Sünni uuesti
Tahan õpetada täna sellest, kuidas saada kristlaseks. See on peamine küsimus, mida võime oma usus küsida: kuidas siseneda maa peal taevariiki, kuidas alustada kristlikku elu ja kuidas sündida uuesti?
Minu südamel on see koorem. Nii paljusid kristlasi nõustades olen õppinud midagi: kuidas mitte hakata lahkama seda probleemi, mille pärast inimene on tulnud. Selle asemel küsin neilt, keda nõustan: “Räägi, kuidas sa said kristlaseks, räägi mulle oma pöördumisest.”
Kuulan väga tähelepanelikult, kas pöördudes oli neil hea või halb ämmaemand. Kas beebi jaoks tehti kõik vajalik? Kas nad tõesti sündisid täielikult uuesti?
Sünd mõjutab kogu elu. Halb sünnitus võib ilmale tuua haiglase, nõrga tervisega beebi. Pikaajalist ja valulikku sünnitust peaks võimaluse korral vältima.
Kui aga vaatan tagasi oma kogemusele, siis kulus mul 17 aastat, et saada kõik vajalik, mille oleksin pidanud saama juba siis, kui usku tulin. Selleks pole isegi 17 tundi vaja. Seda võib isegi 17 minutiga saavutada, kui sul on kogenud ämmaemand.
Loodan, et teil tuleb võimalus kedagi Kristuse juurde juhtida. See kuidas nendega tol hetkel toimid, mõjutab kogu nende kristlikku elu.
Enamiku jaoks on pöördumine suurimaks mõjutajaks meie kristlikus elus. Mulle tundub, et on liiga palju kiirustatud sünde ‒ kristlasi, kes sündisid ebapädeva vastuvõtu läbi. Hämmastav on asjaolu, et kui läheme tagasi ja parandame alguse ära, siis nende probleem laheneb. Seejärel nad võivad öelda: “Arvan, et saan nüüd selle probleemiga ise hakkama.”
Kui kasutada veel üht metafoori, siis oleks see nagu olukord, kui autol kõik neli silindrit ei tööta. Enamikul autodest, mis mul on olnud, on töötamiseks neli silindrit. Kristlik elu algab nelja sammuga. Kui neid kõiki ei läbita, on see nagu auto, millel töötab üksnes kaks või kolm silindrit.
Auto liigub ka kolme töötava silindri abil, kuid tõusudel jääb jõudu väheks. Auto liigub ka kahe silindri töötades, kui sõidad mäest alla või on tuul tagant. Mõned kristlased üksnes taaruvad kaasa, sest nad ei kasuta kõiki nelja silindrit.
Olen avastanud, ja see on ka mu tänase õpetuse peamine mõte, et uude ellu tulemiseks peame läbima neli sammu. Uuestisünnil on neli aspekti. Iga beebiga peavad toimuma need neli asja.
Füüsiline sünd on protsess.
Kohtusin ämmaemandaga ja küsisin, mida peab beebiga tegema füüsilise sünni puhul. Ta tõi mulle neli lehekülge teksti. Siis ma ei teadnud veel, kui keeruline on siia ilma tulemine. Nüüd olen palju targem.
Küsisin temalt, mis hetkel laps sünnib? Ta ütles, et see on mitmeti mõistetav küsimus. Mõned ütlevad, et siis, kui loode emaihust nähtavale ilmub. Mõned ütlevad, et elu algab siis, kui nabanöör läbi lõigatakse ja suletakse. Mõned ütlevad, et lapse sünniks loetakse alles seda, kui ta esimest korda sisse hingab ja nutab.
Küsisin, kas see toimub tavaliselt käte peale asetamise läbi? Ta jaatas.
Kas mõistate või olete minust juba ees? Sama toimub vaimse sünni puhul, mis toimub käte pealepanemise läbi.
Ämmaemand jätkas, et tähtis pole küsida, mis hetkel laps sünnib, vaid olla veendunud, et ta on elus ja kõik vajalik on lapse jaoks tehtud.
See annabki mu teemale pealkirja. Kui Jeesus ütles, et peate sündima uuesti, mõtles Ta, et see, mis juhtub su vaimuliku elu alguses, on võrreldav sellega, kuidas alustasid oma füüsilist elu. Täpselt nii nagu neid asju peab teostama füüsilise sünni puhul, peab neid tegema ka vaimse sünni korral.
Näiteks nabanööri läbilõikamine ja sulgemine on võrreldav meeleparandusega. See viib mineviku lõpule, see lõikab sind lahti sellest, mis seob sind eelneva eluga.
Vastsündinu pesemine on samuti väga tähtis, et saaks ära pestud kogu eelneva elu mustus ja võiks alustada puhtana. See on uues elus võrreldav ristimisega.
Käega patsutamine, et beebi nutma hakkaks, on võrreldav vaimsele beebile käte pealepanemisega, et ta võiks sisse hingata Jumala Vaimu ja rääkida Vaimus. Esimene nutt või hüüe kinnitab, et elu on alanud.
Seega on siin paralleel. Kust ma selle avastasin? Vaadates uuesti Piiblisse, täpsemalt Uude testamenti.
Avastasin, et paljud juhivad inimesi Kristuse juurde, aga ei kasuta selle juures Uue testamendi kõnepruuki. See on oluline, sest kui eemaldume Piibli väljenditest, tähendab see tavaliselt, et eemaldume ka Piibli printsiipidest ja mõtteviisist.
Oleme hakanud kasutama kõikvõimalikke asendussõnu piibellike väljendite asemel. Näiteks räägime otsuse tegemisest Kristuse kasuks. Ütleme, et inimesed pühenduvad. Räägime sellest, et inimesed avavad oma südame Jeesusele. Väljendame ennast, et inimesed võtavad Kristuse vastu oma ellu.
Mitte ühtki neist väljenditest pole Uues testamendis. Kõik need on meie enda ettekujutuse vili. Kuna ükski neist ei kuulu Uude testamenti, eemaldume seejuures tegelikult ka Uue testamendi mõtteviisist. Seetõttu meeldib mulle kasutada uuetestamentlikku kõneviisi.
Toon selle kohta ühe näite. Keegi jumalasulane küsis minult: “David, kas sa usud Vaimu väe all langemisse?”
Vastasin, et muidugi usun, sest see on piibellik. Hananias ja Safiira langesid (tapeti ‒ ingl k) samuti Vaimus. Rohkem ta teada ei tahtnud.
Viin teid tagasi Uue Testamendi väljenduste juurde ja selle läbi uuestisünni uuetestamentliku mõtteviisini.
Olete ilmselt kuulnud hulgaliselt jutlusi salmi põhjal: “Te peate uuesti sündima.” Jeesus ütles, et uuesti sündida tähendab sündida veest ja Vaimust.
Kui kuulasite jutlusi sellel teemal, siis kui paljud teist kuulsid seejuures selgitust, mida tähendab sündida veest?
Palun, tõstke käsi! Viis teie hulgast.
Kõik teist kuulsid uuestisünnist, kuid teile ei räägitud, mida tähendab veest sündida, kuigi Jeesuse sõnul tähendab see just seda.
Tuleme selle teema juurde tagasi. Kui me ei pane midagi tähele, või rebime mingi lõigu kontekstist välja, valmistame sellega põhjenduse iseenda mõtteviisile ja tegevusele.
Viin teid tagasi Uude testamenti, sest aktsepteerin, kirjeldust, mida tehti sel ajal, et aidata inimestel kristlaseks saada. Kust võiksime Uues testamendis alustada?
Me ei saa alustada nelja evangeeliumiga. Ütlen midagi, mis võib sind ehmatada. Täielikku evangeeliumi ei leidu neljas evangeeliumis. Neli evangeeliumi räägivad üleminekuperioodist ‒ see on periood juudi ajastu ja kristliku ajastu vahel. Neljast evangeeliumist pole võimalik teada saada kristlaseks saamise kohta sel lihtsal põhjusel, et täielik kristlik pöördumine polnud sel perioodil veel võimalik.
Selgitan seda. Usk Jeesusesse evangeeliumides pole sama, mis usk Jeesusesse ülejäänud Uues testamendis. Jeesus polnud siis veel surnud ega üles tõusnud. Inimestel võis olla usk Tema nimesse, usk Ta tervendavasse väesse, kuid neil ei saanud olla usku ülestõusnud Issandasse.
Kas mõistate? See oli usk Jeesusesse kui inimesse maa peal, et Ta oli Messias ja Messia nimi oli Jeesus. Kuid see ei olnud usk Jeesusesse, kes on Isa parema käel ja kellele on antud kogu meelevald taevas ja maa peal.
Samuti ei saanud ristimine evangeeliumides olla kristlik ristimine. See oli lihtsalt meeleparandusristimine, mida teostas Ristija Johannes, hiljem Jeesus, või pigem Tema jüngrid. Siis see otsekui kaob ja ilmub taas välja Apostlite tegudes, kuid juba teistsuguse tähendusega.
Nüüd on see ristimine Jeesuse surmasse. See on mahamatmine ja ülestõusmine koos Jeesusega. Varem poleks see kuidagi saanud nii olla. Seega inimesed, keda ristiti enne Jeesuse surma, ristiti uuesti pärast Tema surma täieliku kristliku ristimisega.
Üks klassikaline juhtum on Apostlite tegude 19. peatükis. Paulus leidis inimesed, keda oli ristitud üksnes meeleparandusristimisega, mida leidub evangeeliumides. Ta ei kõhelnud hetkegi, et ristida neid kristliku ristimisega. Kas mõistate?
Teine erinevus on selles, et evangeeliumides ei saanud mitte keegi vastu võtta Püha Vaimu. Jeesus ütles, et Teda ei saa veel vastu võtta, sest Vaim polnud veel välja valatud, sest Jeesust polnud veel austatud. Püha Vaimu vastuvõtmine ei saanud olla osa Jeesuse järgijaks saamisest neljas evangeeliumis.
Teisisõnu: evangeeliumide tegevus toimus liiga vara selle teema jaoks, st enne Jeesuse surma ja ülestõusmist.
Uurime, kuidas saada Jeesuse järgijaks nüüd. Kirjade ja Ilmutuse raamatu aeg on liiga hilja meie teema jaoks. Me ei saa ka sealt alustada. Miks nii?
Kirjad ja Ilmutuse raamat kirjutati inimestele, kes olid juba kristlased. Nii võid sealt asjata otsida seda, kuidas saada kristlaseks. Nad juba olid kristlased. Seega pole kirjades midagi kristlaseks saamise kohta. Need kirjutati neile, kes olid juba uuesti sündinud.
Mis meil alles jääb? Vaid üks raamat: Apostlite tegude raamat. Seetõttu on see nii tähtis. See on ainus Uue Testamendi raamat, milles ilmneb, millist evangeeliumi algkoguduses kuulutati ja millist reaktsiooni sellele oodati.
Apostlite tegude raamatus võime jälgida apostleid tegutsemas. Saame teada, kuidas nad evangeeliumi levitasid. Kuuleme, mida nad vastasid küsijatele. Kui küsime, kuidas saada kristlaseks, peame alustama Apostlite tegude raamatuga.
Kust alustame Apostlite tegude raamatus? Vastuseks on: ükskõik, millise juhtumiga, kus on täielikult kirjas, kuidas inimesed kristlaseks said. Selliseid juhtumeid on kaks.
Üks on Apostlite tegude 8., teine 19. peatükis. Üks näitab tegutsemas Paulust, teine Peetrust ja Johannest. Leiame neis kahes loos, et nad esitasid arupärijatele neli lihtsat sammu. Mõlema loo puhul samas järjekorras. Sammud olid järgmised:
1. Paranda meelt Jumala vastu tehtud pattudest
2. Usu Issandasse Jeesusesse
3. Saa veega ristitud
4. Võta vastu Püha Vaim
Need ongi need neli teemat, millest täna räägin. Ühiselt katavad nad selle, mida Uus testament peab silmas uuestisünni, usklikuks saamise, Jumala riiki tulemise või igavese elu omandamise all. Need kirjeldavad, mida tähendab saada kristlaseks. Need ongi need sammud.
Neid kaht lugu vaadates näed, et kõigepealt parandasid nad meelt, siis uskusid, siis ristiti nad veega ja pärast võtsid vastu Püha Vaimu. See on tavapärane kristlik uuestisünd.
Ülejäänud peatükkides arst Luukas, kes Apostlite tegude raamatu kirjutas ‒ ainus mittejuut Piibli autoritest, ei maini kõiki nelja sammu iga kord. Oleks ka igav, kui ta seda teeks. Tavaliselt rõhutab ta üht või teist neist punktidest olenevalt sellest, mis oli kõige köitvam osa antud loo puhul.
Ühes loos mainib ta, kuidas 3000 inimest saab ühe korraga ristitud. See oli nii silmatorkav, et ta kirjutas selle üles. Kuid ta ei maini, et nad parandasid meelt, uskusid või võtsid vastu Püha Vaimu.
Kas nad said siis kristlaseks üksnes ristimise läbi? Ei. Luukas on lihtsalt niivõrd tark kirjutaja, et ei hakka mainima iga kord kõiki nelja sammu. Vahel näitab ta, et meeleparandus on olulisem osa. Vahel mainib ta nende usku, vahel ristimist, vahel Vaimu vastuvõtmist.
Korneeliuse puhul rõhutab Ta Püha Vaimu vastuvõtmist, sest nad said äkitselt Vaimu keset Peetruse jutlust. See oli nii üllatav, et ta pidi seda rõhutama. Kui paned kõik need lood kokku, pole ühtki erandit nende nelja lihtsa sammu kõrval. Kuskil ei lisata midagi nendele sammudele ega võeta ka midagi ära.
Niimoodi saadi algkoguduses kristlaseks: nad parandasid meelt Jumala ees oma pattudest, nad uskusid Issandasse Jeesusesse, nad ristiti veega ja nad võtsid vastu Püha Vaimu.
Märkimisväärseim selle juures on hoopis see, et nad alustasid oma kristlikku elu isiklikus suhtes Jumala Kolmainsuse kolme isikuga. Nad teadsid kohe alguses, et Jumal on kolmainu Jumal.
Seevastu alustavad paljud oma kristlikku elu tänapäeval ilma suhteta Püha Vaimuga. Nad ei tea midagi Pühast Vaimust. Vahel ootavad nad aastaid, enne kui astuvad sellesse suhtesse.
Nad lähevad mõnele konverentsile ja kuulevad esimest korda, et Püha Vaim on isik, keda võib teadlikult kogeda. Nii aidatakse nad hiljem järele. Peaksime inimestele kohe algul kõiki kolme isikut tutvustama ja ütlema: paranda meelt Isa ees, usu Poega ja võta vastu Püha Vaim.
Näeme hiljem, et üks põhjuseid, miks me seda praegu ei tee, on see, et me räägime nüüd Jeesuse vastuvõtmisest. Apostlid ei teinud seda kunagi. Näeme hetke pärast, miks. Rääkides Jeesuse vastuvõtmisest, eirad Kolmainsuse kolmandat isikut.
Uues testamendis sai inimene kristlaseks, kui ta võttis vastu Püha Vaimu, mitte Jeesuse: selle läbi, et ta uskus Jeesusesse, aga võttis vastu kolmanda isiku. Kohe algusest peale olid neil oma teadlikus suhtes Jumalaga kõik Kolmainsuse kolm isikut. See on väga oluline.
DAVID PAWSON
