et see küsimus oleks väga selge sinu jaoks. Selles on kogu selle jutluse eesmärk: et su usk Jeesusesse ei oleks üksnes intellektuaalne, vaid see oleks päästev usk, et sa võtaksid Tema vastu kui isiku.
Jumala Poja ohver on ainus, mis saab kõrvaldada su patu ja kui oled valmis alistama oma elu Talle, tähendab see ka tegeliku muutuse ilmnemist sinu elus. See tähendab uut suunda su mõtteviisis ja eluvaldkondades. Mida enam Jeesusega elad ja seda mõistad, seda enam annab Jumal sulle imelise ja täieliku kindluse selles suhtes.
Minu palve sinu suhtes on, et kui sa pole kunagi võtnud Jeesust vastu oma Issanda ja Päästjana, siis just praegu on see võimalus. Küsid, mida sa ütlema peaksid?
Kuula hoolega! Küsimus pole niivõrd selles, mida sa ütled, aga mida sa oma südames mõtled.
Seetõttu ütle: „Issand Jeesus, usun, et oled Jumala Poeg. Usun kõike, mida olen kuulnud ja lugenud. Seda, et Sa surid ristil ja maksid minu pattude võla. Seetõttu, kui võtan Su vastu kui oma isikliku Päästja, siis Sa ka andestad mulle mu patud, muudad minu elu ja väestad mind elama hoopis teistsugust elu. Palun, et andestaksid mulle ja et ma võiksin omada isiklikku suhet Sinuga, millest täna kuulsin.”
Pead paluma Teda siirast südamest ja Ta päästab sinu.
CHARLES STANLEY
