Saa veega ristitud
See on ilmselt kõige vastuolulisem osa. Satun ristimise teema puhul teravatesse diskussioonidesse. See on uuestisünni juures ilmselt kõige tulisem teema. Seda juhtub igas ringkonnas, nii neis, kus ristitakse lapsi, kui ka neis, kus ristitakse usklikke. Neil on raske mõista, kuidas sobitub ristimine pääste või uuestisünni juurde. Kuhu see sobitub igavesse ellu astumise juures?
Diskussioonid on paljude paljude puhul, kes isegi usuvad usklike ristimisse, kuid ei mõista täielikult, mida Jumal selle toimingu läbi teeb. Nad näevad üksnes inimlikku poolt. Mõned näevad seda kui välist tunnistust, mõned võtavad seda kui sõnakuulelikkust. Üllatavalt paljud pastorid, kelle kogudustes ristitakse usklikke, ei oska vastata küsimusele, mida Jumal uskliku jaoks teeb, kui ta ristitakse. Nad peavad seda inimlikuks toiminguks.
Jutlustasin sellest, kui kohal oli naine Trinidadist. Ta oli harjunud jutlusele kaasa hüüdma: “Hea jutlus, vend!”
Kuid ta hüüdis: “0len metodist, keda pesti keemilises puhastuses!”
Ütlesin: “Proua, mulle meeldib teie huumorisoon, mitte aga teoloogia.”
Läheme ristimise teema juurde. Kõigepealt räägime veidi ajaloost. Kust see kõik alguse sai?
Piibli sõnul sai see alguse „vettekastja” Johannesest. Seda tähendab sõna „ristija”: vettekastja, sissekastja, immutaja või leotaja Johannes. See lihtsalt tähendab kedagi, kes teise millessegi vajutab. Sellest ka hüüdnimi Vettekastja Johannes või nagu meie ütleme, Ristija.
Nii palju, kui me teame, ei olnud keegi seda varem teinud. Samas aga kohe aegade algusest on teada, et kui inimesed tunnevad end sisemiselt mustana, siis pesevad nad end eranditult väliselt.
Pilaatus, kui ta üritas vabaneda süüst Jeesuse surmamõistmisel, lasi vett tuua ja ütles: “Pesen käed selle süüta mehe verest.” Ta tegi seda füüsilise toimingu läbi, üritades vabaneda mustusest endas, süütundest oma südametunnistusel.
Psühhiaatrid räägivad inimestest, kelle hingel on nii palju süüd, et nad pesevad lakkamata oma käsi või käivad tihti vannis. Mehed, kes on teinud midagi ebamoraalset, tahavad tihti duši alla minna, sest püüavad end puhtamana tunda.
Juba ammustest aegadest on olnud veega ristimisel rituaalne tähendus ja mitte ainult füüsiline. Kusjuures kuni tänapäevani Lähis-Ida moslemiabielus ei vii peigmehe sõbrad teda „poissmeestepeole”. Talle korraldatakse hoopis pesemine. See peseb ära tema poissmehepõlve ja annab ta puhtana oma pruudile.
Veega pesemine muudel põhjustel kui vaid füüsilise puhtuse eesmärgil ei ole inimühiskonnale tundmatu. Vanas testamendis tehti leviitidele kahte asja, kui neid preestriteks pühitseti: neid pesti vees ja võiti õliga.
Nüüd uue lepingu järgi on kõik usklikud preestrid, seega kõik usklikud kogevad neid kahte asja: veega pesemist ja võidmist. Need on kaks sammu, mida vaatleme selles ja järgmises osas. Meid pühitsetaks preestriteks, kes me nüüd oleme kõigi usklike preesterkond, siis ka meid pestakse veega ja võitakse Püha Vaimuga.
Püha Vaim tähendab õli, aga sellest järgmises osas.
…
Kui pagan tahtis saada osaks juudi rahvast, siis lõigati ta ümber ja ristiti. Paljud väidavad, et Johannes imiteeris seda, mida nimetatakse juudiusku pöördunute ristimiseks. Sel juhul pidi tema ristimine olema vägagi häiriv. Sest ta ütles juutidele: teie peate ristitud saama! Kui aga juudid seda juba paganate jaoks kasutasid, kohtles ta juute kui paganaid, väites, et nad ei kuulu Jumala rahva hulka.
Me ei tea, kas Johannes sai selle kelleltki teiselt või otse Jumalalt. Teame aga, et ta ristis inimesi meeleparandusse. Piibel ütleb, et ta ristis inimesi vee sees meeleparanduse sisse. Sõna „sisse” on sama tähtis kui „sees”. See ütleb meile nii mõndagi.
Ristija Johannes ütleb: ristin teid vee sees meeleparanduse sisse. Seega pead olema meeleparanduses enne, kui ristin sind meeleparandusse. Püüdke jälgida, sest see on väga oluline mõte. Te kannate meeleparanduse vilja ja mina ristin teid meeleparandusse.
Nii et veega ristimine tegi midagi meeleparandusele, milles nad juba olid. See saavutas haripunkti ja viis selle lõpule. Seda ristimine teebki. See viib selle, milles juba oled, haripunkti ja täielikule lõpule. Ta ütleb: pead olema juba meeleparanduses; kui oled, siis ristin sind meeleparandusse.
Inglise keeles ütleksime: „otse” meeleparanduse sisse. See oleks sama, kui pastorina ütleksin paarile: “Tõestage mulle, et armastate üksteist ja ma panen teid abielupaari armastusse.”
Abielu ei alusta armastust, vaid see viib selle lõpule, viib selle haripunkti, kinnitab selle lõplikult. Paar võib juba ammu enne abiellumist armastada, kuid laulatustseremoonia ja selle füüsiline kinnitamine annavad sellele armastusele lõpliku kinnituse. Mõistate? See on „millegi sisse” tähendus.
„Millessegi” tähendab inglise keeles tavaliselt millegi tutvustamist, kuid kreeka keeles tähendab see millegi sisse viimist. Võib-olla ma juba parandan meelt pattudest, kuid veega ristimine viib meeleparanduse täieliku lõpuni.
Lõplik otsus, lõpparve vana eluga. Võib-olla ma juba usun Jeesusesse, kuid ristimine kinnitab mu usu lõplikult sellega, et samastab mind Tema surma, matmise ja ülestõusmisega, siis on see lõplikult paigas.
Kas hakkate mõistma, mida ristimine teeb? See iseenesest ei alusta meeleparandust usu läbi, vaid viib need mõlemad lõpule, kinnitab need lõplikult selle läbi, et Jumal teeb midagi uskliku jaoks.
Jeesus hakkas Johannese eeskujul ristima. Tegelikult pigem Tema jüngrid, sest Jeesus ise ei ristinud kunagi. Siimon Peetrus võttis selles Jeesuselt eeskuju ja Peetrus keeldus hiljem ka ise ristimast.
Samamoodi keeldus ka Paulus hiljem ristimast. Teate, miks? Nad ei tahtnud, et tähelepanu oleks ristijal. Pole tähtsust, kes sind ristib. See pole asja mõte. Jeesus ei teinud seda, et keegi ei saaks öelda, et neil oli parem ristija ‒ Jeesus.
Peetrus ei ristinud Korneeliust, et Korneelius ei saaks öelda: mind ristis Siimon Peetrus! Kui ütled, et keegi tähtis sind ristis, pole sa asjale pihta saanud.
Mõned teist teavad, kes on kogudustest, kus olen käinud, et ristin alati kellegagi koos, nii et meid on kaks. Nii keegi ei saa öelda: tema ristis mind! Isik ei ole oluline, vaid see toiming.
See sai muidugi osaks suurest misjonikäsust. Algkogudus ristis kõiki. Sellist asja nagu ristimata kristlane algkoguduses ei eksisteerinud. See oleks olnud vastuoluline väljend.
Kuidas võib keegi öelda, et olen Jeesuse vastu võtnud, kui pole teinud esimest asja, mida Ta käskis? See oleks absurd. Kuidas saab keegi öelda, et usub Jeesust, kuid Talle ei kuuletu? See on absurd.
Esimese asjana ütles Jeesus oma jüngritele: saage ristitud! Minge, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristige nemad ja siis õpetage neid pidama kõike, mida käskisin. Ristitud saamine on alguspunkt, esimene meeleparandustegu kristliku elu juures. Esimene usalduse ja sõnakuulelikkuse samm.
Uue testamendi apostlite jaoks oleks olnud ennekuulmatu, et inimesed võiksid end selleta Jeesuse järgijateks pidada. See on kõige esimene väljendus meeleparandusest usus.
Kuidas Uues testamendis ristiti? Nad kasteti vee alla! Sõna „ristima” ise on kreekakeelne sõna. See tähendab vaid ühte. Kirjutasin üles kõik vasted. Paljud neist algavad inglise keeles tähega „d” ja „s”, siin nad on: leotama, kastma, sukelduma, sisse kastma, vette kastma.
Nüüd järgmised: immutama, uputama, vajutama, läbi immutama. Need kõik on vasteks kreekakeelsele sõnale „baptizo”, millest tuleneb ingliskeelne „baptise” ‒ ristima.
Räägin nüüd midagi šokeerivat, mida sa ilmselt ei tea. See on kirjutatud piibliseltsi eeskirjadesse. Olen neid näinud ja sain sellest koopia. Kui Pühakirja inglise keelde tõlgiti, oli reegliks, et sõna „baptizo” ei tohi tõlkida inglise keelde.
Kas sa usud seda? Oleme ainus keel maailmas, kel pole kogu Pühakiri oma keeles. Kui see tõlgitaks ühekski neist sõnadest, mida ennist mainisin, pahandaks see nii paljusid kirikuinimesi. Kas pole kurb?
See sõna translitereeriti ‒ seda ei tõlgitud, vaid kirjutati ingliskeelsete tähtedega. Seega „babtizo” tõlgitakse „baptise”, selle asemel, et öelda leotama, kastma, immutama või vette vajutama.
Ristija Johannes oli Vettekastja Johannes, Immutaja Johannes ‒ see oli tema hüüdnimi.
Järgmises osas kuuleme, et sama hüüdnimi anti ka Jeesusele. Kas teate, et Jeesus oli „baptist”? Johannese evangeeliumis antakse Talle sama nimi: Kastja. Ainult, et Tema ei kasta inimesi vette, vaid Pühasse Vaimu. Sama tiitel, sama sõna.
Kuid meil on selle kohta Piiblis veel tõendeid. Näiteks Johannese kolmandas peatükis. Kas teadsid, et Johannese kolmandasöeldakse, kui palju vett ristimisel kasutati?
Hämmastav, kui paljud teavad Johannese 3:16, kuid nad ei tea Johannese 3:23, mis ütleb: “Johannes oli Ainonis Salimi lähedal (või Salimis Ainoni lähedal) sest seal oli palju vett…”
Kui mõistad lihtsat inglise keelt, siis enam lihtsamini öelda ei saa. Nad pidid valima koha, kus oli palju vett.
Meil on ka Apostlite teod 8, kus oli Etioopia eunuhh. Seal ütleb selgelt, et nad astusid vette ja pärast tulid veest välja. Enam selgem ei saakski olla.
Tänapäevani kreeka õigeusu kirik… Nad tunnevad kreeka keelt ja kastavad imikuid ristimisel vette. Põnevusega jälgisin kreeka õigeusu imiku ristimist teleris. See vaene väike imik kasteti kolm korda vee alla: Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel.
Praktilistel põhjustel oli see ka teenistuse lõpp. Jätkata polnud võimalik, sest beebi protesteeris tuliselt. Oleks ta rääkida osanud, oleks ta isegi teoloogiliselt protesteerinud.
Kreeklased aga ei piserdaks iial vett imiku peale. See oleks kreeka keeles ebaloogiline. Kuidas saaks immutada või vette kasta paari tilgaga. See oleks absurd. Nad oskavad kreeka keelt ja teavad seda sõna.
Alles hiljuti ristiti ka Inglismaal imikuid vette kastmisega. Vaadake ristimisnõu suurust keskaegses kirikus! Kas lapsed olid tol ajal suuremad? Ei, nad kasteti vee alla, immutati. Nad teadsid selle sõna tähendust. Nüüd oleme selle kaotanud.
Miks on see nii tähtis, et oleme vee sees ja seda ainult ei piserdata? Sellepärast, et ristimisel on Uues testamendis kaks tähendust. Sellel on puhastav tähendus, see on pesemise tähendus. Sellel on ka matmise tähendus.
Kaks asja, mida ristimine tähendab Uues testamendis: pesemine määrdunuile ja matmine surnutele. Vee piserdamine kellelegi võib illustreerida pesemist, kuid see ei anna edasi matmise tähendust.
Kastmine vee sisse ‒ peitu, vee alla, on nii matmine kui ka pesemine. Need kaks tähendust ühendatakse Jumala sõnas. See ei ole ainult puhastuse, vaid ka matmise märk.
Need kaks asja kokku pannes käskis Jeesus meil inimesi vee alla kasta Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Seda nad ka tegid.
Nelipühapäevast edasi eeldati, et evangeeliumile vastanud alustasid toiminguga, kus pesemine ja matmine ühendati kõige enam levinud ainega, mis maa peal saadaval ‒ veega.
Olen kuulnud kohtadest, kus vesi pole kättesaadav, näiteks teatud paikades Indias põua ajal. Siis nad kaevavad augu maa sisse, vooderdavad valge linaga, asetavad inimese selle sisse, katavad ta surilinaga ja piserdavad kallihinnalist vett linale, kuni see on märg. Selleks kulub pool liitrit, rohkem neil pole. Olen kindel, et Issand mõistab.
Kuid tavapärane viis ristimiseks tähendab saada pestud ja maetud. Nii nagu see sõna isegi viitab, tehakse seda vette kastmise läbi. Ollakse vee alla kastetud, selles leotatud, immutatud, pestud.
Kuid siin on enamatki, miks seda tehti? Kui loed Uut testamenti, näed seal 31 kohta, kus öeldakse, miks inimesi ristitakse. Peaaegu ühelgi juhul ei räägita, mida inimene Jumala jaoks teeb, vaid mida Issand ristimisel inimese heaks teeb.
Kuulake tähelepanelikult. Rõhuasetus on praktilisel keelekasutusel. Uus testament ei kohtle ristimist kui sümbolit, vaid kui sündmust. Uus testament räägib, mille jaoks see on, mida see saavutab ja mõjutab. Kui neid salme loed, on need hämmastavad.
Vaatame mõnda. Markuse 16 ütleb: “Kes usub ja on ristitud, see päästetakse…” Siin on sõna „päästmine” otseselt seotud ristimisega.
Näiteks Johannese 3. peatükis Nikodeemus küsib, kuidas saab inimene uuesti sündida. Ta ei saa minna tagasi ema ihusse ja uuesti sündida. Jeesus ütles: ei, sa ei pea uuestisünniks ema ihusse minema, vaid pead uuesti sündima veest ja Vaimust.
Huvitav on, et Ta kasutab käändelõppu „millest”, see tähendab, et pead enne sellesse minema. Uus elu tuleb veest ja Vaimust.
Nagu varem mainisin, olen uuestisünnist kuulnud nii palju jutlusi, kuid üheski neist ei mainitud, mida tähendab vesi. Olen veendunud, et Nikodeemus mõistis, et Jeesus kritiseeris teda kui variseri, sest ta oli keeldunud Johannese meeleparandusristimisest. Sellises seisus oli ta sellel hetkel.
Enamik piibliõpetlasi tõlgendab Johannese 3:5 kui viidet veega ristimiseks. Milline rõõm on võtta Jumala Sõna otseselt. Vesi tähendab vett. Ongi kõik.
Kui näed Johannese evangeeliumis sõna „vesi”, tähendab see vett. Kui see kunagi midagi muud tähendab, lisatakse omadussõna, nagu näiteks „elav vesi”. Sel juhul pole tegemist veega. Kui öeldakse vesi, siis on see vesi.
Kui öeldakse: Jeesus muutis vee veiniks, tähendab see päris vett. Ta mõtles ka päris veini. Alguses oli see vesi.
Kui Ristija Johannes ütleb: “Mina ristin teid veega,” siis mõtleb ta päris vett. Kui Johannes ristis Salimi lähedal, sest seal oli palju vett, siis mõeldakse selle all vett. Kui loed „vesi”, siis tähendab see, et see on vesi.
Ära ürita Jumala sõna enda jaoks raskeks teha. Jeesus ütles: peate sündima veest ja Vaimust. Teame, mida tähendab Vaim ja mida tähendab vesi.
Läheme edasi. Nelipühapäeval küsiti Peetruselt: mida peame tegema? Seal öeldakse, et ta rääkis paljudest asjadest. Me ei tea kõike, kuid usun, et ta rääkis neist asjadest. Ta ütles: parandage meelt ja saage ristitud ‒ vee alla kastetud pattude andekssaamiseks. Selleks on seda vaja.
Hiljem kohtus Saulus ülestõusnud Jeesusega Damaskuse teel. Kolm päeva hiljem tuli Hananias ja ütles: “Vend Saulus…”
Selleks oli palju armu vaja, et öelda „vend Saulus”. Mida sa ootad? Tõuse ja saa „vette kastetud” ja lase oma patud ära pesta, hüüdes appi Issanda nime.
Niimoodi see jätkub läbi kogu Uue testamendi. Efeslastele 5 ütleb Paulus: Jeesus on puhastanud oma koguduse vees pesemisega sõna läbi. Siin tähendab „vesi” jällegi vett.
Heebrealastele 10: “Siis mingem Jumala ette siira südamega usukülluses, olles südame poolest piserdamisega… ja ihu poolest pestud puhta veega!”
Piserdame südametunnistust, aga peseme ihu puhta veega. See on niivõrd selge.
Kõige hämmastavam ütlus on Peetruse kirjas: “Selle võrdkujuna päästab teidki nüüd ristimine, mis ei ole lihaliku rüveduse kõrvaldamine, vaid hea südametunnistuse taotlemine Jumalalt Jeesuse Kristuse ülestõusmise kaudu.”
Ristimine päästab nüüd teidki. Sõna „päästma” tähendab sama, mida igal pool mujal. Siiski enamik kristlasi ei seosta ristimist päästmisega.
DAVID PAWSON
