Ma ei taha täna jutlustada, ma tahan täna rääkida. Kas te lubate mul seda teha? Ma ei oleks pidanud täna üldse kõnelema, kuid abikaasa Gwen haigestus sel nädalal nii, et ta on peaaegu voodisse aheldatud, kus ta meeleheitlikult võitleb oma elu eest.
Kolmapäeval või neljapäeval tuli Püha Vaim minu peale ja ütles: „Sa pead pühapäeva hommikul minema ja jutustama seda, mida ma sulle ütlen. Lihtsalt jaga. Sinu süda saab olema minu süda.”
See ei ole prohvetlik sõnum, see on lootuse sõnum. Ma vastasin: „Ma lähen, aga sa pead andma mulle jõudu.” Ja ta andis.
See on sõna, mis ta mulle andis: „Jumal teab.”
Ps 138:1-7: „Issand, sa uurid mind läbi ja tunned mind (v.k Issand sa paned mind proovile ja tead mind). Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen; sa mõistad kaugelt ära mu mõtted. Sa mõõdad ära mu käimise ja mu pikali-olemise, ja kõik mu teed on sulle tuttavad. Sõna ei ole veel mu keelel, kui ennäe – sina, Issand, tead selle kõik ära. Tagant ja eest sa ümbritsed mind ja paned oma pihu mu peale. See tundmine on minule imeline, see on liiga kõrge, et saaksin sellest jagu. Kuhu ma võiksin minna su Vaimu eest? Ja kuhu ma põgeneksin su palge eest?”
Isa, tervendaja, palun tule ja lohuta nende südameid, kes elavad ärevate hirmudega tuleviku ees. Tule nende juurde, kes on siia kirikusse sisenenud raske südamega. Keegi on segaduses, keegi on valudes. Issand, ma ei tea, kes nad on, aga Sina räägid täna nende südametega.
Täna hommikul tahan ma pöörduda nende poole, kes on kannatustes, kes läbivad katsumusi ja raskusi või kes kannavad hoolt oma vanemate või kellegi lähedase eest. Te teate, kui raske on pealt vaadata armastatud inimese valu ja näha olukorra halvenemist.
Või on keegi surnud ja te kogete sügavat leina ning elate raskelt üle oma kaotust. Võimalik, et sind on vallandatud ja sa oled töötu, oled kaotanud kodu või kardad selle kaotamist, sest rahaline seis läheb järjest halvemaks.
Ma olen siin, et teile öelda: „Jumal teab. Jumal teab kõike.”
Inimesed, ka kristlased, küsivad sagedasti elementaarsest viisakusest: „Kuidas sul läheb?”
Kui sa siis ütled: „Las ma räägin sulle, et ma lähen haiglasse, mul on rahalised probleemid, mul on probleemid lastega või veel midagi taolist.”
Siis on sulle vastuseks mõistmatus – nad ei saa sellest aru. Juba neli aastat olen ma ise palvetanud ja palunud eestpalvet oma poja Gregi pärast, kes on imeline jumalamees ja jutlustaja. Neli aastat.
Tal oli seljaoperatsioon, mis ebaõnnestus, kõikvõimalikud protseduurid ja muud arstlikud toimingud ei ole aidanud. Neli aastat on tal olnud nii rängad valud, et isegi rohud peaaegu ei mõju. See kallihinnaline noor inimene on läbinud selliseid katsumusi ja ikka ma näen, kuidas ta jätkuvalt kasvab Kristuses.
Eelmisel nädalal ta helistas mulle ja ütles: „Isa, ma käisin nagu tavaliselt arsti juures, kes tegeleb valuga.”
Kui ta ootesaalis arsti järjekorras ootas, arenes tal vestus ühe vanema daamiga, kes samuti ootas vastuvõttu arsti juurde valu pärast. Naise mõlemad põlved oli vahetatud. Tal oli olnud ebaõnnestunud kaelaoperatsioon ja nüüd oli ta murdnud oma randme.
Arstikabinetist väljudes pöördus ta Greigi poole ja palus, et see läheks koos temaga parklasse ja aitaks tal autot käivitada. Greig loomlikult nõustus. Ta läks temaga kaasa ja käivitas automootori. Naine kummardas ja ütles: „Sa ei tea, kui palju see minu jaoks tähendab.”
Greig puudutas teda õlast ja ütles: „Ma tean, ma tean.” Selle peale puhkes naine nutma.
Mõni päev hiljem oli Greigil väga halb olla, ta piinles väga. „Ma ei ole elus kunagi varem tundnud sellist valu, ma lihtsalt tõstsin oma silmad üles, hakkasin nutma ja ütlesin: „Oh Jumal.””
Ja Jumal sosistas talle: „Ma tean, ma tean kõik. Pea meeles, mul oli Poeg.”
Meie jutlustaja, Tim Delina ema, üks mu naise lähimaid sõpru, kannatab samuti seljaprobleemide all. Ta käib sama arsti juures, kus Greig. Eile ta helistas ja ainus, mida ma kuulsin, oli kuidas mu abikaasa vastas: „Ma tean, sest Greigil on olnud tugevad valud ja 28 seljaoperatsiooni.”
Selle peale sõbranna vastas: „Gwen, ma tean. Ma tean, millest sa läbi lähed.”
Kas mõistate, et kui ma tahan rääkida, kui valus mul on ja ma vajan toetussõna, siis ma ei taha, et minu juurde tuleks nooruk ja tsiteeriks kirjakohti. Ma ei süüdista. Jumal teab mu südant. Ma ei taha, et keegi tuleks ja ütleks: „Ma panen sulle käed peale ja ajan deemoni sinust välja.”
Ma tahan, et minu kõrval oleks keegi, kes on samuti tules. Tahan kuulda seda, kes teab, ja kes on ise sellest läbi läinud: ma tean, mis see on, ma tean, mis on valu.
Ma püüan mitte rääkida endast, kuid mu tütar Bonnie on hetkel samuti haiglas tõsiste probleemidega. Arstid isegi ei tea, mis tal viga on. Need on mu isiklikud võitlused. Seetõttu ma tean, mida tähendab istuda voodi ääres ja leinata oma laste ja nende kannatuste pärast.
Ma tahan nende kogemuste kaudu täna jõuda nende südameteni, kes mõistavad, mida ma mõtlen ja millest ma räägin.
Kas te olete kunagi istunud voodi äärel, jalad rippumas, nutnud ja öelnud: „Issand, mul on valus, väga valus.”
Ja siis sa kuuled Jeesust ütlemas: „Ma tean. Ma hoolin. Ma olen sinuga.”
Nendes sõnades on meie kalli Issanda arm ja tervendav vägi.
Mõni aasta tagasi, kui me käisime Floridas puhkamas, mäletan, kuidas käisin erinevates söögikohtades ja jälgisin elatunud inimesi. Nad istusid kuuekesi või kümnekesi ning rääkisid oma arstidest ja operatsioonidest.
Ma mõtlesin: „Issand, ma ei taha kunagi nõnda teha. Ma ei taha kunagi nõnda rääkida.”
Ja nüüd ma ise räägin.
Ma märkasin veel, et kui keegi rääkis oma valust või raskusest, siis oli alati laua taga veel keegi sama probleemiga. Ja siis võis näha, kuidas need inimesed lähenesid teineteisele. Teised lahkusid, kuid nemad jäid ja süvenesid vestlusesse. Selles oli kaastunnet, selles oli midagi, mida nemad teavad.
Kuulake, meil on taevane Isa, kes teab kannatusi, sest tema Poeg oli ristil. Läbi selle valu ja agoonia, mida meie Issand ja Päästja koges, puudutas ta meie nõtru tundeid.
Paljud inimesed ei usu, et Jumalal on nendega asja ja et ta tõesti teeb midagi nende hetke olukorras. Nad küsivad: „Kus on kõiges selles Jumal?”
Läbi aastate on inimesed ikka ja jälle küsinud: „Kas Jumal vastab nende palvetele? Kas Jumal hoolib nende katsumustest? Miks Jumal lubab asjadel jätkuda?”
See toimub kõikjal maailmas, sest me kuuleme suurtest valudest ja kannatustest. Võibolla sa ütled: „Mind see ei puuduta.” Kuid ajal on oma seadused.
Ma ei soovi seda teile, aga ma ütlen, te saate kord ise kogeda, mida tähendab valu. Sa saad tundma pimeduse eelaimdusi ja hirme tuleviku ees. Seega ei räägi ma midagi sellist, millest sa aru ei saa.
Tragöödia on selles, kui kannatus jätkub ja kõik muutub järjest hullemaks ning tundub, et teie karjet ei kuule keegi.
Üle terve maa, ka kirikutes, on tekkinud kibestumise ilming seoses Jumalaga. See ongi põhjus, miks ma täna siin olen, sest Jumal pöördus armastusega mu südame poole, et teid hoiatada.
Kui sul on peas sellised mõtted ja oled oma taluvuse piirimail, siis jääb sulle kaks võimalust. Sa kas pöördud Issanda poole ja loodad tema sõnale või sa süüdistad Jumalat isalikus hoolimatuses. Sa annad nendele hirmudele ja mõtetele järele ning küsid: „Miks? Pärast kõike niisugust truudust, mida ma olen Jumalale osutanud. Ma lugesin Piiblit, tegin kõike õigesti. Miks ma nüüd kannatan, miks ma pean sellest läbi minema?”
Sageli on meie esimeseks küsimuseks: „Mida ma tegin valesti?”
Aga see ei ole õige küsimus, sest see, mis oli minevikus, on kaetud Jeesuse verega. Möödunu on möödunud ja unustatud ning kurat ei saa meid selles enam süüdistada.
Jumal valis Iisraeli rahva, kes oli väikseim rahvaste hulgas, sest ta tahtis, et nad oleksid tunnistajateks kogu paganlikus maailmas. Ta viis nad läbi kõrbe, läbi raskuste ettemääratud paika, tõotatud maale, et saada endale rahvas.
Ta ütles neile: „Ma annan teile tõotuse. Ma viin teid hingamisse ainsal võimalikul viisil – ma loon teist rahva, kes on mulle tunnistuseks, sest te ei ela ainult leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub minu suust.”
Kui Jumal ütles neile, et ma annan teile maa, mis voolab piima ja mett, siis ta mõtles enamat, sest juba Aabraham sai osa meest ja piimast ning tal oli suur loomakari. Jumalal oli nägemus ja plaan.
See pidi olema nii kaua läbikatsutud rahvas, kuni nad ei olnud saanud tunnistajateks ega jõudnud sellesse punkti oma usus Jumalasse, mida polnud võimalik kõigutada; kuni nad pöörduvad Jumala sõna poole, et sellest elada ning olla sellest tuge saanud.
Jumal ütleb, et asi ole ainult leivas. Jumal toitis kõrbes oma rahvast ja riietas neid. Toit ega riie ei olnud neile probleemiks, vaatamata nende uskmatusele. Ükski inimene ei surnud 40 aasta jooksul nälga ega jäänud ilma kehakatteta. Jumal hoolitses nende eest 40 aastat.
Ta hoolitseb ka sinu eest. Jumal toidab sind ja kaitseb sind. Algavad suured muutused, mille läbi ta eraldab meid maailmast. Ta lubab meil minna läbi katsumuste seni, kuni ta ei leia inimesi, kes maailmast lahkuvad.
Sa ei saa seda teha lihas. See peab olema Püha Vaimu töö, mille tagajärjel ütled sa igal päeval: „Jumal, ma ei tule toime, kui sinu Püha Vaim, kes elab minus, ei anna mulle jõudu ja võimekust.”
Jumal andis mulle tõotuse, et kui ma täna tulen ja räägin teiega, siis annab ta mulle väe ja ta teeb seda praegu. Teie ees seisab praegu ilmutus. Ma elan tõotustel.
Ta juhib meid määratud kohta, otsides inimesi, kes saavad tunnistuseks kogu maailmas. See on tugevam igast evangelisatsioonist, sest inimesed üksnes ei jutlusta seda, vaid nad elavad sellega. Iga moslem võib vaadata nende peale ja öelda: ma tean, millest ta läbi läheb, kuid ei nurise ega haletse.
Greig ütles: „Isa, ma satun segadusse, kui kuulen, kuidas inimesed nurisevad ilma üle. Samas ainus, mida ma tahan, on hästi välja magada.”
Jumal tahab selliseid inimesi. See on tõotatud rahu. Heebrealaste kirjas öeldakse: „Ma ikka veel otsin neid inimesi. Minu tõotust pääseda hingamisse ei ole veel nõutud. See ei ole veel täitunud.”
Jumala rahva jaoks jääb hingamine ikka oodatavaks.
Ma hüüan oma südames: „Jumal, ma olen 78aastane. Sa oled mind juhtinud kõik need aastad ja oled olnud ustav. Sa oled Greigi viinud läbi 28 operatsiooni. Sa oled mu peret viinud läbi kõigest. Jumal, sa oled olnud hea ja sa tead kõike sellest. Sa tead minust kõike. Sa tead minu nõrkusi ja raskusi. Sa oled Jumal, kes vastab palvetele ja vastab praegu.”
Te oleksite imestunud selle üle, kui te teaksite, kui palju on mul vastatuid palveid. Jumal teab, mis on meie südames. Kiri kinnitab seda.
Lk 16:15: „Ja ta ütles neile: „Teie olete need, kes end õigena näitavad inimeste silmis. Aga Jumal tunneb teie südant, sest mis inimeste seas on kõrge, see on Jumala ees jäledus.””
Ma ei tea, miks te täna olete siia tulnud, kuid Jumal teab ja ta tunneb meie südant.
Jeesus vaatas variseride südamesse ja ütles: „Te olete enese silmis õiged.”
Ka teil on täna põhjus, miks te olete kibestunud. Te ütlete: kui sa ainult teaksid minu olukorda, kuidas mind on haavatud, millest ma olen läbi läinud, kui palju ma olen palvetanud. Kuid see on väga ohtlik olukord.
Ühe jumalamehe abikaasa jäi haigeks ja mees, kes oli väga tugev sõnas, palvetas ja kuulutas terves linnas, et Jumal teeb ta abikaasa terveks. Kuid naine suri ja mees kibestus. Ma helistasin talle, aga ei suutnud teda ümber veenda.
Niipea, kui te lubate inimsuhetest tekkinud kibedusel endasse tulla või mõtlete, „Jumal, sa valmistasid, mulle pettumuse,” olge ettevaatlikud, sest see kibedus võib teid ära kuivatada ja teha teie südame kõvaks. Kõige raskemad ja suletumad inimesed evangeeliumile on need, kes on alustanud oma teekonda kibeduse seemnega. Olge valvsad vaenlase salakavala hääle suhtes, mis külvab teie meeltesse hirmu ja uskmatuse mõtteid.
Paljud noored, kellega olen viimasel nädalal suhelnud, ütlevad: „Ma ei tea, kas Jumal üldse eksisteerib või ma ei usu, et ta minust hoolib?”
Ma ei suuda Jumalat kaitsta või selgitada, miks Jumal lubab kannatusi. Miks Jumal laseb oma lastel kannatada? Kus ta on? Kus ta on minu olukorras?
Sa ei saa Jumala juurde tulla selliste tingimustega. Ühel päeval selgitab ta meile kõik. Ta räägib meile hullumeelsetest diktaatoritest, kes küll kuulsid sõna, aga suhtusid sellesse pealiskaudselt, mistõttu nende süda kõvenes ja nad muutusid kõikide hirmuks.
Ma ei saa rääkida sellest, mida ma ei tea, aga ma võin kindlalt öelda seda, mida ma tean.
Ps 138:1-2: „Issand, sa uurid mind läbi ja tunned mind. Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen.”
Ma tean, et Jumal on mulle minu patud andeks andnud. Ma tean, et Jeesuse Kristuse veri on mind puhastanud kogu patust. Ta on lubanud mind hoida langemast ja seada Jumala trooni ette laitmatult. Ma usun, et ta rahuldab kõik minu vajadused oma halastuse järgi.
Ma tean, et Jumal on reaalne. Ta tervendab ja vastab palvetele täna. Ta kohtub sinuga sinu kurbuses. Ma tean, et Jumal teab teed, mida ma käin. Ja kui ta paneb mind proovile, siis ma tulen sellest välja kui kuld.
Ma usun kogu hingest, et me peame olema rahvas, kes tunnistab. Me ei ela ükspäinis leivast, vaid keskendudes oma materiaalsetele vajadusele, olles pidevas hirmus. Ma tulen alandlikult Kristuse trooni ette ja ütlen: „Kristus, Sinu sõna on igavene.”
Piibel on täis kannatusi ja Kõikvälise Jumala päästet ja au. Põlvkonniti on seal tunnistatud Sinu lojaalsusest.
Ps 138:8-12: „Kui ma astuksin taevasse, siis oled sina seal; kui ma teeksin endale aseme surmavalda, vaata, sina oled seal! Kui ma võtaksin koidutiivad ja asuksin elama viimse mere äärde, siis sealgi su käsi juhataks mind ja su parem käsi haaraks minust kinni. Ja kui ma ütleksin: „Katku mind pimedus ja valgus mu ümber saagu ööks!”, siis pimedus ei oleks pime sinu ees, vaid öö oleks nagu päev, pimedus oleks otsekui valgus.”
Pimedus tuleb, aga valgus särab ikkagi. Ja Jumal ütleb: „Ma lähen läbi pimeduse ning juhatan ja juhin sind nii kaua, kuni elad sellel maal.”
Kui sa ütled: „Ma olen nii väsinud, olen väsinud võitlemast.”
Siis Jumal ütleb: „Püsi paigal.”
Praegu ei ole aeg õigustamiseks või vabandamiseks, miks sa ei anna oma südant täielikult Jumalale, sest Jumal on tulnud täna oma halastuses ja saatnud mind täna siia kantslisse, et päästa sind ja teha midagi üleloomulikku sinu elus.
Ta tahab anda sulle tõotuse. Piibel on Jumala kinnitus. Mul on üks tõotus, mille Jumal on mulle andnud ja millest ma alati kindlalt kinni hoian: „Kindlameelsele sa hoiad rahu, rahu, sest ta loodab sinu peale.”
DAVID WILKERSON
