Mt 24:12 Ja kui ülekohus võtab võimust, jahtub paljude armastus.
Jeesus hoiatab, et tuleb selline aeg, kus ülekohus võtab võimust. Vene keeles on sõna ülekohus väga hästi tõlgitud – seadusetus. Seadused lihtsalt ei kehti. Hiljuti tuli üks koolipoiss rääkima, et õpetaja kohtleb lapsi erinevalt ja ta nägi selles seadusetust. Olin rõõmsalt üllatunud, et ta sellist sõna kasutab ja sellises kategoorias mõtleb.
Seadusetus on vaikselt sisse hiilinud. Näiteks meie riigikogu võtab vastu seadusi ega arvesta põhiseadusega. Palju kordi on jäetud põhiseadus lihtsalt tähele panemata. See pole nii ainult Eestimaal, see on üldine tendents. Sageli toimitakse seaduste vastu, mida riigid on endale ise kehtestanud, rääkimata sellest, et tehakse seadusi, mis ei ole Jumala sõnaga kooskõlas.
Veel kurvem külg on see, et ka sõna ei maksa. Näiteks antakse abielutõotus ja samas on see null. Seetõttu peame kurvastusega tõdema, et seadusetus puudutab peaaegu meid kõiki.
Ometi on üks asi kindel, et Jumala riigis valitseb kord. Tema riigis seadused kehtivad. Jumal on tõotanud, et Piibel läheb täide kuni viimse kriipsukeseni. Sellest ei kao midagi ära. Sellepärast küsime endalt sellisel seadusetuse ajastul: „Kuidas meie peame elama?”
Meie peame elama seaduste järgi, nii riigiseaduste järgi kui ka nende seaduste järgi, mis on Jumala sõnas.
Saatana riigis ei ole korda. Seal on vale, sest saatan on valede isa. Seal puudub sõnapidamine. Seetõttu kõik, mis on ülekohtuga seotud, väljendab üksnes seda, et vaenlasel on palju meelevalda ja et inimesed toimivad tema mõtteviiside järgi.
Kui Jeesus kinni võeti, siis ta ütles: „Ent see on teie tund ja pimeduse võimus!”
See on selline aeg, tegutsege nüüd. Paar aastatuhandet hiljem loeme, kuidas otsiti häbenemata valetunnistust, mis näeks piisavalt hea välja, et surmaotsust mõista. Otsiti neid, kes olid valmis valetama, et oma eesmärke saavutada.
Praegu on mõnes mõttes isegi räigem aeg, sest mõni riigijuht lausa ütleb, et ei hooli enam seadustest, vaid tegutseb nii nagu tahab. Ei püüta ennast isegi mingite seadustega katta, vaid tegutsetakse nii, nagu parasjagu tundub õige olevat. See kõik näitab, et kuri läheb kurjemaks.
Seadusetuse ajastu põhjustab palju konflikte, sest kus on seadusetus, seal tuleb palju kokkupõrkeid ja konflikte inimeste, rahvaste ja riikide vahel. Asemele tulevad jõuseadused, eriti sõjaolukordades.
Olukorra muudab raskemaks tehnoloogia areng. Sõjad on ammu minetanud nooled, kilbid ja mõõgad, asemele on tulnud tehnika, mis läheb järjest võimekamaks. Mängus on satelliidid, internet, relvastus täiesti uuel tasemel. Möödunud sajandi relvad on kaotanud valdavalt mõtte ja sobivad pigem vanarauaks.
Kuna olukorrad on väga palju muutunud, siis on ka maailm palju ohtlikum. Taevaalused kurjuse jõud püüavad tegutseda võimsalt ja nende jõud on üsnagi suur ega pole see mingi naljaasi.
Vahel teeme saatana nii tühiseks, aga ta suudab päris palju korda saata, sest koos saatanaga visati alla 1/3 ingleid, mis on küllaltki suur hulk. Lisaks veel see, et Jumal lubab tal tegutseda selles maailmas. Tema tegutsemine ei ole veel lõplikult ega täielikult piiratud.
Me vajame oma elus kaitsvat aeda, nii nagu on kirjas Iiobi raamatus. See peab olema meie omandi, tervise ja kõige ümber. Me näeme Iiobi raamatus, kuidas saatan käis ühte ja teist luba küsimas.
Hoides oma aia korras ja elades Jumala kaitse all, võime elada ka segaduse ja seadusetuse ajal päris hästi. Meil võib olla rahu ja rõõm. See on meie eesõigus, sest Jumala riigis on kõik hästi. Seal valitseb kord, kehtivad seadused ja Jumal garanteerib kõik oma tõotused sõltumata ajast.
Iiobi raamat näitab, et Jumal sekkub oma relvadega, milleks on loodusjõud: külm, tuul, lumi, rahe, tuli jne. Oleme sellist sekkumist näinud erinevates paikades. Eriliselt on jäetud see relvastus sõja aegadeks, mis teeb sõja eriti raskeks nii sõduritele kui tavainimestele.
Täna oleme õnnelikud, et meil on erinevad sidevahendid, elekter jne, mis kaovad kiiresti sõjaolukorras. Kuid Jumal jääb, side temaga jääb ja Püha Vaimu juhtimine jääb. Need ei katke mitte kuskil ega mitte kunagi.
Hea näide on Apostlite 27. ptk. Meie Issand on Jumal, kes käib lainetel ja tuleb tormis. Ta ei karda tormi, ta magab tormis. Aga kui on vaja, siis ta tuleb ka tormis meie juurde.
Habakuk nägi seadusetust ja kurtis, et Jumal ei sekku. See on ka meie küsimus. Kuid põhimõtteliselt on see armuaeg ülekohtustele ja patu mõõdu täitumise aeg, sest Jumal on õiglane.
Meid ei aita muud pöörded kui Jumala poole pöördumine, sest isegi loodus reageerib inimese patule. Öeldakse, et maa sülitab rahva välja. Meie moraalsus mõjutab meid ümbritsevat keskkonda enam kui meie tegutsemine selles, isegi selle kaitseks. See puudutab ka Jumala rahvast. Kui elame puhta südamega, siis on õnnistused meiega ja meie maaga.
Paulus kirjutas oma usupojale Timoteosele, millest tulevad rasked ajad 2Tm 3:1-5: „Aga see olgu sul teada, et viimseil päevil tuleb raskeid aegu, sest siis on inimesi, kes on enesearmastajad, rahaahned, kelkijad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, nurjatud, halastamatud, leppimatud, laimajad, ohjeldamatud, jõhkrad, hea põlgajad, reetlikud, tormakad, upsakad, rohkem lõbu- kui jumalaarmastajad, kellel on küll jumalakartuse nägu, aga kes on salanud selle väe. Niisuguseid väldi!”
Seda lugedes tulevad mitmed poliitikud silma ette, kuid see on kõigi viimse aja inimeste kirjeldus. Tavainimese, nagu sina ja mina tegutsemist lihtsalt pole nii avalikult näha. Mida nähakse meis, kui avalikkuse tähelepanu meile suunatakse?
Paulus ütleb, et sellised inimesi lihtsalt väldi, hoia neist eemale, isegi kui nad lasevad enda pärast palvetada, näidates jumalakartuse nägu.
Salmid 6-9: „Nendest on ju mõned, kes poetuvad perekondadesse ja haaravad oma mõju alla pattudega koormatud ja mitmesugustest himudest aetavaid naisterahvaid, kes aina õpivad, ent kunagi ei suuda jõuda tõe mõistmisele. Nii nagu Jannes ja Jambres panid vastu Moosesele, nõnda panevad ka nemad vastu tõele. Nad on inimesed, kelle mõistus on rikutud ja kes on kõlbmatud usu poolest. Kuid palju kaugemale nad enam ei jõua, sest nende meeletus saab silmanähtavaks kõigile, nii nagu nende kahegi puhul sündis.”
Jannes ja Jambres on juudi pärimuse järgi imetegijad, kes tegid vastuimetegusid, kui Mooses läks imetegudega vaarao ja rahva südametunnistusele koputama (2Ms 7:11-12). See on viimase aja inimeste negatiivne kirjeldus.
Edasi räägitakse meile, kuidas elada, salmides 10-16: „Sina aga oled järgnenud mulle minu õpetuses, eluviisis, kavatsustes, usus, pikas meeles, armastuses, vastupidamises, tagakiusamistes, kannatustes, mis mulle on osaks saanud Antiookias, Ikoonionis, Lüstras. Millist tagakiusamist ma olen pidanud taluma, ent kõigest on Issand mind välja kiskunud! Ja kõiki, kes tahavad elada jumalakartlikult Kristuses Jeesuses kiusatakse taga. Kurjad inimesed ja petised lähevad aga ikka pahemaks, eksides ise ja eksitades teisi. Aga sina püsi selles, mida sa oled õppinud ja usaldanud, teades, kelle käest sa oled õppinud, ja kuna sa tunned lapsest saadik pühi kirju, mis võivad sulle tarkust anda päästeks usu kaudu, mis on Kristuses Jeesuses. Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täiesti varustatud ja valmis igale heale teole.”
See jääb meile. Meie jaoks ei tähenda ümberringi olev seadusetus midagi, sest me elame Jumala sõna seaduste järgi ning meile on antud ülesanne püsida selles. Issand ootab, et me ei järgiks selle maailma mõtteviise.
Nõukogude ajal paljud usklikud varastasid, sest kõik varastasid ja mõisaköis las lohiseb, oli trendikas mõttelaad. Aga õnnistust see ei toonud. Üks pastor võttis autobaasist tasuta bensiini senikaua, kuni poiss autoga üle pea pani. Siis sai kohe aru ja lubas, et enam mitte tilkagi tasuta bensiini.
Hea on, kui need asjad siin maa peal klaariks saavad, siis saad veel meelt parandada ja võid ükskord Jumala ees armust õige olla. Kuigi maailm meie ümber petab, varastab, kasutab erinevaid valesid meetodeid, siis meie sellega kaasa ei lähe. Me ei ole siin ennast teostamas, vaid Jumala tahet täitmas. Issand ütleb: „Salga ennast ja järgne mulle.” See on enesearmastuse rohi.
Ps 15:1-5: „Issand! Kes võib tulla külaliseks sinu telki? Kes tohib elada su pühal mäel? See, kes elab laitmatult, teeb õigust ja räägib tõtt oma südames, kes keelt ei peksa, ei tee teisele kurja ega tõsta laimujuttu oma ligimese peale, kelle silmis on jumalatud põlatavad, aga auväärt need, kes Issandat kardavad, kes vannub enesele kahjuks, kuid ei riku vannet, kes oma raha ei anna laenuks, et kasu saada, ega võta altkäemaksu süütu vastu. Kes nii teeb, see ei kõigu iialgi.”
Sõnade tähtsus. Ära ole tormakas, on üks viimse aja inimeste tunnus. Mõtle enne, kui lubad, sest Issand võtab kõiki, isegi lastele antud lubadusi, tõsiselt.
Raha. Internetis on hetkel laineid löömas üks 14aastane tüdruk, kes tahab investeerimise läbi miljonäriks saada. On kohti, kus raha võib kiiresti kasvada nagu sõjatööstuses või alkoholi äris, mis samas on inimkonnale kahjulik.
Sina investeerijana teed oma südame nendes asjades kõvaks. Sa pead mõtlema sellele, kelle käest sa oma raha saad, mitte sellele, et küll ma olin ikka tark, sain rikkaks.
Kui tahad Jumala pühale mäele saada, siis ei anna sa oma raha laenuks, et kasu saada ega võta altkäemaksu. Altkäemaks on üks kohutavamaid asju, sest ta ajab asjad maailmas segaseks.
2Ms 23:8: „Ära võta meelehead, sest meelehea pimestab nägijaid ja teeb õigete asjad segaseks!”
Seetõttu on projektide kirjutamiselgi hea silmas pidada, et sa ei anna ennast ära rahaandjale, kirjutades projekti sisse seda, mis on andja meele järgi.
Meie oleme nende asjadega nii harjunud, et ei mõtlegi, kas nendes asjades on ohtu, aga on. Asjad selles maailmas on juba nii seatud, et mammon, see teine jumal, ahvatleb ja tõmbab.
Rahaga otsitakse välja Juudased, mis mõnes mõttes on isegi hea. Juudase sai ära osta, aga Jeesust ära osta ei saanud, kuigi saatan pakkus Jeesusele kõiki rikkusi.
Kus läheb pakkumiseks, seal jõuab hind ikka selle mõõduni, kus sul jalad nõrgaks lähevad, nii et võtad pakkumise vastu. Seetõttu tasub rahaarmastajatel lugeda Ilmutuse raamatut, kuidas ühe tunniga Paabeli ilu kaob. Jumal on Jumal ja tema kohtud on väga õiglased.
Loeme veel loo Assurist Jesaja 10. peatükis. Assur oli vihavits, keda Jumal tarvitas. Kui maailma sündmusi jälgida, siis näeme, et Jumal lubab teatud äkilisi pöördeid. Näiteks oli Belsassari maha võtmine Taanieli raamatus. Valitsejate tõusudes ja langustes näeme ajalugu ikka ja jälle kordumas, lisaks käivad ka sündmused vanade nimede ja kohtade ümber.
Salmid 1-5: „Häda neile, kes annavad nurjatuid seadusi, ja kirjutajaile, kes kirjutavad vääri otsuseid, et väänata abitute õigust ja kiskuda kohus mu rahva viletsailt, et lesknaised saaksid neile saagiks ja et nad võiksid vaeslapsi paljaks riisuda! Aga mida te teete katsumispäeval ja tormis, mis tuleb kaugelt? Kelle juurde te põgenete abi saama? Ja kuhu jätate oma varanduse? Ei ole muud kui põlvitada vangide seltsi või langeda tapetute sekka. Selle kõige juures ei ole ta viha veel ära pöördunud ja ta käsi on alles välja sirutatud.”
Jumal hoiatab neid, kes sellised asju teevad. Kuningatel lubatakse teatud asju teha ja Jumal annab neile ülesandeid. Assuril oli õigus tegutseda selles maailmas. Kahjuks on meil kõigil kiusatus mitte olla täpsed. Me teeme ikka natukene rohkem.
Isegi Jumala riigis on meil sama oht. Jumal annab meile ülesande, kuid meie teeme sellest traditsiooni, sest meie oma mõte läheb käima. Üks kord läks hästi ja siis jäämegi nii tegema. See tuleb nii kergesti, ilma et küsiksime, mida Jumal tahab.
Viies salm: „Häda Assurile, kes on mu viha vits ja kelle käes on mu sajatuse kepp!” Jumal ütleb siin väga selgelt, et on kuningad, kelle käes on tema vits ja sajatuskepp õigel ajal.
Kuues salm: „Tema ma läkitan jumalavallatu rahva vastu ja teda ma käsin oma vihaaluse rahva pärast võtta noosi ja riisuda saaki ja tallata teda nagu tänavapori.”
Mõni kuningas saab lihtsalt sellise käsu ja ta teeb seda.
Seitsmes salm: „Aga tema ei kavatse nõnda ja nõnda ei mõtle ta süda, vaid temal on südames hävitada ja hukata rahvaid, ja mitte väheseid.”
Ta sai ülesande, tal on mõjukus, võim ja tulemus ning siis ta mõtleb, mul on jõud hävitada ja hukata ning mitte vähe. See on nii tüüpiline.
Hitler tahtis ka mitte vähe, vaid ikka tervet maailma. Selline suuruse hullustus tahta kõike tabab inimest ootamatult.
Evangeeliumi kuulutamine on ainus liikumine, mis peab haarama kogu maailma ja sedagi peab tegema targalt, olles juudile juut ja kreeklasele kreeklane ning pärismaalasele mitte eluviisi õpetaja, vaid Jeesuse juurde juhtija. Oma tarkuses tahame kõik enda moodi elama panna.
Assur mõtles ka, et oleme juba tegijad, sest ta ütleb salmides 8-9: „Kas pole mu pealikud kõik kuningad? Eks Kalnol käinud käsi nagu Karkemisel, eks Hamatil nagu Arpadil, eks Samaarial nagu Damaskusel?”
Need olid kohad, kus Assuril läks hästi, kus nad võitsid ja kus nad nö ära tegid.
10-12: „„Kuna mu käsi ulatus ebajumalate kuningriikideni, kus nikerdatud kujusid oli rohkem kui Jeruusalemmal ja Samaarial, eks ma või siis talitada ka Jeruusalemma ja selle kujudega nõnda, nagu ma talitasin Samaaria ja selle ebajumalatega?” Aga kui Issand on lõpetanud kõik oma töö Siioni mäel ja Jeruusalemmas, siis ta nuhtleb Assuri kuningat ta südame ülbuse vilja ja ta suureliste silmade kõrkuse pärast.”
Jumal ütleb: sul oli teatud ülesanne, mida sa võisid teha Juudas ja Jerusalemmas, aga kuna sa tegid rohkem, siis saad selle eest karistada.
Assur aga ütleb salmis 13: “Ma tegin seda oma käe rammuga ja oma tarkusest, sest ma olen taibukas. Ma nihutasin rahvaste piire, riisusin, mis kuulus neile. Oma vägevuses tõukasin ma valitsejaid troonilt. Mu käsi leidis rahvaste vara otsekui linnupesa; ja nagu korjatakse mahajäetud mune, nõnda ma korjasin ära kõik maad, ja ei olnud kedagi, kes oleks lehvitanud tiibu või teinud noka lahti ja piiksatanud.”
Kuigi rahvad said aru, et nende munad on ära korjatud, ei julgenud nad iitsatadagi. Ka täna näeme, et kui mõni riik tegutseb, siis julgevad ütelda kõik, aga mõne puhul on ütlejaid mõni üksik.
Vastuseks tuleb Jumala võrdlus, pannes Assuri paika 15. salmis: „Kas kiitleb kirves selle ees, kes temaga raiub, või suurustab saag saagija ees?”
Kui kirves on Jumala käes, siis kirves ei tohi Jumalale näkku kiidelda, et mina olen tegija. Käsi on kirve taga tegija, mitte kirves. Selle kohta sobib tragikoomiline näide rähnist, kes toksis ja toksis. Kord kui ta toksas, lõi välk puuse, puu lendas pilbasteks ja rähn mõtles, et oli ikka jõud mu nokal.
Tekib selline kiitlemise tunne. Kuid kirves tegi head tööd selle pärast, et see oli Jumala käes. Samuti on meiega, et kui keegi saab sinu käte pealepanemise läbi terveks, siis ära kiitle oma kätest, et tulge siia, mina olen see kuumade kätega mees.
Me kohe hakkame pidama seda enda omaks. Aga tegelikult on selle taga Jumal, kes jagab oma väge. Võiks öelda, et sa oled rumal nagu kirves, kui hakkad selliselt mõtlema ning ei mõista tegelikult, kes sa oled ja kust see jõud tegelikult tuleb.
„Nagu viibutaks vits oma ülestõstjat, või nagu kergitaks kepp seda, kes ei ole puu.”
Teistes tõlgetest tuleb ilusasti välja see, et Assur on vihavits, aga ta on vits Jumala käes. Mitte tema ei liiguta Jumalat, vaid Jumal sellel hetkel tarvitab teda. Aga inimene näeb valesti!
„Sellepärast läkitab Jumal, vägede Issand, tema priskete sekka kõhetustõve, ja tema toreduse all lahvatab tuli.” Jumal on põhjus nendele ilmingutele.
Nõukogude ajal oli ühe piimakombinaadi direktori tütar haige ja väga kõhn ning ema kurtis, et meil on kõik olemas, piimad ja koored puha, aga tütar ikkagi ei kosu, mille peale usklik arst kostis, et ega varastatud kraamiga ei kosugi.
Sa võid ahnitseda kõik linnupesad tühjaks, aga sa ei saa sellest kasu, sest Jumal ütleb, ma saadan sulle kõhetustõve. Meie edu on Jumala õnnistuses.
Salmid 17-19: „Iisraeli valgus muutub tuleks ja tema Püha leegiks, mis ühel päeval põletab ja neelab ta ohakad ja kibuvitsad. Ja ta lõpetab tema metsa ja viljapuuaia toreduse koos ihu ja hingega. See on otsekui põdeja kidunemine. Vähe jääb siis üle ta metsapuudest: poisike võib need kirja panna.”
Enam ei ole neid miljardeid, kus nullid lähevad nii suureks, et mõistus enam ei võta. Toredus jääb nii väikeseks, et isegi laps saab selle kokku lugeda. Jumala sõna paljastab, kuidas asjad lähevad ja seepärast tasub Jumala sõnast õppida, et ei tasu nende asjade järgi joosta, mida siin maailmas tehakse.
Me ei pea seda ka teistele nina peale määrima, sest Jumal õpetab meid, et me hoiduksime valedest asjadest eemale. Sest kui me käitume nii rumalalt, et hakkame tegema õelat tööd koos õelatega, siis see hästi ei lõpe.
2. Aja 19. ptk räägib kuningas Joosafatist, kes muidu oli õiglane, aga kes käis koos Iisraeli kuninga Ahabiga sõjas. Jumal noomis teda prohvet Jehu kaudu: „Siis läks nägija Jehu, Hanani poeg, temale vastu ja ütles kuningas Joosafatile: “Kas sa tohid aidata õelat ja armastada neid, kes Issandat vihkavad? Seepärast on su peal Issanda viha!””
Sa käisid vales sõjas, tegid valet asja, aitasid õelat ja seepärast tõmbasid sa enda peale Jumala viha. Kuid Jumal on õiglane, ta paneb kaalu peale ka Joosafati muud teod.
„Ometi leidub su juures ka head, sest sa oled maalt kõrvaldanud Ashera kujud ja oled oma südant valmistanud Jumalat otsima.”
Selles tekib tasakaal.
2Aj 20:37 on kirjutatud veel üks nüanss Joosafati elu lõpu osast: „Aga Elieser, Dodavahu poeg Maaresast, kuulutas prohvetlikult Joosafati vastu, öeldes: “Sellepärast, et sa oled liitunud Ahasjaga, purustab Issand su töö!” Ja laevad hukkusid ega saanudki minna Tarsisesse.”
See oli samuti koht, kus Joosafat liitus valede inimestega. Jumal paneb tähele kõiki meie otsuseid, tehinguid ja lepinguid. Jumal on Jumal ja ta hindab neid.
Me ei ole seaduseta, meil on väga head seadused, Vana ja Uus seadus. Kasutan täna meelega seda väljendit, kuigi võiks öelda samuti Vana leping ja Uus leping, Vana testament ja Uus testament. Jeesus ütles samuti, et ta tuli seadust täitma, mitte tühistama.
5Ms 4:1-8: „Ja nüüd, Iisrael, kuule määrusi ja seadlusi, mida mina teid õpetan pidama, et te elaksite ja läheksite ning päriksite maa, mille Issand, teie vanemate Jumal, teile annab. Ärge lisage midagi sellele, milleks mina teid kohustan, ja ärge võtke midagi ära, vaid pidage Issanda, oma Jumala käske, mis mina teile annan! Teie silmad on näinud, mida Issand tegi Baal-Peoriga, sest igaühe, kes käis Baal-Peori järel, hävitas Issand, su Jumal, sinu keskelt. Aga teie, kes hoidsite Issanda, oma Jumala poole, olete tänapäeval kõik elus. Vaata, ma olen teile õpetanud määrusi ja seadlusi, nagu Issand, mu Jumal, mind on käskinud, et te teeksite nõnda sellel maal, mida te lähete pärima. Pidage neid ja tehke nende järgi, sest see on teie tarkus ja teie mõistus rahvaste silmis, kes ütlevad kõiki neid seadusi kuuldes: “See suur rahvas on tõesti tark ja mõistlik rahvas!” Sest kas on teist suurt rahvast, kellele jumalad on nii lähedal nagu Issand, meie Jumal, iga kord kui me teda hüüame? Ja kas on teist suurt rahvast, kellel on nii õiglased määrused ja seadlused, nagu kogu see Seadus, mille ma täna panen teie ette?”
Me hoiame sellest heast kinni teades, et ka seadusetuse ajal Issand jälgib, mida me teeme tema sõnaga, kas me peame tema seadusi. Samaaria hävines seetõttu, et ta ei pidanud Jumala seadusi.
Olgu see meile teadmiseks, et riik või rahvas, kes ei pea Jumala seadusi ega kuula prohveteid, see ei püsi. Aga meie oleme täna siin, et olla endi ja oma maa ning rahva õnnistuseks.
TOIVO TEEKEL
Võrus 14.01.2026
