Oleme vaiksel nädalal jälginud, millised olid Jeesuse viimased sõnad ristil. Nüüd hakkavad sõnad lõppema. Õhustik pingestub lõpu suunas. Inimkonna päästetegevus on viimastel meetritel. Pusletükid asetuvad oma kohale. Prohvetlikud ennustused ja ettekirjutatu täituvad. Sõna saab lihaks.
Seitse sõna ristilt. Kuues sõna.
Luuka evangeeliumi peatükist 23.
„Ja umbes keskpäeva paiku tuli pimedus üle terve maa kuni kella kolmeni peale lõunat, sest päike pimenes. Aga templi vahevaip kärises keskelt lõhki. Ja Jeesus hüüdis valju häälega: „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!” Seda öeldes heitis ta hinge.”
Õhkkond pingestub. Päike pimeneb. Võid kustutada toas tule ja jääda pimedusse. Lase Kolgata päikese pimenemisel toimuda siin. Lase pimedusel saabuda.
Ole hetkeks tema kõrval. Liitu vaikselt saatjate hulgaga risti juures.
Templi vahevaip käriseb kaheks. Kahe riigi, maa ja taeva piirid puudutavad teineteist lõigates. See ei ole inimkonna kirkam tund, kui meie Päästja sureb meie käte läbi.
Siin, elu ja surma piirisituatsioonis me ei näe, oleme pimestatud. Kuhu tuleks minna? Millesse uskuda? Pimedusest kostub eesminejate hääli. Tema teab, mis on toimumas, kuhu minnakse.
Pimeduses on kumamas sildid EXIT. Exit: seda teed pidi turvalisusesse, eesmärgile.
Pimedusest kostub selgelt ja tugevalt: „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!”
Jeesus näitab pimeduses teed, valgustab pääsu kodurajale, Isa kätele. See on meie taevas, kohtumispaik: Meie Isa käed, Looja käed, kuhu ta on meid juba kirjutanud.
Jeesus teatab oma kojupääsemisest. Isa, olen tulemas koju. Näitan teed kõigile, kes soovivad näha.
Kui me silmad avatakse ja jälle näeme, on ristil hämmingut. Mis toimus? Mõned silmad avanesid siis ja ka täna. Tema oli tõesti Jumala Poeg.
Kas julgen ka mina usaldada enda ja oma vaimu Jumala kätte? Täielikult. Oma vabast tahtest. Mis tunded sellega liituvad? Kas annan ennast täielikult Isa kätte? Kas annan ennast Jumala hoolde? Mida see minule tähendab?
Täielikult Jumala kätte, mitte osaliselt.
Millise osa suudan endale jätta? Annan endast selle ja selle aga selle suhtes ei ole ma kindel. Tahan selle endale jätta. Selle pärast, et teha sellega midagi, mida Jumal ei suuda või ei taha minule.
Oh et loobuksin täielikult.
See tähendab nõustumist tundmatuga. Mis siis minuga juhtuks? Mida Jumala minule tahab? Mida tema on minu jaoks valmistanud? Kui ma ei tea, kuidas saan iseenda anda täielikult tema kätte?
Tõusetub küsimus, milline on minu pilt Jumalast, minu arusaam temast. Kuigi usuksin Jumalasse, mida tean tema tahtest minu suhtes.
Isa, kas ma usaldan sinu kätte oma vaimu? Oma elu?
Jeesusel on hea seda öelda, tema tunneb Isa. On üks temaga. Temal on kerge usaldada, sest Jeesus tunneb Isa ja loodab tema peale. Täielikult.
Mida tähendab see minu jaoks? Järgida Jeesuse eeskuju, et loota Jumala peale juba siin, selle elu kestel. Täielikult. Milline on elu siis?
Jeesus loodab. Täielikult. Selgelt, kirkalt, sellises pimeduses.
Me ei kuule Jumala vastust Jeesuse kojutuleku sõnumile, kuid kujuta hetkeks endale ette, mida võib Jumal vastata, kui Jeesus ütleb: „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!”
Mida ta ütleks sinule?
Seitse sõna ristilt. Kuues sõna.
“Ja umbes keskpäeva paiku tuli pimedus üle terve maa kuni kella kolmeni peale lõunat, sest päike pimenes. Aga templi vahevaip kärises keskelt lõhki. Ja Jeesus hüüdis valju häälega: „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!”
Aamen.
ERIKA KUUSILINNA
