Täna, kui sa tema häält kuuled, ära tee oma südant kõvaks.
Olin eile Issanda ees ja mõtlesin, mida kõike on Jumal meile selle aasta jooksul rääkinud. Kindlasti on sellest olnud õnnistust ja kasu. Aga ma arvan, et me pole sellest maksimaalset võimalikku kätte saanud.
Jeesus rääkis tähendamissõna neljast põllumaast, mis oli otseselt seotud kuulamisega. Samuti oli heal põllumaal võimalik vilja kanda kas 30, 60 või 100kordselt.
Tänane sõnum on meeldetuletus, et me õpiksime kuulama. On oluline osata kätte saada seda, mida Jumal tahab meile ütelda.
Jaakobus oma kirjas väljendab, et ma võin olla unustav kuulja, kes kohe sealsamas kõik ära unustab. Lapsest saadik mäletan, et pärast koguduses käimist küsiti, no mis seal täna räägiti. Mina vastasin ikka, et Jeesusest räägiti. Siis ei pannud mööda.
Lugesin oma isa lapsepõlvest ühe niisuguse toreda loo, et teda oli lapsena õnnistatud. Siis tuli kogudusse külla see vend, kes teda oli õnnistanud ja vanemad ütlesid: „Kuule poiss, täna tuleb sul kindlasti tulla, sest täna on kohal see vend, kes sind õnnistas.”
Tema läks põnevusega kuulama, aga lõpptulemusena mäletas ta sellest koosolekust üksnes seda, et see vend ütles, et laulame laulu number üks. Nii jäi talle kogu eluks meelde see, et sellel korral lauldi lauliku esimest laulu.
Ärme võtame seda täna süüdistusena, et me kõike ei mäleta. Sa ei peagi kõike mäletama. Sul on tähtis mäletada ja teada seda, mida Jumal sulle isiklikult rääkis, neid kohti, kus sina koged, et nüüd Jumal kõnetab sind, kus sa tunned ennast ära. See ongi see sinu õnnistus.
Täna toimub nagu vikati või noa teritamine, millega on raske lõigata. Kui sa aga selle ära teritad ja kui me täna oma kuulamist niimoodi teritame, siis hakkame teistmoodi tähele panema seda, mida räägitakse.
Vahel vajab õlitamist miski, mis kriiksub. Kui selle ära õlitad, hakkavad asjad kergemini käima, olgu see uks või auto, millele puhta õli sisse kallad. Võib-olla on vaja autol vahetada kütuse-, õli- ja õhufiltrid. Kui need puhtad ei ole, siis jääb töötamine kuidagi kinni.
Või kui auto või jalgratta kummid on tühjad. Tühjade kummidega on ikka raske vändata küll. Kui pumpad täis, hakkad lausa veerema.
Vahel võime tulla oma mõtetega ja meil on niisugune tunne, et kui oleme need talle ära andnud, siis on sellega kõik korras. Tähtsam on aga see, et Jumal tahab meile rääkida.
Võtame täna vastu teadmisega, nii nagu ka palvetasime, et Abraham ei lasknud röövlindusid ohvri kallale, vaid peletas need ära.
Mis aga Abrahamiga seejärel juhtus? Ta jäi sügavasse unne. Niisiis pole midagi, kui sa jääksid sügavasse unne kasvõi praegusel hetkel, sest samal ajal Jumal ju rääkis Aabrahamiga.
Kui keegi päriselt magama jääb, siis ärme kunagi naera teda. Kunagi jäi üks vend koosolekul magama ja lausa norskas ning teised hakkasid teda naerma. Tegelikult oli vend haige ja koosoleku lõpuks oli ta lahkunud. Siis ei naernud enam keegi.
Mäletan noorena koguduses ühte õde, kes tihti magas, aga kui ta üles ärkas, siis ütles alati: halleluuja. See oli nii tore, sest tal oli väga hea osadus. Aga mis minul oli? Mina lihtsalt valvasin, millal ta üles ärkab.
Sellepärast jätame täna kõik teised inimesed kõrvale. Jeesus ütles kord Peetrusele tema tuleviku kohta, et tal tuleb elus niisugune periood, mida ta ei taha. „Aga kuidas Johannesega jääb,” oli Peetruse huvi. Aga see pole tähtis. Täna oleme Issanda ees selle igatsuse ja sooviga, et kuulda Jumalat.
Kui mõtleme tähendamissõnale külvajast, siis on meile kõigile enam-vähem selge, et midagi külvati tee äärde, teine osa kivisele maale, siis ohakate sekka ja lõpuks heale maale.
See ei ole keeruline, aga Issand räägib meile alati selleks, et me hakkame mõtlema, milline põllumaa mina olen. Kas ma olen teeäärne?
Siis sa oledki teeäärne, kui sa käisid siin ja sõna kohe ära unustasid või lasid selle ära röövida. Siis sa oled see unustav kuulja, kellest Jeesuse vend Jaakobus kirjutas: vaatasid korraks peeglisse ja unustasid ära, milline olid.
Aga kui sa saad aru, et sa oled see teeäärne ja sa ei taha seda, siis sa teed otsuse, et ma ei taha olla teeäärne, vaid ma tahan saada heaks põllumaaks. Mida selleks tuleb teha?
Mitte olla nii, et kui Jeesus rääkis tähendamissõna viinamäe rentnikest, siis kuulajad said aru, et ta räägib neist ja said vihaseks, et viinamägi antakse varsti teiste kätte.
Maarja valib ühel päeval selle „hea osa” ära ja jätab kõik toimetused tegemata. Tema õde Marta on hädas, et miks ta teda ei aita. Aga Maarja valis olla Issanda ees ja kuulata seda, mida Issand räägib ning saab selle eest veel kiita.
Meie askeldamised ei lõpe kunagi. Vene keeles on hea väljend „sujeta”. See on mingis mõttes tühine tegevus. Otseselt sa ju kurja ei tee, aga tegelikult lased sa ajal minna ja su võimalused on kadunud. Sa oleksid võinud seda aega paremini tarvitada ja sellepärast võib kaotus olla üsnagi suur.
Jeesus on meid ostnud oma verega ja meie elu ei ole enda juhtida. Sellepärast on tark küsida kas või mitu korda päevas, mis on oluline. Neil, kes käivad koolis või tööl, ei ole mõtet nii küsida, vaid olla oma päev lõpuni.
Siiski on juhised eluks olulised ja tähtsad. Kuid kas need meile meeldivad? Nii nagu ei meeldinud rikkale noorele mehele, kui Jeesus ütleb: müü ära, mis sul on. Aga Issand ütles talle nii.
Teistele ta ütles, et jätke oma võrgud ja järgnege mulle. Nemad läksid. Kui me tahame midagi õppida, siis tasub alati küsida Issanda käest.
Toon näite isast, kuna lugesin neid memuaare värskelt. Kui tema 25aastase noormehena läheb Mooste koguduse karjaseks 1953. aastal, siis oli Stalin just surnud, olid masinatraktorijaamad (MTJ) suured ja tähtsad asjad. Isale pakuti, tegelikult ta lausa kutsuti välja, et oled haritud noor mees ja lähed maale. Me pakume sulle MTJ juhataja kohta. Hakkad neid traktoreid ja masinaid kamandama, mis põllu peal on. Me anname sulle Tallinnast kolimisraha ka.
Võiks ütelda, et täielik Jumala juhtimine. Lähed maale kogudust teenima ja sulle antakse töökoht seal läheduses. Tema ei võtnud seda pakkumist vastu, sest tal oli selgus, et tema ei lähe oma aega raiskama ega neid traktoreid mudasse tirima. Tema läks hoopis Jumala riigi põllule.
Meil tuleb nõu küsida Issanda käest, usaldada teda ja küll Jumal hoolitseb kõige eest hästi.
Jumal ei ole üksnes vaimulike asjadega tegelemas. Egiptuse vaarao näeb unenäo, kus on seitse pluss seitse lehma ja viljapead. Jumal ilmutas, et tuleb seitse head aastat ja seitse halba aastat. Joosep seletas unenäo ära ja vaarao pidi selle olukorra targalt lahendama.
Joosepil olid tarkus olemas. Ta ütles, et 20 protsenti viljast tuleb kõrvale panna ning ehitada aidad ja koguda vilja headel aastatel. Ja nii nad tegid.
Avan 1. Moosese 30. peatüki, kus on juttu Jaakobist, kes on Laabani juures tööd teinud juba aastaid. Tal tuleb tahtmine oma pere ja lastega, kes tal seal juba sündinud on, ära minna ja lõpetada see sulaseamet, sest ta oli pidanud oma kahe naise eest teenima 14 aastat. Nüüd hakkab ta oma äiaga kaupa tegema, kuidas see asi võiks lõppeda.
Kuid kas teate, mida ta ei teinud? Ta ei rääkinud välja seda, mida ta Jumala käest kuulis ja nägi, oma unenägu. Ta rääkis sellest alles hiljem, kui kõik oli juba möödas ning see oli täitunud. Ta ei teinud Joosepi moodi, kes rääkis, mida nägi, et kõik peavad hakkama teda kummardama.
Jutuajamises küsib Laaban: „Mis ma sulle pean andma?” Ja Jaakob vastas: „Ära anna mulle midagi.”
No väga hea kaup, et ära anna midagi.
Kuid Jaakob küsib: „Kui sa lubad mulle seda, siis ma karjatan ja hoian veelgi su lambaid ja kitsi: ma käisin täna läbi kõik su lamba- ja kitsekarjad, lahutades kõik tähnilised ja kirjud uted ja kõik mustad uted su tallede seast, samuti kirjud ja tähnilised kitsede hulgast. Need olgu mulle palgaks.”
Lihtsalt niisugust sorti loomad ja neid oli vähem. Sellepärast oli Laaban kohe nõus. „Ja Laaban vastas: “Hästi, sündigu tõesti su sõna järgi!”
Eraldatud lähevad poegade hooleks. Jaakob ise hakkab Laabani karja edasi hooldama. Aga nüüd hakkab Jaakob toimima selle järgi, mida ta oli näinud unenäos. Ta võttis papli-, mandli- ja plataanipuu tooreid keppe ja kooris neile valged vöödid. Kui tugevamad loomad seal paaritusid, siis pani ta vöödilised kepid nende ette.
„Nõnda said nõrgad Laabanile ja tugevamad Jaakobile. Ja mees kosus väga ja tal oli palju lambaid ja kitsi, teenijaid ja sulaseid, kaameleid ja eesleid.”
Alles 31. peatükis tuleb välja see põhjus, kuidas ta oskas niimoodi teha. Ta oskas seda sellepärast, et Jumal seda talle ilmutas.
„Lammaste ja kitsede innaajal tõstsin ma oma silmad üles ja nägin unes, vaata, et isased, kes kargasid emaseid, olid vöödilised, tähnilised ja laigulised. Ja Jumala ingel ütles mulle unes: Jaakob! Ja ma vastasin: Siin ma olen! Siis ta ütles: Tõsta ometi oma silmad üles ja vaata: kõik isased, kes kargavad emaseid, on vöödilised, tähnilised ja laigulised, sest ma olen näinud kõike, mis Laaban sulle teeb!”
Sealt juba edasi juhised, et võta kätte ja lahku siit maalt ja mine tagasi oma sünnimaale. Miks nii teha, kuidas tegelikult küsida, selle idee sai ta Jumala käest. Jumala kuulamine on tähtis. Sellel peab olema tegelik tulemus.
Jaakobi tulemus oli nagu see sajakordne tulem heal põllumaal, ta tegi selle maksimaalselt, ta ei teinud üksnes 30 või 60kordselt, vaid nii, kuidas ta suutis, ja ta saavutas hea tulemuse.
Me elame niimoodi, et selles avaldub meie usk ja Jumala usaldamine. Paljud meist saaksid tegelikult elada paremini. Vaevalt saame keegi öelda, et me elame nagu Jaakob 100 peale, et me võtame kõik ja teeme nii, nagu Jumal rääkis. Täna on meile meeldetuletus, et saab paremini, saab täpsemalt, saab igatseda sõna Issanda käest.
Tuleb lihtsalt oodata. Meil ei õnnestu teisiti, ära proovi elada elu oma mõtetega. Ära toetu oma mõistusele, sellepärast et see ei ole lahendus.
Jumala sõna ütleb väga selgelt, et ainult sõna on vaja. Nii nagu see sõjaväepealik Jeesuse ajal, kes ütles, et ütle ainult sõna ja siis mu poiss paraneb.
„Ütle sõna”, aga ma ei saa seda ise ütelda. Kui Jumal ütleb sõna, siis ma võtan selle vastu ja saan teha nii.
Usk on seotud selle sõnaga, mis tuleb Jumala käest. Mitte nende mõtetega, mida me ise välja mõtleme või mida meie tahame või himustame.
Või kui Issand ei ole öelnud, aga meie kujutame niimoodi ette, et noh, Issand, sa kindlasti ju tahad niimoodi ütelda ja ma usun, et sa niimoodi ütled ja mina hakkan nüüd seda tunnistama. See pole see.
Peame olema kindlad, et Issand on meile rääkinud, nii nagu Jaakob nägi, et ta võib karjaga niimoodi tegutseda.
Aidaku meid Jumal, et meil oleks rohkem seda tõelist, mida me Jumala käest kuuleme. Siis me võime näha ka tulemusi. Issand on seesama Jumal ja ta on valmis inimeste ja rahvaste elusid muutma. Kui te tahate ning kuulate, siis te saate süüa maa parimat.
Jesaja 1:19 on hästi vahva salm. Minul on see niimoodi meeles, ma usun, et sinulgi, kes sa oled usuinimene.
Kui te tahate ja kuulate, siis te saate süüa maa parimat.
Me muudkui tahame süüa maa parimat, aga loeme koos salme 18 kuni 20, mille vahel on see sõna öeldud.
„Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Issand. Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks. Kui te tahate ja kuulate, siis te saate süüa maa parimat vilja. Aga kui te tõrgute ja panete vastu, siis sööb teid mõõk. Jah, Issanda suu on kõnelnud.”
See, mida Jumal tegelikult räägib, on kahe otsaga asi. On üks variant, kus on õnnistus, ja teine võimalus on siis, kui sa seda ei tee. Siis on rahval väga ohtlik olukord, siis tuleb mõõk kallale.
Selles ei ole mingisugust nalja, see on täiesti otseselt öeldud. Täna ma usun, et meie tahame ja kuulame Jumala head sõna. Me tahame uskuda ja selle järgi teha. Tänu Jumalale selle eest, et ta toidab meid maa parimaga, sest hea toit on väga tähtis ka praegusel ajal.
Jääb küsimus, kas me oleme valmis nii tegema? Näiteks kui Issand ütleb, et mine kogu tühje anumaid. Sellepärast ära vaata ühelegi pudelikorjajale viltu. Võib-olla Issand ütles talle, et korjaku tühje pudeleid. Sa pole ju kellegi käest küsinud, kas Issand ütles talle nii teha.
See naine, kellega toimus õliime, võis tunduda samasugune nagu üks pudelikorjaja. Ta tegi seda sellepärast, et sai selle Jumala käest prohveti kaudu.
Või nagu Naamanile öeldi, et kasta ennast seitse korda Jordani jõkke. Sellepärast on meie lapselapsed käinud Väimela ujulas, et kui kastad ennast seitse korda haigena vette, saad terveks.
Laps mõtleb, et kui vanaema nii ütleb, siis teen selle ära. Ega seda ei pea kõigile ütlema, miks ma seal seitse korda kastan. See on meie usutegu. See võib olla salajane asi, mida teeme Issanda ees.
Kui sa oled selle niimoodi vastu võtnud, siis need asjad sünnivad. Siis see ei ole lihtsalt matkimine, vaid see, mida meie saime ja sellel on tulemused.
Ester peab ühel päeval minema kuninga juurde oma rahvast päästma. See ei ole kerge, aga tal on see võimalus. Mordokai on muidugi väga kange, kes ütleb, et kui sa ei lähe, siis Jumal leiab mingi teise lahenduse.
Neemia raamat on mulle väga suureks abiks olnud just selles mõttes, et Neemiale anti ülesanne ehitad müür. Neemia ülesanne oli väga konkreetselt seotud Jeruusalemma müüriga.
Ta oli olnud kuninga joogikallaja. Siis ta küsib aja, et minna Jeruusalemma, ehitada müürid ja väravad ette panna. Väga konkreetne töö ja ta saab sellega hakkama. Teda taheti aga kogu aeg selle töö juurest ära meelitada kusagile mujale. Kutsuti nõu pidama või lihtsalt hirmutati.
Endale isiklikult on olnud see väga suureks julgustuseks: püsi siin Võrus paigal, ära lase ennast mujale kutsuda. Kui saan kutse, siis küsin Issandalt, kas tohin minna. Teistele võib see tunduda imelik.
Aga olen leidnud, et Jumal on andnud mulle ainult siin jutlustada, kus ma saan päriselt rääkida seda sõna. Teistes kohtades ei tule see niimoodi välja. Ma räägin mingi jutu ära, aga mul endal on niisugune tunne, et sõna jäi ütlemata. Kui läkitust ei ole, ei ole mõtet ringi käia. Palju paremini läheb siis, kui ma lihtsalt ütlen ei.
Me vajame julgust olla selles, milleks meid on kutsutud. Kui meid kistakse töö juurest ära, siis see on vaenlase plaan, et meie töö jääks pooleli.
Kõik ei ole sõbrad, kes meie ümber tiirutavad. Kui sõber aitab, ei ole tal mingisuguseid tingimusi. Nii nagu parem käsi ja vasak käsi ei tea teineteisest, mis teine teeb.
Ole ettevaatlik, kui on tegu meelituste või ähvardustega, neid mõlemaid tarvitatakse selles maailmas. Kas saad tollid kaela või ei saa. Selles maailmas kehtestatakse asju jõuga.
Ei tasu uskuda neid meelitajaid. Meie Issand tuli sellesse maailma mitte meelitama, vaid päästma. Ta oli valmis surema meie eest. Ta ei öelnud, et lihtsalt käige minu järgi ja ma ei tea, kuidas ma teid kätte saaksin, vaid ta tuli teenima.
Ma hoiatan sind, kui keegi meelitab sind mõnest kogudusest teise kogudusse. Kui tegu on meelitamisega, siis on see ohtlik, sest siis sind ei armastata. Tegelikult tahetakse midagi muud saavutada.
Kord aastaid tagasi oli üks usklik vend omamoodi nupumees. Tal oli eesmärk tööpakkumise konkursid võita. Tööle nendesse kohtadesse minna ta ei tahtnud. Ta ütles, et kui ma sinna lähen, siis ma esinen niimoodi, et mina selle võidan ja siis ma ütlen aitäh, ma ei tule.
Vahel, kui olime koos saunas, olid tal kogu aeg mingid MacAivari mõtted peas, kuidas kõiki asju lahendada.
Halastajal samaarlasel ei olnud mingit salaeesmärki. Kui preestril ja leviidil, kes sealt mööda läksid, oli mingisugune eesmärk, siis võis see olla niisugune: seda meest ma oma kogudusse ei taha. Las ta magab siin edasi, me ei hakka sellega tegelema, äkki tuleb pärast kogudusse. Igaks juhuks läheme kaarega mööda.
Aga halastav samaarlane paneb mehe oma looma selga, viib öömajale, maksab tema eest ja ütleb, et kui ma tagasi tulen ja on vaja, siis maksan veel.
Ei ole mingisuguseid tingimusi, mis pärast saab. Kas sa ikka hakkad mulle igal aastal tänukirju saatma, et ma sind aitasin?
Pigem olla natuke ükskõiksem, et see ei näiks nagu meelitamine. Oleks kasulik isegi meie riigile mitte olla taolistes meelitustes, sest ega seal lõpuks alati hea olla ei ole.
Tähendamissõna seletuse osas Matteuse 13. räägib Jeesus nii.
„Igaühe juurde, kes sõna Kuningriigist kuuleb, ent ei mõista, tuleb kuri ning riisub külvatu ta südamest.”
Igaühe juurde, kes ei mõista. See on väga karm sõna, et keegi tuleb ja riisub. Ta tuleb seda avalikult sinu käest ära võtma ja lihtsalt kisub selle ära. Siis sa oled nagu röövitu Jeeriko teel teeröövlite käes. Sind lausa riisutakse paljaks.
Meie mõtted on sageli rünnatud. Järgmine sõna ütlebki, et igaühe juurde, kes seda kuuleb ja ei mõista, tuleb kuri ja riisub selle külvatu südamest ära. Või tulevad taevalinnud ja nokivad selle ära. Usuisa Abraham peletas röövlinnud minema. Sellepärast ei tohi lasta mingisuguseid teisi mõtteid pähe tulla.
„Mis kivisele maale külvati, on see, kes sõna kuuleb ja selle kohe rõõmuga vastu võtab, aga tal enesel pole juurt, vaid ta on heitlik – kui teda sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, laseb ta end kohe eksitada.”
Kas me tunneme iseennast ära? Kas me talume tagakiusu või ei talu?
Meil on koguduses väga tore näide, meie armas noormees, kes koolis kannatab oma usu pärast. Ta tuleb ja tunnistab ühel pühapäeval ja teisel, nii et kohe ei saada seda tema käest ära riisuda.
Sai käidud ristimisel, sai tuldud kogudusse, sai tehtud otsus ja ta seisab praegu. On oluline, et kui tuleb proov, me kohe ei taganeks.
Olen nii tänulik, et niisugune poiss meil praegu on, sellepärast et minu jutlust ei kuulata nii, kuidas tema lühikest tunnistust. Kõigil on kaelad õieli ja vaatavad, mida ta seal räägib.
Ma ei ole kade selle pärast, aga see on nii vajalik nendele, kes kas otseselt või kaudselt samasse olukorda satuvad, et olla julgustatud. Meil peavad olema juured, siis meiega nii ei juhtu.
Kui külvati kivisele maale, siis kivine maa on tegelikult kõva maa. Meie süda võib olla kõva. Täna, kui seda häält kuuled, ära tee oma südant kõvaks.
Teame vaarao lugu, kuidas Mooses läheb Egiptusest rahvast välja tooma. Seda oleks vaja südamearstil lugeda. Kohati olid seal ka pehmed kohad, kus ta näiteks nagu konnade puhul hakkas natuke mõtlema, samuti parmude puhul. Siis toimusid teatud pehmenemised.
Kuid südame paadumuse tõttu käidi kõik need nuhtlused läbi, kuni esmasündinud surid. Siis saabus selline moment, kus vaarao ütles. Minge nüüd kähku ja tehke nii, kuidas te rääkisite.
Kuid isegi see muudeti varsti, sest ta läks oma sõjaväega neile järgi.
Süda on meie käes, seda saab teha kas kõvaks või pehmeks. Üks eeldus on siiski vajalik. Meie ei saa enne Jumala suhtes südant kõvaks teha, kuni ta meile rääkinud ei ole.
Kui Jumal veel ei ole rääkinud, siis me ei teagi, kas kellelgi on kõva süda. Meil võib olla selline tunne, et meie oleme rääkinud küll, nii nagu naine räägib oma abikaasale, et tule kogudusse. Talle tundub, et mehel on kõva süda.
Aga ta ei peagi naise rääkimise peale tulema. Ta peab tulema selle peale, kui Jumal räägib. Täna, kui sa tema häält kuuled, mitte naise häält, siis ära tee oma südant kõvaks.
(järgneb)
TOIVO TEEKEL
12.11.2025 Võrus
