Sest seetõttu, et ta ise on kannatanud kiusatuna, võib ta aidata neid, keda kiusatakse. Hb 2:18
Teekond on muutlik. Jeesus oli just seisnud avatud taeva all Jordani rannal. Ta oli kuulnud Isa suursugust tunnistust ja saanud väe ülevalt. Kuid siis viis Vaim tema kõrbe kuradi kiusata.
Tuhanded pühad on käinud sama teed. On kummaline, et suurimate vaimulike õnnistuste järel saabub veel raskeimaid kiusatusi ja läbikatsumisi. Vahel tulevad need väga aegsasti ja vahel need viibivad tulles. Kuid need tulevad. Ja õnnis on mees, kes kiusatuse ära kannatab.
Kui Mooses astus mäelt alla, kus ta oli nelikümmend päeva rääkinud Jumalaga, kuulis ta laulu ja pillimängu ning nägi tantsivat rahvahulka. Vihaga lõi ta siis käsulauad vastu kaljut puruks.
Eelija nägi vastusena palvele tuld langevat taevast ja kogu rahvas oli pöördunud tema Jumala poole. Baali preestrid olid surmatud ja taevas oli andnud vihma pärast kolmeaastast põuda. Need olid imelised võidud ühe päeva jooksul.
Kuid ei kulunud palju aega, kui Jumala mehe kõrvu jõudis jumalatu naise ähvardus ja viha. Siis tema, tuleprohvet, põgenes oma ülesande, alustatud uuendamise eest. Ta unustas Jumala Keriti ojal, Sarpatis ja Karmeli mäel tehtud imed ja põgenes kõrbesse, oodates endale surma. Teekond on muutlik.
Kui Paulus oli tõmmatud kolmandasse taevasse ja näinud seal imelisi nägemusi ning kuulnud neid lausumatuid sõnu, millest ta räägib oma kirjades, siis juba varsti tuli saatana ingel ja lõi teda näkku. Ta sai „vaia lihasse”, et ta ei suurustaks.
Keegi ei suuda selgitada, mis oli see vai ega tähenda oletamine midagi. Siiski on see midagi, mis rebis, vaevas ja ärritas, midagi, millest Paulus tahtis meeleldi vabaneda, kuid mille Issand jättis tema kanda vaimulikuks kasvatuseks ja tasakaalustamiseks. „Minu armust saab sulle küll,” oli Issanda vastus, kui ta kolm korda palvetas vaiast vabanemiseks.
Ära imesta, vend ja õde, kui sa Jordani kaldal kogetu järgselt satud kõrbe kiusatustesse ja õpid raske õppetunni metsaliste ja rüvedate vaimude keskel. Õpetaja kõndis sama teed. Tuhanded teised on läinud sama teed. Tema võitis, ja paljud temale järgnenud on võitnud.
Kuid paljud on ka langenud.
Taeva väravalt viib otsetee hukatusse. Paljud langenud pühakud on seda teed mööda sööstnud igavesse öösse.
„Käi osavalt, sa kristlane: sest ahtake on tee,
ja värav nii kitsas, viib elusse see.”
Ole hoolas, et rõõmustamine Vaimus ei muutuks rõõmustamiseks lihas.
Leivamurdmissaali väljaspool ootab sind saatana sõel. Jumala aidaku sind ja mind sõelumise hetkel, sest see tuleb.
Keegi noormees on hakanud alles hiljuti tunnistama Jumalast. Tema teadmised on väikesed, kuid Jumal on temaga. Tal on soe süda ja ta palvetab palju, sest tahab olla kõiges sõltuv Jumalast. Jumal õnnistab tema lihtsat tunnistust. Hulgad kogunevad, Vaim tegutseb, hinged saavad päästetud ja uinuvad kristlased ärkavad ning alustavad algusest.
Seni on läinud kõik hästi. Kuid kurat valmistab lõksu selle Issanda teenija teele. Ühel päeval hakkab ta rohkem mõtlema tegevusele kui Jeesusele. Talle muutub oluliseks loendada hingede arvu ja ta lubab teistel vendadel mõista, kui olulisi asju toimub tema kaudu. Edu ei painuta teda alandlikku tänusse ega ülistusse. Ta muutub suureks enda silmis ja röövib südames au Jumalalt.
Tegevus jätkub. Meeleolu on sama kõrge kui varem. Noor vend saab palju inimsoosingut ja teda kantakse kätel. Kuid Päästja käsi ei ole enam temaga, Vaim on kurvastatud ja samal ajal, kui tänulaulud kõlavad äratuskoosolekul, seisavad Jumala inglid väljaspool ja nutavad.
Avalik langemine pole enam kaugel.
Sõber, miks sa ei surnud esimeses lahingus? Miks said mustuseplekiks Jumala riigis ja miks pidid tooma häbi tema pühale nimele? Miks sa ei saanud kojukutset Jordani kaldal? Miks?
Näen teist pilti. Igatsev Jumala laps on uuesti kaardunud Jeesuse risti juurde. Seal on murtud süda, kes valab palvesse oma igatsuse õppida rohkem tundma Jumalat. Kõik pannakse Jumala altarile, usu käsi sirutatakse ja ime toimub. Jumal täidab oma väsinud lapse Vaimu väega. Sellest sünnib rahu, mis on kui jõgi, ja õndsus nagu merelained. Kirstallkirgaste meloodiatena pulbitseb ülistuslaul puhastatud südamest. Märkame, et midagi juhtub. Jumalale tänu selle eest!
Kuid ole kindel selles, et saatan jälgib sind sellest alates. Oled saanud midagi, mida ta tahab sinult röövida. See ei kannata, et oled elus täielikult andunud Jumalale ja oled vastuvõtlik temale. Ta vihkab sind, sest ta vihkab seda Vaimu, kes sinus elab. Ta vihkab sinu puhast südant, vihkab sinu ülistuslaulu. Ta kardab sinu palveid ja sinu usku ning vannub ahvatleda sind langemisse.
Kurat riietub kõige vaimulikumasse riietusse. Ta moondab ennast valguse ingliks ja punub selleks kauni lõksu, mida sa üksnes Vaimu võitud silmadega võid märgata.
Loodan, et ei peaks siit edasi kirjutama. Soovin, et mina ei peaks seda tegema. Kuid ma pean.
Kulub aega ja me kohtume jälle. Viimati kohtusime avatud taeva alla Jordani kaldal… Kuid ütle, vend, kus on see jumalik kõla, mis sel hetkel sündis sinu hinges? Sina ülistad Jumalat, kuid hääl on lõhenenud kellukese plärin. Sinu huultelt voolab ojadena armastuseta etteheiteid, karmi hukkamõistu ja külma arvustamist.
Kas neid huuli puudutas kord süsi Jumala altarilt? Kas sellest südamest pulbitses ülistus nagu inglihulkade laul?
Nii see oli. Kuid kust sai alguse see vool, mis nüüd pulbitseb sinu sisemusest? See sai alguse kiusatuse päeval kõrbes, sellel päeval, kui langesid, ilma et isegi seda teadsid.
Oh, vend, õde! Ärka, enne kui on hilja! Rahusta oma meel ja kummarda endisest sügavamale Päästja risti juurde! Tunnista oma patud ja palu armu! Palu alandlikku vaimu ja murdunud südant!
„Kui südamest kunagi ei saaks
lahkuda tervistav valu:
vaimulik vaesus!”
Kuule sina, lugeja! Ära mine puhevile, kui pilt, mis on kusagil enne joonistatud, ei sobi just sinule! Oled ehk takerdunud mõnesse teise paela ja oled seotud ahnuse või ebapuhtuse, enesekesksuse, uhkuse ja eneseõiguse või maailma armastuse ja elutusega, samas kui sa külma südamega mõistad hukka neid, kes on kukkunud kõrgemalt künkalt, kui sina kunagi oled tõusnud.
Parim on, et me kõik vajume tolmu elava Jumala ees, sest see, kes mõistab hukka ligimese, on kas valetaja või ‒ hull.
Igal inimesel on oma eriline kiusatus, sest igas inimelus on oma nõrk koht. Kõik ei ole nõrgad ühte moodi. Erineme üksteisest üsna suurel määral ja seal kus keegi on nõrk, on teine tugev. Peetrusel oli eriline kiusatus, Toomasel oma ja Johannesel oma.
Kellelgi on väga raske mitte varastada, kuid teised annaksid pigem oma elu, kui riisuksid ligimeselt midagi, mis temale kuulub.
Mõni on kalduv uhkusele, mõni jälle kurvameelsusele. Keskpaigas kulgev tee on kitsas ja kummale poole tahes kaldudes muutud kõlbmatuks Issanda teenistuses.
Kõiki ei kiusa ahnus. Mõne nõrkus on raisata kõik, mida Issand neile on usaldanud.
Võib olla pole sul kiusatust langeda ebapuhtusesse, kuid sa vajad väga suurt Jumala armu, et sa ei muutu enesekeskseks ega eneseõigeks selle pärast, et võidad seal, kus teised langevad.
Sina oled eraldatud maailma armastusest, kuid selle asemel luurab sinu südameuksel enesearmastus päeval ja ööl. Võib olla on see pääsenud isegi sisse, tuues kaasa suure osa palju ruumi nõudvat lisavarustust. Uuri seda!
Mõni langeb kiivusesse, teine valesse ja kolmas kadedusse. Mõnel on suur võitlus võidelda vägijookide himu ja teisel tubakahimu vastu.
Sageli on need himud tagajärjed pärandlikest harjumustest. „Isade pahad teod” ulatuvad kaugemale kui võime aimata. Oh seda inimolendit, kellel kuratlikud himud juba sündides veres!
Kiusaja tunneb sinu loomuse nõrku kohti. Ta tunneb sind paremini kui sina ise. Ta on meisterlik hingeteadlane, osav väejuht, ja ta teeb oma väelisemad rünnakud sinu elu nõrgema koha vastu. Oled seda kogenud. Sellepärast vajad selles kohas topeltvalvet. Ära paindu isegi väikseima mõtte all selles valdkonnas, millest tead, et saatan kõige kergemini võib panna sind langema.
Elu on võitlusväli. Taevas ja põrgu võitlevad valitsemise pärast. Kui taevas on kord saanud võidu, võid olla kindel selles, et tuleb päev, kui saad kuumad kuulid oma kaela põrgu patareist. Siis tundub, et kogu maailm on täis rüvedaid vaime. Sa vaevalt suudad hingata. On peaaegu võimatu palvetada. Sina võid üksnes ohata hädasoleva südame sü-gavusest, kuid vaevalt suudad ohkamisi sõnadeks riietada. Jumal mõistab neid siiski.
Seda mõtleb Paulus rääkides „kurjadest päevadest”. Ta oli kindlasti kogenud neid päevi rohkem kui korra; seepärast ei pidanud ta kunagi kahtlema isikulise saatana olemasolus. Selles ei pea ükski kristlane kahtlema, sest ta on olnud liiga paljudes lahingutes hingevaenlasega. Kuid kurjal päeval, kiusatuse päeval, on tõeliselt vajalik olla varustatud Jumala kogu sõjavarustusega.
„Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad.”
Jeesus oli kiusatud. „Ta on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta.”
Mina ei kavatse proovida selgitada neid sõnu: „kes on olnud kõigiti kiusatud”, sest ma ei saa seda teha. Saame võtta need sõnad sellistena nagu need on, ja panna sinna punkti.
Ta on olnud kõigiti kiusatud ja ta on kogenud sinu erilisi kiusatusi. Ta teab, kuidas asjad on. Ta tunneb sinu häda.
„Sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta.”
Kaastunne ‒ see tähendab, et ta kannatab koos sinuga. Sina tahad võita. Sina vihkad pattu. Sina kannatad, kui kiusatuse vägi nakatab sinu. Päästja kannatab koos sinuga. Temal on kaastundlik süda.
Oled ehk langenud, kuid ei taha jääda lamama. Pisarsilmil vaatad taeva poole ja palvetad. Tahad saada vabaks. Igatsed puhastust ja rahu.
Vaata! ‒ Kibuvitsakrooniga kroonitud Päästja läheneb sinule. Ta kummardub sinu poole. Ta veel armastab sind ja ‒ „Tema suudab aidata kiusatuid”.
Ta on saavutanud võidu seal, kus sina oled langenud. Ta on väeline seal, kus sina oled nõrk. Nüüd ta läheneb sinule ja soovib anda sulle võitvat väge. Ta saab seda teha, sest ta on alistanud vaenlase. Mao pea on purustatud. Lohe meelevald on murtud. Juuda lõvi on võitnud.
Võidusangar tahab ise püha jumaliku väega tungida läbi iga sinu raku olemuse ‒ läbi iga närvikiu ja ajuraku ning verepiisa ‒ ja võita sinu elus.
Tema plaan, tema kindel tahe on, et sina võidaksid. Ta on oma verega ostnud sind vabaks patu meelevallast ja saatana haardest. Ta on võiduka ülestõusmisega avanud vabaduse väravad pärani lahti. Sina võid saada vabaks. Sina võid võita, sest: „Kui nüüd Poeg teid vabastab, siis olete tõepoolest vabad.”
FRANK MANGS
