Vaatame viimases osas jälle teoloogiat. Jälgime väga sügavat teemat, mida oleme juba veidi puudutanud. Selle puhul peame tegema midagi väga rasket ‒ peame millegi „mitte-õppima” ehk unustama.
Õppimine on minu meelest suhteliselt lihtne. Kuigi vanemaks saades tundub, et õppimine ei olegi enam nii lihtne. Kuid õpitust loobumine on raskem kui kunagi varem.
Mida ma silmas pean? Muuta seda, mida millestki arvad.
Oleme kõik kasvanud teatud õpetusega. Eeldasime, et see on õige. Kui aga vaatad Piiblisse, siis näed, et see ei pruugi olla päris õige. Seega peame õpitut unustama. See on põnev! Leian Piiblist endiselt asju, mida ma varem näinud pole. See on põnev, kui sa just ei karda uusi asju.
Ilmselt teate patuse palvet, mida kasutatakse evangeeliumi kuulutamisel. Panin ühe sellise ka oma raamatusse. Loen selle ette, sest seda kasutatakse päris palju: “Issand Jeesus, tean, et olen patune. Usun, et surid mu pattude eest. Parandan meelt oma pattudest, avan oma südame ja elu Sulle. Võtan Su vastu kui oma isikliku Päästja. Ma tänan Sind, et päästsid minu, aamen.”
Taolist palvet kasutatakse evangeeliumi kuulutamisel. See on nii hea nagu ta on, kuid samas kohutavalt puudulik.
Vaatame veel kord nelja sammu: esiteks meeleparandus. Mis on selles palves meeleparanduse kohta? See ütleb: pöördun ära oma elu pattudest. Kuid millistest pattudest see inimene pöördub? Seda seal ei mainita.
Meeleparandus on konkreetne. Seal on usk, kuid see ei ütle: “Ma usun Sinusse, Jeesus!” See ütleb: “Võtan Su vastu!” Nägime, et see eksitab inimest.
Seal pole mitte midagi veega ristimise kohta. Seal ei ole midagi Püha Vaimu vastuvõtmise kohta. Kui kuulad hoolikalt, siis isegi Jumalat ei mainita.
Parandame meelt Jumala, mitte Jeesuse suhtes. Pöördud selle poole, kelle seadusi oled eiranud. Nii on see tõsiselt puudulik.
Olles andnud ainult poolteist sammu neljast, ütleb see lõpus, et inimene peaks tänama pääste eest, nagu ta oleks nüüd päästetud.
Mul on kahju, et see kõlab kriitiliselt, aga seda palvet on kasutatud enamike inimeste puhul, kes on valinud Jeesuse lääne ühiskonna kultuuriruumis. See on andnud neile vaid poolteist sammu nendest neljast, mida Uus testament mõtleb uussünni all. See tähendab, et paljud on koguduses nagu uuesti sündinud, kuigi nad tegelikult seda pole, vaid on üksnes pooleldi uuesti sündinud. Nad vajavad veel palju enamat.
Kui neile aga on öeldud, et nad on päästetud, on raske neile selgitada, et näiteks veega ristimine on ka osa sellest. Vaimu vastuvõtmine on samuti osa päästest.
Nüüd jõuan aga teoloogilise probleemini ‒ sügavaima põhjuse juurde, mille ümber täna tiirleme. Mida tähendab selle palve juures: “Aitäh, et päästsid minu!”
Mida tegelikult tähendab olla päästetud? Kui keegi küsib: “Kas pean selleks ristitud saama?”, vastan teise küsimusega: “Millest päästetud?”
See muudab kogu küsimuse. Üritan tahvlile kirja panna kaks erinevat seisukohta. Üks arusaam päästetud olemisele on: põrgust kaitstud. See on kõige levinum arusaam päästetud saamisest.
See ei ole aga Uue testamendi arusaam. See on tulnud Ameerika ärkamisliikumisest. See tähendab, et inimesed kuulevad evangeeliumi enamasti varuväljapääsuna, nagu kindlustuspoliisina tulevase maailma jaoks.
Nad kuulevad jutlustajaid ütlemas: “Kui sa sureksid täna, kas lähed taevasse või põrgusse?”
Apostlid ei jutlustanud selliselt. Neid huvitas rohkem see, et kui homme elad, siis kas elad valguse riigis või pimeduse riigis? Neid huvitas rohkem elu kui surm. Nad ei kuulutanud evangeeliumi, mis kaitses põrgu eest, vaid kuidas saada päästetud pattudest (mitmuses).
Jeesus ei tulnud meid päästma põrgust. See on üksnes lisaboonus. Tema nimeks pandi Jeesus, sest ta tuli meid päästma meie pattudest. Sellepärast on tal selline nimi.
Ta pole põrgust päästja, vaid pattudest päästja. Ta on Jumala Tall, kes tuli mida tegema? Ta tuli ära võtma maailma pattu. Mitte lihtsalt hinda maksma, vaid patte ära võtma.
Kuni need patud pole su elust ära võetud, siis ei ole sa täielikult päästetud. See (põrgust päästmine) tegeleb ainult millestki päästmisega.
See (pattudest päästetud) päästab millestki, kuid samuti millessegi, st pühadusse ja pühasse ellu. Samuti tähendab see päästetud millekski ‒ teenimiseks. Jumal tegeleb n-ö „inimeste taaskasutusega”.
Mida tähendab „taaskasutus”? Millegi päästmist. See tähendab võtta midagi, mida peeti prahiks ja teha sellest jälle midagi kasulikku. See on pääste. See pole üksnes pilet taevasse ega möödapääs põrgust. See tähendab olla säästetud, taaskasutatud, taastatud algseisundisse, et armastada ja teenida Jumalat. See on pääste!
Tegelikult ei ole siin ruumis ühtki päästetut, sest meid kõiki päästetakse jätkuvalt. Teisisõnu on pääste protsess, mida oleme alustanud. See pole veel lõpetatud. Ma ei saa öelda, et olen päästetud, võin öelda, et alustasin seda ning päästeprotsess käib. Jumal tahab lõpetada oma töö ja lõpuks saan täiesti päästetud.
Näiteks järgmine kord, kui mõned mind näevad, olen ma 33aastane. Minu ihu saab lunastatud. Sellest saab samasugune nagu Tema auline ihu. See saab olema oma parimas eas. Jeesus ei ole vana pensionär, Ta on 33-aastane.
See on Tema vanus. Mina olen Tema sarnane. Ootan juba, et saaksin jälle olla 33. Kõik ei paista nii rõõmsad, aga mõni küll. Mind päästetakse jätkuvalt ja mu väline ihu pole veel päästetud. Kogu sisemine inimene pole ikka veel päästetud. Päästeprotsess käib.
Ma pole see, kes peaksin olema, aga pole ka see, kes olin. Olen päästeprotsessis. Mind ainult ei päästeta millestki, vaid millessegi ja millekski. Piibel ei ütle, et Jumal võib meid päästa lõplikult millestki, vaid päriselt millegi jaoks.
Enamus arvab, et see tähendab kõige hullemat. Ei tähenda. Ta suudab alustatu lõpetada.
Vaatame veel natuke edasi. Esimest tüüpi evangeelium püüab inimesi n-ö „üle joone saada” (vertikaalne joon). Mittekristlane kristlaseks, päästmata inimene päästetuks. Seda huvitab see joon ja kuidas panna inimesi seda ületama. Vertikaalse joonega siis selline arusaam.
Uue Testamendi päästel on pigem selline horisontaalne joon. Seda nimetatakse Teeks. Kedagi, kes on sel teel, nimetatakse järgijaks. See sõna käib nende kohta nii alguses kui lõpus.
Sõna „kristlane” ei meeldi mulle. See näitab, kummal pool oled. Sõna ,järgija” tähendab, et oled teel.
Mulle nii meeldib, et Jack Hayfordil on kogudus nimega „Kogudus teel”. Mitte kogudus, kel on kõik käes või kes on päral, vaid kogudus, kes on teel. Evangelism ei tähenda inimesi üle joone saada, vaid teele asutada. Terve elu kulub aega järgijaks tegemisel.
Jeesus ei öelnud, et koguksime otsuseid, vaid teeksime jüngreid, õpetades neid pidama kõike, mida Ta on käskinud. Kui eesmärk on saada pöördunuid, siis oleme esimesel poolel. Kui me eesmärk on teha jüngreid, siis oleme teisel poolel.
Sel poolel (vertikaalne joon) on kõige olulisem saavutada õigeksmõistmine. Siin poolel (horisontaalne joon) on õigeksmõistmine ainult vahendiks pühitsusele.
Siin (vertikaalne joon) öeldakse, et tuled Jeesuse kui Päästja juurde. Siin (horisontaalne joon) tuled Jeesuse kui Päästja ja Issanda juurde.
Sa ei saa Teda ainult Päästjaks vastu võtta. Kas näete vahet nende kahe kuulutatud evangeeliumi vahel? Kui kuulutad seda evangeeliumi (vertikaalne joon), ütled, et pead üksnes uskuma, võib-olla ka natuke meelt parandama.
Kui kuulutad seda (horisontaalse joone) evangeeliumi, siis ütled: „Paranda meelt, usu, saa ristitud ja võta vastu Püha Vaim.”
Veega ja Püha Vaimuga ristimisel on vähe tegemist põrgust pääsemisega. See on aga vägagi seotud pattudest pääsemisega.
Kas mõistate? Kui kogu su eesmärk on põrgust pääseda, ei näe sa palju mõtet vee ja Püha vaimuga ristimisel.
Kui su eesmärk on aga vabaneda oma pattudest ja olla jälle Jumalale kasulik ning niimoodi olla päästetud, siis vajad kõiki nelja: meeleparandus, usk, veega ristimine ja Püha Vaimuga ristimine. Vaatame edasi.
Neid (vertikaalne joon) huvitab üksnes miinimum, mida vaja, et pääseda põrgust. Need inimesed (horisontaalne joon), keda nimetan täiskristlasteks, tahavad õigesti elamiseks kõike seda, mida Jumalal on.
Milliseid kristlasi tahame näha: minimaalse režiimiga kristlasi, kes saavad taevasse, või kristlasi, keda taastatakse nende algsesse olukorda, kus Jumal saab neid jälle kasutada, sest nad pole enam hukatuse poole teel?
Teisisõnu, millest tahavad inimesed pääseda: kas põrgust või oma pattudest? Muidugi võib olla keegi, kes ei taha pääseda põrgust, kes oleks rumal või ei usu, et selline koht on olemas. Kui see on kõik, mida pakume, siis ei tea, miks keegi peaks loobuma.
Kuid see siin (horisontaalne joon) on teistsugune pakkumine: “Kas tahad jätta hüvasti oma pattudega? Kas tahad vabaneda neist halbadest harjumustest? Kas tahad jälle õigesti elada?”
Olen näinud, et sügaval sisimas inimesed tahavad elada paremini.
Olin Kanada telekanali stuudios ja toimetaja ütles rutakalt: “Võid rääkida 20 minutit ükskõik millisel teemal. Millest sa soovid rääkida?”
See oli nende peakanal. Ütlesin: “Tahaksin rääkida Jumala kuningriigist.”
Ta langes näost ära. „See on kommertskanal, me peame hoidma inimeste huvi kõrgel.”
Ütlesin: “Mul on ükskõik, kas nad jäävad vaatama. Sa ju ütlesid, et võin rääkida 20 minutit millest iganes tahan.” (BBC võiks mulle vahel nii öelda.)
Rääkisin siis 20 minutit Jumala riigist.
Inimesed said stuudiosse helistada. Esimene kõne saabus. Naise hääl ütles: “Ma vaatasin teie saadet. Olen „lõbustaja”…”
Võibolla te ei tea, kes selline on. Kanadas on see tänavaprostituut. Neid nimetatakse ka nn „nõuandjateks”. See tekitab päris palju segadust.
„… olen prostituut ja vaatan teie saadet Torontost, Yonge tänavalt…”
See on „punaste laternate” tänav.
Ta jätkas: “Mul on teile küsimus.”
„Mida te soovite küsida?”
Olime endiselt eetris.
Ta küsis: “Kuidas mina saaksin sellesse riiki?”
„Miks sa tahad sinna saada?”
Naine ütles: “Aeg on käes seada oma elu korda.”
Ütlesin: “Halleluuja!”
Kuulutame sama evangeeliumi, mida Jeesuski. Kui Tema kuulutas, tahtsid prostituudid sinna pääseda. Nii näed, kas sa kuulutad õiget evangeeliumi. Vaata, kes üritavad sellest sisse pääseda. Nii saab seda hästi kontrollida.
See on hea uudis inimestele. Kristlus ei ütle inimestele: “Peate õigesti elama!”
See ütleb: “Võite õigesti elada!”
Mitte ei pea, vaid võid.
Kristluse ja kõigi teiste religioonide vahe on selles, et kõik teised religioonid ütlevad: pühitsus enne, siis õigeksmõistmine. Tee ennast enne õigeks, ela enne püha elu, siis võtab Jumal su vastu.
Jeesuse hea sõnum on selline, et kristluses on see vastupidi. Ainult kristluses mõistab Jumal su õigeks enne, kui sind pühitseb. Ta adopteerib su oma pojaks ja tütreks. Siis teeb ta su õigeks.
Ta ei ütle: “Kui teed ennast õigeks, siis võtan su vastu.”
Ta võtab su vastu nüüd. Ta mõistab meid õigeks selleks, et meid pühitseda. See on oluline mõte. Ta annab andeks selleks, et võiksime õigesti elada. Abielurikkujale naisele ütleb Ta: “Ma ei mõista sind hukka, aga ära tee seda enam, ära mine tagasi. Olen sulle andestanud, et võiksid elada õigesti.”
Kui see naine hakkab õigesti elama, on ta Jumalale kasulik, ta saab armastada Issandat.
Millist evangeeliumi kuulutame: kas kindlustuspoliisi surma jaoks (vertikaalne joon) või uut elu (horisontaalne joon), mis juhib meid otse taevasse, pühadust, mis viib õnnelikku ellu.
Enamus tahab teha vastupidiselt. Enamus tahab õnne siin, pühadust tulevases elus. Jumal tahab anda õnne pärast pühadust. Teeme seda õiges järjekorras.
Need, kes ütlevad, et päästetud olla tähendab üksnes pääsemist põrgust, ei tea, mida tähendab vee ja Vaimuga ristimine. Nad ütlevad, et pead pelgalt uskuma, siis saad oma pääsme, ja ongi kõik.
Kuid pääste on protsess. See algab õigeksmõistmisega, kui Jumal su vastu võtab. See jätkub pühitsusega, kus Ta teeb su pühaks. See jätkub austamisega, kus Ta annab sulle uue ihu, asetades su paika, kus on uus taevas ja uus maa. Kõik seatakse tagasi algsesse olukorda.
Vaimustun juba isegi sellest. Milline plaan! See on täielik pääste. Mind alles päästetakse.
Vajan kõiki neid nelja osa, et täielikult päästetud saada. See „kindlustatud” evangeelium (vertikaalne joon) ei vaja neid nelja osa. Päästetud saamise evangeelium (horisontaalne joon) aga vajab seda. Pääsemine on päästele lähemal kui kindlustamine.
Jumal ei ole tulnud meid kindlustama. Ta tahab meid päästa, st taastada oma Poja sarnaseks. See võtab aastaid. Kuid Jumal ei jäta kunagi ühtegi tööd pooleli. Kui meie usume edasi, jätkab Tema oma tööd ja me taastume päev-päevalt. Kuni ühel päeval näeme meie sinuga välja täpselt nagu Jeesus.
Mõistate, meid päästetakse, mitte ei kindlustata, vaid päästetakse, mis tõstatab küsimuse, mida selgitan oma raamatus. Ei saa seda siin puudutada ‒ kord päästetud, alati päästetud. Asi on selles, et inimesed tahavad ennast võimalikult ruttu kindlustatuna tunda.
Mulle tundub, et John Bunyan sai asjale pihta. Oma teekonna lõpul üks palveränduri sõpru langes. John Bunyan kirjutas: “Siis nägin, et tee põrgusse läks ka taeva väravate vahelt.”
Peame võtma tõsiselt iga Uue testamendi autori hoiatusi, et me võime pääste ka kaotada.
Heebrealastele kuuendas petaükis on üks tuntumaid piiblitekste. Ta ei räägi midagi sellest, kas päästet on võimalik kaotada. Ta küsib üksnes, kui kaotad selle, kas seda on võimalik tagasi saada? Tema vastuseks on „ei”.
Jeesus ütles, et kui sool läheb läägeks, millega saab siis seda soolaseks teha. Kas teate, et Egiptusest lahkus 2,5 miljonit inimest ja ainult kaks neist pääses Kaananisse!?!
Seda juhtumit kasutavad kolm erinevat Uue testamendi autorit hoiatusena kristlastele. Sa võid küll alustada, see aga ei taga kohalejõudmist. Kuid usu edasi, sest Tema suudab hoida sinule usaldatut.
See on väga huvitav, et iga kord, kui Piibel ütleb, et Jumal suudab sind hoida, on kontekstis teine salm, mis ütleb: hoia end ise!
Näiteks Juuda viimane salm ütleb, et Tema suudab teid hoida komistamast. Kuid kaks salmi varem öeldakse: hoidke endid Jumala armastuses. Hoidmisel on kaks poolt: usalda edasi ja Tema hoiab kinni. Pääste on protsess.
Julgen öelda, et keegi meist pole kindlustatud seni, kuni seisame aus. Meid aga päästetakse jätkuvalt. Vajame igasugust abi, et edasi minna ja edasi usaldada, et suruda edasi, hoides oma silmad Jeesusel.
Kui oled uue pöördunuga läbinud need neli sammu, siis oled sa alles alustanud. Ta pole veel pärale jõudnud, kuid ta on alustanud õigelt aluselt. Ta vajab perekonda.
Iga beebi vajab head perekonda, kus ta võib kasvada ja õppida. Beebid on lärmakad, mustad, vajavad palju tähelepanu ning ka pidevalt piima. Mõned kogudused on niivõrd keskealised, et ei taha vaimseid lapsi.
Vaimsed beebid on lärmakad ja määrivad end. Vaimsed beebid vajavad palju piima ja mitte liha. Nad vajavad väga palju tähelepanu. Palu Jumalat, et oleksid koguduses, mis armastab beebisid ja teab, kuidas neid kasvatada, õpetades neid, kuidas edasi usaldada ja kuidas jätkuvalt pidada seda, mida Jeesus õpetas.
Lõpuks saame seada iga isiku täisealisena Kristuse ette. Minu raamat räägib üksnes kristliku elu algusest, kuid peame hoidma oma silmad finišijoonel.
Lõpetuseks tunnen, et Jumal ütleb mõnedele teie seast: “Teie ei ole kogenud kõiki nelja põhilist osa.”
Ütlen sulle: “Ära lase sel end heidutada. Ära lase sellel su julgust varastada.”
Ära ütle: “Ma vist polegi kristlane.”
Kurat rõõmustaks sellest. Oled järgija. Oled teel. Ära jää sinna toppama, nõua taga neid asju, mida sul veel pole. Võta kõik vastu, ära ole „poolik” kristlane. Ära ütle, et sellest piisab. Ütle: “Tahan enamat!”
Alati on saada rohkem. Kui arvad, et sul on kõik käes, siis sul kindlasti ei ole kõike. Hullemas olukorras on need kristlased, kes arvavad, et nad on päral. Need, kes teavad, et on teel, igatsevad alati rohkemat.
Minge välja ja saage vaimulikke lapsi. Tooge need õigesti ilmale, olge head ämmaemandad. Hoolitsege nende eest Jumala perekonnas, kuni nad saavad täismeheks Kristuse täiuse täisea mõõtu mööda ja nad saavad päästetud ja taastatud Jumala algsesse seisukorda.
DAVID PAWSON
