Skip to main content

Mõeldes tähendamissõnale kümnest neitsist

 

Siis on taevariik kümne neitsi sarnane, kes võtsid oma lambid ja läksid peigmehele vastu. Viis nendest olid rumalad ja viis arukad, rumalad võtsid küll oma lambid, kuid ei võtnud kaasa õli,  arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa õlianumad. Aga kui peigmees viibis, jäid nad kõik tukkuma ja uinusid magama. Aga keskööl kostis hüüd: „Ennäe, peigmees! Tulge välja teda vastu võtma!”

Siis ärkasid kõik need neitsid ja seadsid korda oma lambid. Rumalad ütlesid arukatele: „Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!”

Aga arukad vastasid: „Ei mingil juhul, sellest ei jätku meile ja teile! Minge pigem kaupmeeste juurde ja ostke enestele!”

Aga kui nad olid ostma läinud, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma, ja uks lukustati. Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: „Isand, isand, ava meile!”

Aga tema vastas neile: „Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid.”

Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi!”

 

(Mt 25:1-13).

 

John ja Carol Arnott on osalenud 35 aastat karjastena Toronto ärkamises. Vähestel on olnud selline eesõigus olla osa nii suurest Jumala liikumisest, veel enam seda juhtida.

Selle ärkamise ajal tuli usku 4,5 miljonit inimest, kes kõikjalt maailmast külastasid nende kogudust. Nüüd nad hoiatavad, et paljud jäävad „paadist välja” Jeesuse tagasipöördumisel. Nad räägivad sellest telesaates „It’s Supernatural”.

 

Täiesti ärkamise alguses andis Jeesus Carolile põhjapaneva nägemuse. Carol jutustab sellest.

See oli imeline. Olime minemas misjonireisile Ungarisse ega saanud seda edasi lükata. Ärkamine oli kestnud kolm nädalat. Ma polnud kunagi näinud nägemust. Meid õnnistati teekonnale mine­kuks. Äkitselt pamm…

Ma kukkusin lavale kantsli kõrval. Olin samas säravalt värvilises nägemuses, kui ilmus Jeesus. Me olime kaunil niidul. Ta tuli minu juurde ja ulatas mulle lillekimbu. Vestlesime ja naersime.

Siis ta ütles ootamatult: „Kas saan kimbu tagasi?”

Andsin selle tagasi Jeesusele. Ta hakkas korjama igasuguseid erivärvilisi lilli ja punuma nendest pärga. Ta pani ka maikellukesi pärga ja asetas selle mulle pähe. Kusagilt ilmus pruudiloor ja kinnitus pärja tagaosa külge.

Samas vaateväli muutus. Kõndisin tänaval. Vaatasin ringi ja mõtlesin, kus ma olen. Kuid teadsin, et see kellega koos kõndisin, oli Jeesus. Tänava ääres seisid inimesed. Nad hõiskasid. Siis vaatan maha, mille peal me kõnnime ja märkan: „Oi! Me kõnnime kullast tänaval. Olen taevas! Olen abielus Jeesusega.”

Kohe, kui seda ütlesin, olime suures peosaalis, mis oli pikem, kui suutsin näha. Ma ei näinud selle lõppu. Laud oli kaetud, kuid külalisteta. Ütlesin: „Jeesus, kus kõik on? Siin pole kedagi.”

Keegi käskis vaadata minu selja taha ning milliseid kauneid inimesi seisis minu taga.

Küsisin: „Jeesus, kes need on?”

Need on katkised, kannatavad, hüljatud, maha rõhutud ja need, kellel ei ole midagi. Olen kutsunud nemad peole.”

Jeesus tuli minu juurde ja ütles:

“Kas saan esimese tantsu?”

Tantsisin koos Jeesusega.

Kui nägemus oli lõppenud, tuli John minu juurde ja ütles: „Mis juhtus? Räägi meile.”

Küsisin Issandalt. Ta ütles: „Palu ülistusjuhti Jeremy Sinnottit mängida Kevin Proschi laulu “So Come” (Siis tulge).

Kevin mängis. Siis Jeesus ütles: „Öelge omadele, et pulmapidu on varsti algamas. Rääkige, et nad peavad olema valmis nagu viis tarka neitsit Matteuse 25. peatükis.”

Kõik kümme olid kristlased. Kõigil lambid põlesid. Kõik ootasid Peigmeest. Kõigile tuli uni ja kõik uinusid magama.

Milles oli erinevus? Viiel targal oli õli tagavara. See on läheduse õli. Viis tarka olid veetnud aega lähedases suhtes Jeesusega ja viis rumalat oli keskendunud Jeesusele töötamisele.

Tõusin ja ütlesin: „Nüüd on aeg. Püha Vaim on siin. Ta tahab valada ligiolu sinule, et saaksid haavamatuks ja läbipaistvaks, et üksnes õli abil veeta aega tema ligiolus. Oleme astumas aega, kui Issanda tulek on väga lähedal.”

Me kõik soovime olla targad neitsid. Ärge jääge sellest ilma. Ärge olge nagu rumalad neitsid, kes läksid ostma õli, kuid uks suleti ja nad ei pääsenud pulmapeole.

 

Järgnevalt selgitab Carol Arnott, mis on ligunemine.

Ligunemine on asetumine Issanda ette, mille eesmärk on veeta aega Tema läheduses. Siis ei palvetata perekonna või maailma probleemide eest. Seal praktiseeritakse sellist suhet, et olla nagu viis tarka neitsit.

Neil oli lähedus Issandaga. Nad veetsid aega koos Temaga. Meie oleme tema pruut. Kui meil ei ole lähedust, suhtlemist ega osadust, kuidas saame siis olla Kristuse mõrsja.

Ligunemises asetatakse ennast mugavalt. Ise magan meeleldi põrandal, padi pea all, samas kui ülistusmuusika mängib. Saan üksnes Teda armastada. Seal saavutad sa midagi. Vähemalt oled kuuldel, osutamata hirmusegast austust Jumala ees. Sa arendad kõrgema taseme lähedust, selle asemele et anda Jumalale üle „musta pesu” nimekiri igal päeval.

 

See käivitas midagi, mis juhtus nägemuse tagajärjel Johniga. Jätkab John.

Nähtu tulemusel hakkasin lugema teksti Matteuse 25. peatükist. Lugesin seda vähemalt 50 korda. Ma ei soovinud, et mul jääks midagi tähelepanuta, mida Jumal püüdis sellega öelda. Mälusin seda kaua, kokku isegi 3-4 aastat. Jõudsin salmini 5, kus öeldakse: „Aga kui peigmees viibis, jäid nad kõik tukkuma ja uinusid magama.”

Peatusin seal ja ütlesin: „Issand, ma ei tunne ennast magajana. Olen rohkem ärkvel kui kunagi varem. Siin toimub ärkamine. Koosolekutel käib tuhandeid. Kogudus on täis igal õhtul. Jumal tegut­seb. Inimesed saavad päästetud ja terveks. Mina küll ei tunne ennast magavat. Olen rohkem ärkvel kui kunagi varem.”

Ta vastas nagu välk: „Sina magad Jeesuse läheneva tagasituleku sõnumi suhtes.”

See tungis minusse nagu oda. Kogelesin: „Ah siis nii.”

Püüdsin meenutada, millal olin viimati sellest jutlustanud. Sellest oli vähemalt kümme aastat möödas. Tajusin, et kogu teema oli muutunud mulle ebameeldivaks, kuna inimesed rääkisid tähtaegadest, kirjutasid sel­lest raamatuid ja eksisid.

Mina loobusin ja ütlesin: „Tule siis, kui oled valmis. Meie viime Kunigriiki edasi, võidame kadunuid ja ehitame kogudust.”

Sel päeval parandasin meelt ja hakkasin tagasi pöörduma selle sõnumi juurde. Tajusin, et pean tegema kahte asja samaaegselt: kavandama elu ja tööd edaspidi ning kasutama oma aega õigesti, kuid olema valmis siis, kui Ta saabub täna.

 

John räägib „elavatest” prohveteeringutest.

Esitasin endale algusest saadik küsimuse: mis erinevus on selles, kui mina loen prohvetlikke sõnu Matteuse 24., Markuse 13. ja Luuka 21. peatükist, võrreldes sellega, kes luges neid tuhat aastat tagasi.

Kirjad on koostatud nii, et iga sugupõlv saab uskuda, et Issand saab tagasi pöörduma nende eluajal. Erinevuseks tänapäeval on see, et meil on täitunud prohveteeringuid, mis on nagu ajapitser.

 

Esimene ajamärk on Iisraeli riigi taassünd.

Saame lugeda prohveteeringuid Hesekieli 36-37 ja Jesaja raamatust. Nende järgi saab Iisrael riigiks. Paljud loobusid selle ootamisest. Teoloogid ütlesid, et kogudus on asendatud Iisraeliga.

See on täiesti tühi jutt, sest kui Gabriel ilmus Maarjale ja rääkis, et Maarja saab poja, ütles ta, et Ta saab olema Taaveti aujärjel ja valitsema kuningana Jaakobi soo üle igavesti.

See on otsene prohveteering. See saab toimuma väga varsti. Oleme hakanud nägema nende sündmuste toimumist.

Iisraeli riik tekkis 14.05.1948. Olin siis 7aastane väikemees. Ma täielikult ei mõistnud seda. Kui olin aastal 1967 piiblikoolis, käis Iisraelis Kuue päeva sõda. Istusin nagu liimituna televiisori ees.

Sõda sai läbi kuue päevaga. See oli ennekuulmatu. Nad said territooriumi tagasi. See oli ime meie silmade all, samaväärne nagu Piiblis.

Seda polnud nähtud 2000 aasta jooksul, kuid tõdenes Jeesuse lausutud prohveteering Lk 21:24: „Jeruusalemm jääb paganatele tallata, kuni paganate ajad saavad täis.”

Iisrael tuleb etapiliselt sisse ja Jeruusalemma valitsevad rahvad lahkuvad samm-sammult.

Kuid Jumal ei ole muutunud. Tema mõõdupuu on sama. Ta on püha Jumal ja tema on kutsunud lugema ja uskuma Jumala sõna. See on võimas.

 

Carol nägi aastaid tagasi imelise unenäo. Sellele järgnes prohveteering.

Seisime koguduse ees. Ülistasin ja nautisin Issandat ja ootamatult olin aupilves …

Ütlesin: „Inimesed, aupilv on saabumas. Kardan oma vaimu pärast. Kui teil on salajasi patte või kui olete pidanud Jeesuse armu ja halastust loomulikuks ning kasutanud seda enda kasuks, siis öelge: „Jumal anna andeks.”

Ta on nii andeksandev. Kutsun teid tulema eestpalvele. Jumala armuaujärg on lahti. Need, kes soovite meelt parandada, jookske välja, sest ma ei tea, mis juhtub.”

Inimesed hakkasid hajuma. Mõned tormasid välja ja teised jooksid ette. Toimus liikumine…

Siis Issand ütles meile: „Olge nagu viis tarka neitsit. Nüüd on aeg olla Jumala ligiolus.”

Ärge laske maailma muredel ja kiirustamisel, isegi mitte headel tegudel, viia ära oma lähedust Temaga. See on liiga kallihinnaline.

Meil ei ole enam aega. Me ei tea aegu ja meil ei ole aega., kuid nüüd on mitmed prohveteeringud asetumas joonele. Oleme sellises ajajärgus.

Piibel ütleb, et me ei tea päeva ega tundi, kuid me teame, millal Tema tulek on lähedal. Julgustan teid võtma aega kasvõi 15 minutit päevas, et olla Tema ligiolus, et arendada lähedast kahepoolset armastussuhet Jeesusega.

Kui sa ei suuda võtta aega, siis palveta: „Issand, anna mulle nälga ja janu. Tahan olla armunud Sinusse, Jeesus. Issand, aita mind. Tõmba mind lähemale.”

Kui hakkad nii tegema ustavalt igal päeval, sa ei usu, kui lähedaseks muutub suhe sinu ja Peigmees-Kuninga vahel.

 

Mõtteid tähendamissõnast kümnest neitsist

Tollel ajastul on alanud pulmapidu peigmehe kodus, kust peigmees tuli pidulikus rongkäigus pruudile järgi, et viia teda peigmehe koju pulmapeole. Pruut pidi koos pruutneitsidega ootama peigmehe saabumist. Ootamine on alati raske ja kõik jäid magama. Alles keskööl kuuldi hüüdu: „Ennäe, peigmees! Tulge välja teda vastu võtma!”

Pruuti saatvatel pruutneitsidel pidi olema põlev õlilamp.

Õlilambi koostisosad on anum (Jumala sõna või ka inimihu) ja taht (Vaimuvili ja vaimulikud annid).

Tingimused põlemiseks on õli (Püha Vaimu) olemasolu ja põlemine (süütamine jumaliku tulega). Põlemise jätkumine on võimekuses hankida õli.

Kaupmeestelt ostmise all võib mõista Püha Vaimu vastuvõtmist vaimuliku nõustaja, usuisa või eestpalvetajate abil. Seda võib hankida palve- või ülistuskoosolekutelt, võtta eeskujuks lood ärkamistest või suurtest jumalameestest, uudsena räägitakse ligunemise praktikast.

Maksevääringuks, mida igaüks omab, on võimalus arendada endas alandlikkust ja kuulekust, pühendumist ja ustavust, tahet teenida.

Kaupmeestelt ostmist asendab isklik suhe, milles saame, oskame ja julgeme vastu võtta Vaimu ülekandeid või ilminguid otse allikast, st Jumalalt.

Selle põhjendamiseks kasutan teist Püha Vaimu sümbolit, vett.

Jeesus kinnitas: „Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed” (Jh 7:38).

Või nagu öeldakse Jh 4:14: „… aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.”

Nii saaksime ise olla „kaupmehed”, kelle juurde tullakse õli hankima.

Õli omamise tagab isiklik suhe Püha Vaimuga, kui Püha Vaimu ilmingud on aktiivsed „ihust voolava elava vee” tõttu.

Oluline seejuures on tunda ära Püha Vaimu ilmingud, eristades neid hingelistest avaldustest, mis sarnanevad Püha Vaimu tegevusega. On ju öeldud, et lõpuaja kristlastel on üks eksamiküsimus: tunda ära Püha Vaimu töö.

Põlemise esimene tulem on valgus, mis toob kaasa adekvaatse teadmise, vastan­dina teadmatusele või valetunnetusele, valeõpetu­sele, valevaimule, valehinnangutele, arvatavale päästele.

Leegi teine mõju on soojus e „olla kuum”. „Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum!” (Ilm 3:15).

Kolmas leegi võime on süüdata teisi. „Tuld olen ma tulnud viskama maa peale, ja mida muud ma tahaksin, kui et see oleks juba süttinud!” (Lk 12:49).

Järgnevalt praktilisi mõtteid, kuidas säilitada Püha Vaimu kohaolu oma elus ja kuidas lasta esile tulla Püha Vaimu vilja. Tsitaatide autor on Ellen White.

Meie ainus kaitseabinõu kurja vastu on see, kui Kristus elab meie südames usu läbi Tema õigusesse. Kui meil ei ole elulist ühendust Jumalaga, ei suuda me iial vastu seista enesearmastuse, naudinguiha ning patuste kiusatuste pühitsemata mõju­le. Võibolla loobume küll paljudest halbadest harjumustest ja katkestame isegi teatud ajaks läbikäimise Saatanaga, aga kui meil ei ole  elavat ühendust Jumalaga, kui me iga hetk end Tema alluvusse ei anna, siis kuri võidab meid. Kui me ei ole isiklikult tuttavad Kristusega, kui meil ei ole Temaga pidevat ühendust, oleme jäetud vaenlase mee­levalda ning lõppude lõpuks täidame ikka tema tahtmist. DA 324

Inimsüda kogeb tõelist õnne alles siis, kui ta on end iseloomu kujundamiseks üle andnud Jumala Vaimule. Vaim muudab inimese Jeesuse Kristuse kuju sarnaseks. Püha Vaimu mõju tagajärjel kaob vaen Jumala vastu ning selle asemele asub armastus ja usk. Uhkuse asemele tuleb alandlikkus. Hing hakkab mõistma tõe ilu ning iseloomu täiuslikkuse ja õilsuse kaudu saab Kristus austatud. OHC 152

Meil tuleb iga olemuse impulss, iga südame kalduvus, iga mõistuse võime allutada hetk-hetkelt Jumala Vaimu kontrollile. PP 421

Vaim valgustab meie pimedust, toob teadmisi meie teadmatuse asemele ning aitab meid meie paljudes vajadustes. Meie mõistus aga peab pidevalt otsima Jumalat. Kui lubame endasse asuda maailmameelsusel, kui meil ei ole soovi palvetada, kui meil ei ole tahtmist pidada ühendust Temaga, kes on meie jõu ja tarkuse allikas, siis Püha Vaim ei jää meie südamesse. OHC 154

 

HEIKI PÕLDARU

Leave a Reply