Skip to main content

Mehed, armastage naisi, otsekui Kristus on armastanud kogudust ja loovutanud iseenese tema eest, et teda pühitseda, olles ta puhastanud vees pesemisega sõna läbi…” (Ef 5:25)

Tahan rääkida vees pesemisest sõna läbi. Teame, kui oluline on puhtus Piiblis Jumalale. Piibel räägib kahesugusest puhtusest.

Esimene neist on patust puhastamine.

Hb 9:22: „Moosese Seaduse järgi puhastatakse peaaegu kõik asjad vere kaudu, ja ilma vere valamiseta ei ole andeksandmist.”

Patust saame puhtakse vere abil. Teist meetodit ei ole. Sa ei ole puhas selle läbi, kui püüad teha asju paremini. Sa ei saa lahti eilsest halvast teost siis, kui teed täna paremini. Jeesus tõi täiusliku ohvri meie eest. Jumal ei võta vastu meie paremaid tegusid.

Samas on see metafoor, sest Jeesus ei tule meid verise käsnaga pesema. 3. Moosese raamat ütleb, et veres on elu. Samuti nagu veri läheb välja, lahkub elu sinu kehast. Jeesus annab oma elu, sest patu palk on surm. Kuna Jeesus annab oma vere, saad sina puhtaks. Julgus seista Jumala ees tuleb Jeesuse vere läbi.

Peetrus ütleb oma esimeses kirjas, et me peame tooma vaimulikke ohvreid Juma­lale, kui me ülistame, anname või palvetame. Jumal võtab need ohvrid vastu tänu Jeesuse ohvrile. Jumal ei võta vastu ülistust selle pärast, et sinul on ilus lauluhääl, või et sa nutad, oled emotsionaalne, või et annetasid vaestele.

Hb 10:19: „Vennad, et meil on siis Jeesuse vere varal julgus sisse minna kõige pühamasse paika –  selle tee on ta avanud meile uuena ja elavana vahevaiba, see on oma ihu kaudu – ja et meil on suur preester Jumala koja üle, siis mingem Jumala ette siira südamega usukül­luses…”

Saame olla julged Jumala ees ja võime tema ette tulla Jeesuse vere tõttu. Patt ei ole enam meie Jumala suhte vahel, kui ma mööda panin, kui ma eksisin või kui kukkusin läbi. 1. Johannese kirja järgi: kui meie oma patud tunnistame, annab tema meile andeks ja puhastab meid kõigest ülekohtust.

Sul on julgus nii siis, kui oled läbi kukkunud või kui oled olnud edukas, Jeesuse vere pärast.

Vahel peame parandama meelt ja tunnistama oma patud, kuid oma vajadustes lähed julgelt Jumala ette Hb 4 põhjal ja siis Jeesuse veri puhastab sind kogu patust. Põhjused Jumalat vältida on kõrvaldatud Jeesuse vere läbi.

Peale selle on puhastus sõna läbi pesemise kaudu. Käime maailmas, mis on sügavalt mõjutatud saatana poolt, mis puudutab ka meid. Selle tõttu saame rikutud erinevatel viisidel. Selline puhastus ei toimu enam vere läbi Jumala ees.

Matt 5:8: „Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.”

Puhtus on näha Jumalat ilma takistuste või moonutusteta. Maailma saaste rikub ära meie nägemise või pildi Jumalast. Jeesus ütleb, et südame silmad saavad nägemisvõime näha Jumalat. Kui su silm on pime, kui suur on siis su pimedus.

On asju, mis rikuvad meie võime näha Jumalat ja seda, mida ta tahab maailmas teha. Tavaliselt arvame, et üksnes ebapuhta inimese mõtlemine on väga rikutud. Ebapuhtus on aga suurem teema, nagu näeme Markuse esimeses peatükis.

Sünagoogis oli ebapuhta vaimuga mees. Ilmselt oli temas mingi ebapuhtus või rikutus. Vanas testamendis rääkisid prohvetid rüvetumisest ebajumalate teenimise kaudu. Kui selle maailma väed meid puudutavad, saame rüvetatud.

Teine kiri korintlastele räägib sellest: „Oh et te salliksite ometi pisut minu rumalust! Te ju sallite mind! Sest ma olen kiivas teie pärast jumaliku kiivusega, kuna ma olen teid kihlanud üheleainsale mehele, et teid puhta neitsina esitada Kristusele.”

Need olid usklikud, kes olid Jeesuse verega puhastatud.

Ma kardan aga, et nõnda nagu madu pettis Eevat oma kurikavaluses, nii rikutakse ka teie lihtne ja puhas Kristusest arusaamise võime.”

Paulus seab eesmärgiks Kristuse ihu puhtuse, et nende mõttelaad ei kalduks ära Kristusest arusaamise lihtsusest. Võibolla nad arvasid, et nende teod tegid neid ilusaks Jumala ees.

Jk 3: 13-15: „Kes teie seas on tark ja arusaaja? Las ta näitab hea käitumisega oma tegusid tarkuse tasaduses. Kui teie südames on aga kibedat kadedust ja riiakust, siis ärge hoobelge ega valetage tõe vastu! See pole ülalt tulev tarkus, vaid maine, hingelik, deemonlik.”

Tarkus tähendab, et see tundub meile väga mõistlik. Maailmaliku tarkuse juured võivad olla deemonlikud. See kannab meis vilja, mille tõttu saab elu saastatud.

Ma ei ütle, et kõik väljaspool kirikut on saatanast. Seal on väga palju head, aga miski võib rüvetada meie südame, mis näib olevat tarkuse ilming. Siis me ei näe enam umalat. Meie süda rüvetub ja meie nägemisvõime hägustub. Me ei näe, ei kuule ega saa aru sellest, kuidas Jumal töötab, sest nüüd on meil deemonlik tarkus.

Salmis 17: „Aga ülalt pärinev tarkus on esmalt puhas, siis rahumeelne, leebe, kuulekas, tulvil halastust ja häid vilju, erapooletu, teeskluseta.”

Jumala tarkus on puhas ja aitab sul näha Jumala teed. See aitab sinu Jumala suhtele väga palju kaasa.

On tarkust igapäevaselt, mis tuleb läbi meedia, uudiste, hariduse, poliitika, filmide ja ideoloogiate. Kõik need tunduvad head ja loogilised, kuid tuleb olla valvas, et me ei kaota nägemisvõimet.

Fl 1:9-10: „Ja ma palvetan, et teie armastus üha enam ja enam kasvaks tunnetuses ja kõiksuguses kogemises olulise kindlaksmääramiseks, et te oleksite puhtad ja laitmatud Kristuse päevani.”

Paulus palub, et meie armastus kasvaks. On võimatu olla puhta südamega ilma armastuseta. Läbi armastuse kasvab meie eristamisevõime ja me säilime puhtana.

Me pole puhtad selle pärast, et Jeesus suri meie eest ja siis me säilime puhtana. Vaid me oleme puhtad selles mõttes, et kogu meie elu on fookusseeritud Jumalale. See on puhtus, mis tuleb meie ellu läbi tarkuse ja ilmutuse sellest, et armastust voolab meie ellu järjest juurde.

Selle kohta ütles Paulus kirjas Efeslastele, et teda pühitsetakse. Protestantliku teoloogia järgi räägime me pühitsusest ja õigsusest. Õigsus, mille Jeesus kandis ristil, on antud meile armu läbi. Sellega on meil ligipääs Jumalale.

Veel on oluline pühitsus. See on protsess, milles Püha Vaim töötab meis, et oleme rohkem Kristuse sarnased. Paulus räägib, et ta pühitseb Kristuse ihu läbi sõna pesemise, olles ta puhastanud vees pesemises sõna läbi.

See on metafoor, et sõna peseb meid nagu vesi. Jumal on andnud meile vahendid, et olla puhtad tema sõna sees. Ta andis vere, millega eemaldada pattu. Kuid ta andis ka sõna, mis tuleb läbi Püha Vaimu, et meie visioon, meie mõtted ja igapäevane elu oleksid puhtad. Jumal on selle andnud, seda me ei saavuta ise.

Enne kirikusse tulemist sa tõused ja pesed ennast. Kas sa selleks sülitad enda peale ja hõõrud siis selle laiali? Loodetavasti mitte. Sa võtad vett mingist veeallikast ja paned seda enda peale.

Siin on täpselt sama kujund. Ise ennast puhastades jõuad tupikusse. Selleks andis Jumal meile sõna, et saaksime sõna abil pesemisega puhtaks ja pühitsetuks.

Jeesus kirjeldab Johannese 15ndas, kuidas see töötab. Kui sa püsid minus, siis minu sõnad püsivad sinus. Siis võid paluda mida iganes. Nii see töötab. Sa hoiad kinni Jumala sõnast ja elad selles. Sa sukeldud sellesse nagu duši alla minnes, lastes ennast selles täiesti kasta. Vesi voolab ja mustus eemaldub. Sõna peab sind kastma, sinu peal voolama, pesema sind ja tulema sinu peale.

Püsi selles. Paljud ei tee seda, sest nad on stressis. Mul pole aega, pean nii paljut tegema… See on nii rumal argument.

Teine mõte on, et sa ei ela üksnes leivast vaid igast sõnast, mis lähtub Jumalast. Kreeka keeles see tähendab värsket sõna, mis rakendatakse sinu ellu nüüd ja praegu. See oleks sama, kui öelda: ma täna ei söö. Varem või hiljem saab sul siis energia otsa.

Kui minu ema abiellus isaga, siis ta ei saanud aru, miks isa vahel pahandas. Ema hakkas hiljem taipama, et kui ta isale süüa annab, on see jälle armas ja tore abikaasa. Isa veresuhkur kõikus ja siis ta ei püüdnud teda teisiti aidata, kui andis talle taldriku ja ütles: „Söö.” Veidi hiljem oli kõik hästi.

Mõni ütleb, et nii igav on Piiblit lugeda. Ma ei saa sellest midagi ega mäleta, mis juhtus. Mina ka ei mäleta seda, mida sõin eelmisel nädalal, aga see toitis mind ja andis energiat.

Ma ei mäleta igat korda, kui käisin duši all, aga mu naine ei nurisenud, et ma haisen. Ta ütleb mulle seda, kui ma pole pestud, et ma pean enne käima duši alla, kui ta mulle lähedale tuleb.

Kas see tähendab, et ta ei armasta mind? Ei, see tähendab, et ma ei saa musi. Kuna tahan musi, siis ma lähen duši alla.

Meil on palju rumalaid mõtteid lugemisest. Kui ma loen, siis väsin ja jään magama. Keegi ütles: „Ma pole kunagi vihastanud, kui laps mu süles magama jääb.”

Kas sa arvad, et ta vihastab, kui sa Piiblit lugedes magama jääd? Probleem on selles, et me mõistame kohut nii, nagu see on meie jaoks kasulik.

Meie arvame, et kuna ma sellest midagi ei saa, on see minu jaoks mõttetu. Jumal pole pannud meid kohtumõistjaks selles, mis on meile kasulik või mis mitte. Ta ei küsi, kas on lõbus või igav lugeda Piiblit. Ta ütleb, ava oma suu ja söö. Siis mine ja söö.

Jeesus ütles: „Jääge minusse.” Ta ei öelnud, et sa vastutad, et sõna püsib sinu sees. See on tema töö tulemus. Minu osa on olla sõnas. Kuidas see sinu elu muudab, pole meie ülesanne, meie asi on ennast pesta ja toita. Peame seda pidevalt tegema.

Kas iga roog peaks olema suur nagu Michelini eine? Või peaks pesemine iga kord Jumala juurde minnes olema nagu spaa? Ka see on probleem. Mõnikord läheme lihtsalt vannituppa ja peseme ennast ülikiiresti. Valmis! Aga sa tegid selle ära.

Vahel ma söön, mõtlen teistele asjade peale ega mäleta, kuidas see maitses, aga energiat on lisandunud.

Jumal ütleb sulle sama, kui sa oled sõnas, saad sa vaimulikku leiba. Sa pole täielikult keskendunud, aga sa oled andnud aega Jumalale ja see toidab sind.

Olen täheldanud, et mida rohkem ma seda teen, seda tihemini ma satun kas Michelini restorani või nagu spaasse.

Ära mõista kohtu selle üle, mis on sulle hea või mis mitte. Ole sõnakuulelik ja kasuta sõna, et sa saaksid puhtaks, õigemini et sõna Püha Vaimu läbi puhastaks sind.

Heida vabandused kõrvale. Inimesed, kes ei hoolitse baasvajaduste eest, satuvad probleemidesse. Satud vaimulikesse probleemidesse mitte selle pärast, et saatan on eriliselt sinu kallal, vaid et sa pole selle vastu hoolt kandnud.

Sa arvad, et pead ära tundma selle väärtuse, mida sa teed. Aga Jumal töötab usu läbi. Usk tähendab tema sõna usaldamist, osadust temaga. Me püsime tema sõnas ja varem või hiljem need sõnad püsivad meis. Need muudavad meid, kui teeme seda Jeesuse valguses Püha Vaimu läbi.

Ma ei ütle, et loen mõned peatükid, vaid palun: „Jumal, kõnele mulle täna. Anna mulle, mida vajan täna.”

Vahel ei jaksa palvetada tervet tundi. Siis palveta kas või viis minutit. Vahel istun tunde, sest tunnen vajadust lasta ennast sõnaga läbi imbuda.

Autos panen Piibli mängima, lennukis kuulan klappidega Piiblit, rongis loen sõidu ajal. Joostes kuulan Piiblit. Igal võimalusel kontakteerun Jumala sõnaga.

Vahel kuulan sõidu ajal muusikat. Kui vahel vaatad kriminulli, pole ka selles midagi halba. Vahel vaatan ka Netflixi, aga see ei puhasta mind. Vahel vajan pärast sellist vaatamist puhastust.

Esineb naudinguid, kuid meie neesmärk elus on suhe Jeesusega. Ma ei tee midagi nendest, enne kui olen puhastanud või täitnud ennast.

Kui mul pole olnud aega süüa, siis ma ei võta kommi. Vahel siiski teen seda suhkru pärast ja see annab naudingu. Kuid on halb elada selliste asjade nimel nagu coca-cola, kommid ja krõpsud. Vähemalt mitte tarbida suurtes kogustes. Mis juhtub siis, kui elad selle nimel? Siis oled väsinud, ülekaaluline, sul pole energiat ja su keha toodab aineid, mida see ei tohiks.

Sama on vaimulikult. Isegi maailm tunneb ära, kui sa pole koos Jumalaga olnud. Minu naine tunneb seda ja näen seda tema silmist. Siis ta küsib, kas sa ei tahaks veeta aega koos Jeesusega, et mina ei peaks sinuga tegelema. Ma olen võitud Jumala laps ja Vaimuga täidetud, aga sellises olukorras olen ma väga tüütu.

Püsigem sõnas, sest sõna peab meid pesema. Ära arva, et saad ise ennast parandada, kindlasti mitte.

Aga kuidas teha vahet maailma ja Jumala tarkusel? Hb 4:12 ütleb, et „Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi, ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja.”

See on nii vahe, et see lõikab lahti ja eristab selle, mis on vaimne, mis hingeline. Isegi siis, kui saame öelda, et see on minule nii hea ja kasulik. Midagi näib olevat tarkus, kuid tegelikult on see halb.

Saad miuudetud sõnas püsimisega ja sõna puhastab sind. Sinu mõtted, meeled ja emotsioonid saavad ümber hinnatud ja kalibreeritud Jumala poole. Siis sinu süda näeb Jumala asju selle tõttu, et sinu nägemine ja mõtted on puhtad. Palun ärge petke ennast.

Keegi teostas Ameerikas uuringu sellest, mis juhtub kristlastega, kes kõnnivad päriselt Jumalaga. Uuring sedastas, et kui kristlased puutusid kokku Jumala sõnaga korra nädalas, mõjutas see neid pinnapealselt. Kui nad puutusid kokku kaks või kolm korda nädalas, siis väga palju veel ei juhtunud.

Kui nad aga puutusid kokku Jumala sõnaga neli või rohkem korda nädalas, kas sõna lugedes, kuulates või olles sellest mõjutatud muul viisil, muutus nende elu väga dramaatiliselt.

Kõik inimeste moraalsed probleemid taandusid, abikaasade vahelised tülid vähenesid 60-70%. Pornograafia vaatamine vähenes 80%. Samuti suurenes valmidus evangeeliumi jagada 90%. Muutused toimuvad siis, kui veeta aega Jumala sõnaga. Need ei olnud superinimesed. Nad võtsid aega, et süüa ja ennast pesta – ning Püha Vaim hakkas tööle.

Palun ole sõna lugeja, sest see varustab sind. Halleluuja!

Loodan, et olen sind inspireerinud uue või taastatud arusaamisega. Ära jäta sõnaosaduses vahele ühtegi päeva. Otsusta igal päeval mingil määral ja mingis koguses olla osaduses Jumala sõnaga.

Mul peab olema kohtumispaik Jumala sõnaga igal päeval. Kui sa aga mõtled: miks ma pean, ma pean, ma pean… Kui inimene tuleb selliste mõtetega, siis on ta veel vaimulik laps. Sul on õigus olla vaimulik laps.

Mäletan oma teismelist poissi, kellele ütlesin, et üks tingimustest selleks, et saada taskuraha, on vaja koristada oma tuba ja aidata kaasa perekonnas.

Vahel, kui ta tuli raha küsima, siis vastasin: „Su tuba ei ole puhas.”

Küsisin: „Miks sa tuba pole koristanud?”

Sa pole öelnud.”

Vastasin, et olen tuhat korda öelnud.

Aga sa pole seekord öelnud.”

Sain aru, et nii mõtlevad lapsed. Ära ole nagu vaimulik laps. Kui oled kirikus olnud kauem kui kaks aastat, oleksid pidanud sellest juba välja kasvama.

Võid küsida: „Kas ma pean sööma?”

Kas keegi peab sinult küsima: „Kas sa hambad pesid?”

Kas ma küsin naiselt: „Kas sa hambad pesid?”

Aga lastele ütlen: „Kas sa hambad pesid?”

Teen seda iga päev, kuna nad on lapsed.

Kui nad vastavad jah, siis küsin: „Kas sa pesid täna?”

Ei.”

Selline ei peaks olema meie suhe Jumalaga. Kui öeldakse, ole sõnas, siis ei peaks vastama, et mul ei ole aega, olen stressis või ära survesta mind.

Ma ei ütle, millal ja kui palju, vaid ütlen, et tee seda. Püsi sõnas ja las Jumal kõneleb sulle.

PETER NORDBERG

Valguse Tee Vabakoguduses 19.03.2023

Kommenteeri