Kolmas hobune, salmid 5-6:
“Kui ta avas kolmanda pitseri, kuulsin ma kolmandat olevust hüüdvat: “Tule!” Ja ma nägin, ennäe: must hobune, ja selle seljas istujal olid käes kaalud, ning ma kuulsin otsekui häält nelja olevuse keskelt hüüdvat: „Mõõt nisu ühe teenari eest ja kolm mõõtu otri ühe teenari eest! Ja õlile ja veinile ära tee kahju!””
Must hobune sümboliseerib minu arvates puudust ja vähenemist. Teenar oli töömehe päevapalk, millest jätkub vaevalt töömehe toiduks. Ja siis ütles hääl: “Ja õlile ja veinile ära tee kahju!”
Mõistan seda nii: õli ja veini oli hoitud rikastele. Puuduse keskel oli neid, kes elasid külluses. See on ju praeguse maailma hetkeolukord. Vaesed vaesuvad ja rikkad rikastuvad. Õnnistatud erandid välja jättes ei hooli rikkad vaestest, vaid üksnes iseendast. Nad on enesearmastuse vaimu hallata.
Järgmisena neljas hobune: “Kui ta avas neljanda pitseri, kuulsin ma neljanda olevuse häält hüüdvat: “Tule!” Ja ma nägin, ennäe: tuhkur hobune, ja selle seljas istuja nimi oli Surm, ja temaga tuli kaasa Surmavald ning neile anti meelevald veerandi üle ilmamaast tappa mõõga ja nälja ja surmaga ning ilmamaa loomade läbi.”
Siin on ilmne kuvand näljahädast ning sellele järgnevast ulatuslikust surmast, mis lööb neljandikku kogu maailma inimestest. Hobuseid oli kaks. Esimesel ratsutas Surm ja teisel Surmavald. Surm viis kehad, surmavald vaimud, ning neile oli antud meelevald.
Kust tuleb meelevald? Jumalalt, Tema troonilt.
Kui mõtlen nende nelja hobuse peale, siis minu mõistmine avardub. Küsimus on Jumala sõnumist inimestele. Sõnum on selles: valge hobune peab tulema enne musta hobust. Peab olema võimalus haarata kinni evangeeliumis pakutud armust, enne kui inimeste peale tuleb suur ja kohutav karistus.
Rutti ja mind motiveerib valmidus rääkida inimestele, et nad taipaksid haarata kinni armu pakkumisest siis, kui tuleb valge hobune. Oleme näinud seda sündimas.
Olime eelmise aasta maikuus (ilmselt 1993‒T) Moskvas, kus pidasime konverentsi tuhandele koguduse juhile, kellega meil tekkis kontakt kas minu raadiosaadete kaudu või minu vene keelde tõlgitud raamatute tõttu.
Konverentsi lõpus ütles üks vene koguduse kogenud pastoritest: “Olen korraldanud mitmeid konverentse, kuid see oli parim neist kõigist. Konverents toimus ka täpselt õigel hetkel, kuna reisimisega seotud kulutuste hinnad tõusid niivõrd palju, et kaugemal elavad inimesed poleks hiljem saanud tulla.”
Mõned inimesed olid sõitnud kuus päeva rongiga, et jõuda konverentsile. Ma pole kusagil mujal näinud niisugust rõõmu, nagu oli nende noorte venelaste hulgas. Meil on lindistatud venekeelset ülistust. Me ei valda vene keelt, kuid alati, kui vajame julgustust, kuulame seda salvestist. Venemaal osatakse Jumalat ülistada.
Piibel õhutab Jumalat ülistama kogu hinge, vaimu, mõistuse ja kehaga ‒ kogu jõuga. Venelased tegid nii. Neid ei pidanud üles õhutama ülistama, neid oli raske saada lõpetama.
Õppisin kunagi vene keelt. Olin unustanud õppida ühe lause: “Iisus Gospod!” Kas keegi teab, mida see tähendab? Jeesus on Issand. Nemad muudkui kordasid seda fraasi, oma 50 korda. Ka siin koguduses, kus täna oleme, on innukust, kuid olete venelastest tugevasti maas. Mitmed kogudused on veelgi rohkem maha jäänud.
On imeline kohtuda inimestega, kes on nii näljased ja janus ning kes pole kunagi Jeesusest midagi kuulnud. Meiega koos oli rohkem kui 25liikmeline palvemeeskond. Enne teenistust läksid nad Punase Väljaku keskele ja pidasid seal palvekoosoleku.
Moskvas pole palju vaja, et rahvas koguneks. Nad tulevad ise küsima: “Mida te teete?”
Üks hollandlasest vend hakkas tõlgi abil kuulutama lihtsat evangeeliumi. Jutluse lõpus jooksis üks noormees tema juurde, kallistas teda ning ütles: “Ma olen moslem ega pole kunagi varem sellest kuulnud, et Jumal mind armastab!”
Vennad ja õed, te jääte paljust ilma, kui te ei osale kuulutamises neile, kelleni pole veel jõutud. Võite istuda mugavas kirikus ning nautida oma olemist, kuid tõelised aarded on neil, kelle südamed on suunatud nende poole, kes pole kunagi evangeeliumi kuulnud.
Meie sooviks on ratsutada koos valge hobusega enne, kui mustad ratsud saabuvad kohale. Järgmise aasta mais läheme Kasahstani teenistusi pidama. Ma isegi ei teadnud, kus on Kasahstan, enne kui otsustasime sinna sõita.
See on moslemiriik Aasia lõunaosas. Seal pöörduvad tuhanded moslemid Jumala poole, kuid nad vajavad õpetajaid, et nende usk võiks juurduda. Me ei lähe evangeeliumi kuulutama, vaid õpetama kohalikke juhte.
Meie esindajal, ühel hollandlasel, on plaan rajada meie harukontorid igasse endisesse Nõukogude Liidu vabariiki. Nii et kui riigipiirid peaksid taas sulguma, on neil piisavalt õppematerjale olemas.
Mõistate ju nüüd, et kui räägin valgest hobusest, siis innustun. Minu arvates on see nii reaalne!
Näen ka teisi hobuseid. Punane hobune on juba kaugele kapanud, piirkonniti ka must hobune ja tuhkur hobune. Inimesed surevad nälga Somaalias ja mitmetes muudes piirkondades.
Vennad ja õed, mida teete teie selle olukorra leevendamiseks? Mäletate, mida ütles Jeesus oma kogudusele: “Ma tean su tegusid ‒ ma tean, mida sa teed.”
On imeline ülistada Issandat, armastan seda ja naudin teie ülistust. Kuid see on alles algus.
Mida te teete siis, kui väljute kirikust? Mis on teie elu eesmärk? Kas see on teenida Jeesust? Olla Tema kasutuses ükskõik mis hinnaga, ükskõik millal ja ükskõik kus?
Olen elanud piisavalt pikalt ning näinud kogudusi piisavalt kaua, et veenduda, et tulemusi ei saavuta mitte andekad, vaid need, kes pühenduvad. Keegi on öelnud, et Jumal vajab peamiselt ühte omadust ‒ valmisolekut. Kas sina oled kasutatav?
Võtan veel ühe peatüki, kus räägitakse lõpuajast. See on Jesaja 24. peatükk. See pole ainus peatükk Piiblis, kus sellest teemast räägitakse, võiksin tuua teile veel 50 kirjakohta, kuid see peatükk on hämmastav.
“Vaata, Issand laastab maa ja rüüstab selle, paiskab segi selle pinna ja pillutab elanikud. Ja nagu rahvaga, nõnda sünnib preestriga, nagu sulasega, nõnda ta isandaga, nagu teenijaga, nõnda ta emandaga, nagu ostjaga, nõnda müüjaga, nagu laenuandjaga, nõnda laenajaga, nagu võlausaldajaga, nõnda võlgnikuga.”
Rikkus ega ühiskondlik positsioon ei päästa siin kedagi. See sünnib kogu maailmale.
„Maa laastatakse täiesti ja riisutakse sootuks, sest Issand on öelnud selle sõna. Maa leinab, laostub, ilmamaa närbub, laostub, maa rahva ülikud rammestuvad. Maa on rüvetunud oma elanike all, sest need on üle astunud Seadusest, muutnud seadlusi, murdnud igavese lepingu.”
Sellepärast on Jumal vihane.
“Seepärast neelab needus maa ja selle elanikud peavad kandma oma süüd; seepärast kahaneb maa elanike hulk ja vähe inimesi jääb järele.”
Salm 17: “Pelg, püügiauk ja püüdepael on su ees, maa elanik. Kes siis põgeneb peletushüüu eest, langeb püügiauku; aga kes tuleb püügiaugust välja, selle püüab püüdepael. Sest kõrguse luugid avanevad ja maa alused vappuvad.”
Vaadake, mis on tulemas, sest see on üksnes eelmäng Jumala kuningriigi maapealsele rajamisele.
Salmid 21-23: “Sel päeval nuhtleb Issand kõrguse väehulki kõrgel ja maa kuningaid maa peal.”
Jumal sekkub maailma valitsejate ning kosmoses olevate vaimsete jõudude tegevusse.
“Need kogutakse kokku, kogutakse vangidena auku, suletakse vangitorni ja hulga aja pärast nuheldakse neid. Siis on kuul häbi ja päike häbeneb…”
Kas teate, miks? Sest nende valgus on niivõrd tuhm võrreldes Issanda auhiilgusega.
“… sest vägede Issand on kuningas Siioni mäel ja Jeruusalemmas, ja tema vanemate ees paistab auhiilgus.”
See eelneb Jumala Kuningriigi rajamisele maa peal. Kui tahad Kuningriiki, pead taluma sünnitusvalusid. Ilma valuta ei sünnitata. Võiksime siinkohal lõpetada, kuid kuna siin on juudi rahvusest usklikke, siis jätkan veel veidi.
…
Läbime kiiresti Ilmutuse 7. peatüki. Pärast seda kõik maa peal olev hävineb täielikult, maavärin möllab kõikjal.
“Pärast seda ma nägin nelja inglit seisvat ilmamaa neljal nurgal kinni pidamas ilmamaa nelja tuult, et tuul ei puhuks ilmamaa peale ega mere peale ega ühegi puu peale. Ja ma nägin teist inglit tulevat üles päevatõusu poolt, temal oli elava Jumala pitsat ning ta hüüdis suure häälega neile neljale inglile, kellel oli lastud teha kahju ilmamaale ja merele: “Ärge tehke kahju ilmamaale enne kui me oleme pannud pitseri oma Jumala sulaste otsaesisele!””
Enne kui tuleb lõplik ja hävitav kohus, teeb Jumal midagi. On hulk Tema sulaseid, kelle otsaesisele pannakse Tema pitser…
Kirjeldus jätkub: “Pärast seda ma nägin, ennäe: suur rahvahulk, keda ükski ei suutnud loendada, kõigist paganahõimudest ja suguharudest ja rahvastest ja keeltest seisis trooni ees ning Talle ees, valged rüüd üll ja palmioksad käes. Nad hüüdsid suure häälega: “Pääste on meie Jumalal, kes istub Troonil, ja Tallel!”
Salm 13: “Ja üks vanematest kõneles ja ütles mulle: “Need seal valgetes rüüdes – kes nad on ja kust nad tulid?”
Ma vastasin talle: “Mu isand, sina tead.”
Ning tema ütles mulle: „Need on need, kes tulevad suurest viletsusest ning on pesnud oma rüüd ja teinud need valgeks Talle veres.””
…
Vaatame edasi, kuidas kõik lõpeb Ilmutuse 14. peatükist: “Ma nägin, ennäe: Tall seisis Siioni mäel ning koos temaga sada nelikümmend neli tuhat, kelle otsaesisele oli kirjutatud tema nimi ja tema Isa nimi.”
Küsimus on pitserist. 7. peatükis ei selgunud, mis see pitser on, see on Jeesuse ja Isa nimi. Kui loete vahepealseid peatükke, näete, et ka Antikristus paneb märgi kõigi oma sulaste otsa ette.
Lõpuks oli igal inimesel üks neist märkidest otsmikul, kas siis Antikristuse või Jumala pitser.
„Ja ma kuulsin häält taevast otsekui suurte vete kohisemist ning nagu suure kõue mürisemist, ning hääl, mida ma kuulsin, oli otsekui kandlemängijate hääl, kes mängivad oma kandleid. Nad laulsid uut laulu trooni ees ning nende nelja olevuse ja vanemate ees, ning keegi muu ei suutnud õppida seda laulu kui vaid need sada nelikümmend neli tuhat, kes on ära ostetud ilmamaalt.”
Neil on ka oma laul!
“Need on need, kes ei ole endid rüvetanud naistega, nad on puhtad nagu neitsid.” Siin räägitakse meestest.
“Need on need, kes järgivad Talle, kuhu ta iganes läheb.”
Milline tunnistus! Nad saavad järgneda Tallele, kuhu iganes ta läheb!
“Need on inimeste seast ostetud esmaanniks Jumalale ja Tallele…”
…
Kas olete tähele pannud, et evangeeliumi kuulutamise töös osaleb üha rohkem noori? Noorte misjoniorganisatsioon Kings Kids töötab väga efektiivselt! Noortel pole selliseid sisemisi tõkkeid nagu meil, vanematel. Nad lähevad ja ütlevad asju välja nii, nagu need on. Just seda Jumal tahab.
Kuulake seda vägevat tunnistust: “… ning nende suust ei ole leitud valet, nad on laitmatud.”
Milline kirjeldus! Kogu selle vahutamise ja segaduse, kannatuse ja nülgimise keskel on Jumalal ka positiivne pool. Võid näha asju negatiivselt või positiivselt.
Kuid uskuge mind, vennad ja õed, kui te ei näe Jeesust patu, surma ja haua võitjana, kohtumõistjana, ainukesena, kes on võimeline kirjarulli avama, Juuda Lõvina, kui te ei näe Jumala troonisaali, selle väge ega täielikku kontrolli, siis olete tulevasi aegu kohates hirmunud, muserdatud ning masenduses.
Tahan esitada teile pildi Jeesusest seitsme kuldse lambijala keskel. Te teate ka seda, kus Ta veel viibis. Ta oli Jumala troonil.
Kas pole mitte hea uudis, et Tema, kes on koguduse keskel, on ka Kristuse aujärje keskel? Ta kaitseb enda omi. Ta ei jäta ega hülga meid kunagi. Ta on 100% ustav, kui Ta ratsutab valge hobusega taevast.
Ma ei jõudnud rääkida valge hobuse taasilmumisest Ilmutuse 19. peatükis, Tema nimi on Ustav ja Tõeline. Tema peale võib loota ning Temasse võib uskuda.
Mulle tundub, et Jumal tahab öelda veel midagi ootamatut. Mõtlesin Peetruse kõnele juutidele nelipüha päeval. Loen sellest salmi Ap 2:40:
“Veel paljude muudegi sõnadega veenis Peetrus neid ja manitses: “Laske end päästa sellest sõgedast sugupõlvest!””
Kallid sõbrad, me elame sõgeda, nurjatu, moraalitu, ebaausa ning ebausaldusväärse sugupõlve keskel. Te peate sellest pääsema, tulema selle keskelt välja. Te peate muutuma, saama teistsuguseks.
DEREK PRINCE
