Mõni on küsinud minult: „Kas teie töö võib olla kestlik? Kas võivad need äsjapöördunud olla hoitud?”
Mina ei ole prohvet ega prohvetipoeg, kuid võin ennustada, et kui need vastpöördunud uurivad regulaarselt Piiblit ja armastavad seda rohkem kui midagi muud, on nad hoitud Jumala lastena kuni oma elu lõpuni.
Maailm neid enam ei ahvatle, nad ei pea selle aardeid ega selle pakutud rõõme mingiks väärtuseks, sest sellest raamatust leiavad nad palju paremat, kui maailm võib anda.
Nüüd tahaksin eriliselt rõhutada nii noortele kui vanadele, kes on hiljuti usku tulnud, et nad peavad armastama Jumala sõna ja lugema seda rohkesti, siis nad mõistavad selle väärtust ikka rohkem ja rohkem. Siis nende kristlikus elus toimunud tagasilöögid haihtuvad nagu udu. Jumala sõna toidab neid ja sellest on suur rõõm hingele.
Et aidata teid õigel viisil uurida Jumala sõna, tahan esitada mõningaid mõtteid, et nende abil aidata teisi.
Palun pöörake tähelepanu Matteuse evangeeliumi neljandale peatükile, kus räägitakse, kuidas Jeesus oli kõrbes kuradi kiusata. Keegi väike poiss, kes istus tookord tagapingis, kiitles oma kogemustest ja ütles enese olevat nii tugeva, et suudab edukalt seista vastu saatanale.
Mina ehmusin, kuuldes sellist väljendust. Vanemate usklikena tunneme rohkem saatana võimekust ja teame, et teda ei saa võita millegi muu kui Jumala sõnaga. Me ei saa seista talle vastu oma tunnete või pöördumisega. Tema naerab selle peale.
Lugegem selle peatüki kolmandat salmi, siis näeme, kuidas Jeesus võitis saatana: mitte oma tunnetega ega sellega, et ta oli Jordanis ristitud, vaid elava Jumala sõnaga.
Saatan ründas kolm korda, kuid sai iga kord lüüa Jumala sõna mõõgaga. Vaimu mõõk, Jumala sõna, on see relv, millega ka sina võidad.
Ära ütle nagu see väike poiss: „Kuule sina, vana Erkki, mine kohe oma teed!”
Vaid sa pead ütlema: „Issand Jeesus, aja saatan minema minu kallalt!”
Oma jõuga ei saa vaenlast võita. Kuid Kristuse ja Jumala sõna abil sa võidad tema.
Avagem Rooma 10:17: „Usk tuleb kuuldust ja kuuldu Kristuse sõna kaudu.”
On nii palju murelikke kristlasi, kes teavad Jumalast väga vähe. Nad ei tea selle pärast, et nad ei käi kuulamas ega uuri ise Jumala sõna. On vähe neid, kes on tuttavad selle kallihinnalise sõnaga.
Ma ei saa aru, kuidas saavad usklikud lugeda pühal päeval ajalehte. Ma ei soovita kellelgi lugeda isegi nädalalehti. See päev on selleks, et uurida üksnes Jumala sõna.
On hea, et meil on üks päev, kui loeme üksnes Piiblit. Kui kellelgi ei ole aega selleks tavalistel päevadel, on pühitsetud päev selle jaoks vaba.
Mida taimeteadlased räägivad Saaroni liilia kohta?
Öelgu mida tahavad, meil on oluline teada, mida Piibel ütleb Saaroni liilia suhtes. Selleks peame uurima Piiblit.
Mida geoloogid ütlevad „Igavese Kalju” kohta ja mida ütlevad astroloogid „Kirka Koidutähe” kohta?
Piiblit lugedes õpime, mida Igavene Kalju ja Kirgas Koidutäht tähendavad meile. Selle lehtedelt saame kogu õndsuseks vajaliku teabe. Saame teada inimese loomulikust rikutusest, tema päästmisest vere kaudu ja uuestisündimisest Püha Vaimu abil. Need kolm on Piibli kesksemad teemad.
Kuid pöördugem selle juurde, kuidas Piiblit uurida. Soovitan meetodit, mida olen pidanud viljakaks. See on võtta mingi lause ja siis otsida kõik piiblikohad, kus see esineb. Näiteks Johannese evangeeliumis esinevad sõnad: „Mina olen.”
„Mina olen eluleib.” „Mina olen elav vesi.” „Mina olen ülestõusmine.” „Mina olen tee, tõde ja elu.”
Tema on omadele kõik kõiges!
Jumal nagu annaks oma lastele tühja paberi, kuhu nad saavad kirjutada, mida nad rohkem soovivad. Ja siis ta kannab hoolt iga nende vajaduse eest.
Aga Piiblit sisaldavad Jumala tõotused?
Keegi šotlane oli leidnud Piiblist 31 000 Jumala selget tõotust. Siin ei ole ühtegi murelikku hinge, kellele ei oleks antud rohkelt tõotusi. Isegi Iiobi ja Joona raamat on neid täis.
Mõelgem siis: „Mida kõike võib Jumal teha!”
Pane oma südamesse kõik need õnnistatud kohad, mis sellest räägivad, ja siis ei saa sa jätta tunnistamata Jumalast, vaid ütled tõemeeli: „Jumal on minu Isa, Jeesus on minu Päästja ja taevas on minu kodu.”
Johannese evangeeliumis on üks väga õnnistatud salm. Kogu Piiblis ei ole sisukamat lauset kui Jh 3:16: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.”
Piiblit lugedes märkad, et kõik inimeste pöördumised, millest see räägib, on erilised, kuigi need on räägitud selleks, et Jumal nimi saab kirgastatud.
Meenutame Nikodeemose pöördumist, samuti samaaria naise ja tolliametniku Matteuse oma. Samuti erinevad pöördumised Apostlite tegudes. Sealt loeme ka Filipi vangivalvuri ja Korneeliuse pöördumisest. Vahel näeme pöördumisi hoopis teisiti, kui Piibel seda teeb.
Pöördumine võib toimuda silmapilkselt ja selle kindel tunnus on, et inimene usub Kristusesse ja hakkab teda järgima.
Tee endale selgeks need kohad, kus Peetrus kasutab sõna „kallis”. „Kallis veri,” „kallis usk”, „kallid usukatsumused”, „kallid Jumala tõotused”. Vali endale sõna ja otsi üles vastavad piiblikohad.
On neid, kes ei usu, et inimene võib olla kindel oma päästes.
Avagem 1Jh 3:2: „Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed.”
Sama peatüki viiendas salmi on sõnad: „Te teate, et tema on ilmunud patte ära kandma.”
Iiobi raamatust leiame sõnad: „Sest ma tean, et mu Lunastaja elab.”
Sel viisil räägib kogu Piibel. Kui seal räägitakse lootusest, siis mõeldakse kindlat lootust, mitte ebakindlat. Ülestõusmislootus on kindel lootus.
Jh 3:19 kinnitab: „Ja meie oleme Tõelises.”
Samast kirjast võime leida järgnevad veenvad sõnad: „Ja sellest me tunneme ära, et tema püsib meis – Vaimust, kelle ta meile on andnud.”
„Me teame, et oleme tulnud surmast ellu.”
Mingi piiblikohaga ei saa kinnitada vastupidist arvamust, et kristlane peaks oleme ebakindel oma päästes. On lausa jultumus kahelda Jumala sõnas.
Jh 3:2 leiduvad sõnad: „Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed, ja veel ei ole saanud avalikuks, kes me ükskord oleme. Me teame, et kui tema saab avalikuks, siis me oleme tema sarnased, sest siis me näeme teda, nii nagu tema on.”
Olen väga lohutatud ja pean suureks eesõiguseks seda, et saan sel viisil uurida Jumala sõna, lootes sellele täielikult.
Valigem samal viisil mingi isiku nagu Laatsaruse. Kohtame teda erinevates olukordades. Esmalt kohtame teda inimesena, kes on surnud oma üleastumistes ja pattudes. Seejärel näeme teda päästetuna ja lõpuks rõõmsa peokülalisena tunnistamas Jumala headusest.
Galaatlaste kiri õpetab meile, kuidas Jumal esmalt kutsub inimese, siis ta teeb tema õigeks ja seejärel pühitseb. Kas ei ole suurepärane tervik! Peab üksnes veenduma selles, et ollakse õigel teel.
Seejärel võid jälgida kristlase kasvamist armus. Psalmis 23 loeme: „Haljale aasale paneb ta mind lebama.”
Sama psalm kuulutab, et me ei pea kartma. „Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja.”
Hb 12:1 on sõnad: „… jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu!”
Prohvet Jesaja teatab: „… aga kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad” (40:31).
Need salmid osutavad meile, et kristlase tee tõuseb ikka kõrgemale ja kõrgemale, kuni maa kaob vaateväljast, kuni temast saab Kristuse sarnane ja ta võib vaadata Jumala linna suursuguste uute ja selgete silmadega.
D. L. MOODY
raamatus „Suuri ilo”
