Annaks Jumal, et ma võiksin meie kohta siin teha erandi. Vennad, minu südamesoov ja eestpalve Jumala poole teie eest on, et te pääseksite sellest nurjatuse jõest ja et siin vaibuksid ta uhked lained! Kuid kas see on tegelikult nii? Jumal teab – ja ka meie enda südametunnistus –, et ei ole. Me ei ole hoidnud end puhtana. Me oleme rikutud ja jälestusväärsed; ja vähe on neid, kes midagi rohkem mõistavad, vähe neid, kes kummardavad Jumalat vaimus ja tões. Ka meie oleme põlvkond, kelle süda ei olnud kindel ja kelle vaim ei olnud ustav Jumalale. Ta on meid ju määranud maa soolaks. Aga kui sool läheb läägeks, ei kõlba see enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata.
„Kas ma ei peaks selliseid karistama?” ütleb Issand. „Kas mu hing ei peaks kätte tasuma niisugusele rahvale?” – Jah me ei tea, kui peatselt ta ütleb mõõgale: „Mõõk käi maa läbi!” Ta on andnud meile palju aega meeleparanduseks. Ta jätab meid ka sellel aastal rahule. Kuid ta hoiatab ja äratab meid kõuekõmina abil. Tema kohtuotsused on igal pool maailmas. Ja meil on piisavalt põhjust oodata kõige karmimat otsust, lausa seda, et ta tuleb meie juurde ning lükkab meie lambijala asemelt, kui me ei paranda meelt ega tee esimese armastuse tegusid; kui me ei naase reformatsiooniaegsete põhimõtete juurde, evangeeliumi tõe ja lihtsuse juurde. Võibolla seisame praegu vastu jumaliku armu viimasele katsele meid päästa. Võibolla oleme juba peaaegu täitnud oma ülekohtu mõõdu, lükates tagasi Jumala nõu meile ja visates välja tema sõnumitoojad.
Oh Jumal, mõtle oma vihas halastusele! Saa kirgastatud meie muutumises, mitte meie hävingus. Lase meid kuulda vitsast ja selle saatjast. Nüüd, kus sinu kohtuotsused on igal pool maailmas, õppigu ilmamaa elanikud õiglust.
Mu vennad, meil on viimane aeg unest ärgata, enne kui puhutakse Issanda suurt sarve ja meie maa muutub verepõlluks. Oh, et me näeksime ruttu neid asju, mis meie rahuks on vaja, enne kui need pannakse meie silma eest peitu! Pööra sina meid, hea Issand, ja pöördu oma tulisest vihast! Oo Issand, vaata taevast ja näe ning tule katsuma seda viinapuud ja anna meile teada oma karistuse aeg. Aita meid, meie pääste Jumal, oma nime auhiilguse pärast, ja tõmba meid välja ning tee lepitus meie pattude eest oma nime pärast! Siis me ei tagane sinust! Elusta meid, siis me kuulutame sinu nime! Issand, vägede Jumal, uuenda meie olukord, lase paista oma pale, siis me oleme päästetud!
Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda, temale olgu kirkus koguduses ja Kristuses Jeesuses igavesest ajast igavesti kõigi sugupõlvedeni! Aamen.
Allikas: John Wesley 52 jutlust lk 41-42. Tallinn 2018.
