Ärkamine on algamas Põhjamaades. Olen näinud selle tunnusmärke.
Issand on asetanud minu südamele palvetada lastega Soome valitsuse eest. Pidime palvetama, et Jumala tahe sünniks valitsuses ja et sõnum Jumalast liiguks kõikjale Soomes.
Ma ei teadnud, kuidas seda teha, kuid ta andis minule nägemuse: lapsed palvetamas tollase presidendi Martti Ahtisaare eest. Igal õhtul, kui panin lapsed magama, ütlesin neile, et Piibli järgi peame palvetama oma juhtide eest. Lapsed nooremas eas ei läinud enne magama, kui nad olid palvetanud Ahtisaare ja Soome eest.
Kord nägin nägemuse, milles lapsed kirjutasid presidendile kirja. Olin siis Rootsis, kuid minu naine ja lapsed olid Soomes. Helistasin naisele sellest imelikust unenäost, kuidas lapsed kirjutasid kirja presidendile ja me viisime selle presidendi lossi.
Abikaasa ütles, et Jumal oli rääkinud meie tütrele kirjutada kiri presidendile. Ta ei osanud veel kirjutada, kuna oli umbes 3-4 aastane. Ema aitas tal selle kirjutada ja kui ma tulin tagasi Soome, viisime selle presidendi lossi. President ei olnud kohal ja me jätsime kirja sinna ja palvetasime, et ta saab selle kätte.
Siis läksime parlamendihoonesse ja palvetasime valitsuse eest, et Jumala tahe sünniks Soome valitsuses ning et tema sõna ja käitumisviise õpetataks sealtpoolt.
Rääkisin sellest oma heale sõbrale Antero “Mooses” Laukkasele, kuna olime ühes pastorigrupis ja minu pere oli Majaka koguduse esimesed misjonisaadikud ja tema oli koguduse pastor. Nad saatsid meid misjonitegevusse Rootsi.
Rääkisin neile palvetamisest valitsuse ja Martti Ahtisaare eest. Mõne nädala pärast palus Toimi Kankaanniemi meid parlamenti abiks ja temast sai valitsuse vaimulik.
Antero Laukkanen palus mind palvetama koos temaga, kuna olin just palvetanud, et Jumala sõna leviks valitsuses. Ta hankis mulle uue ülikonna ja lipsu, kuna sinna ei saanud minna ilma korraliku riietuseta. Samuti pidin hankima sissepääsuloa.
Esmaspäeval, kui oli poliitikutel vaba päev, põlvitasime koos Moosesega parlamendis ja hüüdsime Soome eest Jumala poole. Palvetasime poliitikute eest, et Jumala tahe sünniks, kui nad tegid otsuseid ja seadusi Soome jaoks.
See oli tegelikult vägev ja me valasime palju pisaraid. Siis hakkasime paluma ärkamist kogudusse. Palvetasime nõustumispalvet igal nädalal.
Kord kogunesid Põhjamaade ristilippude juhid Soome parlamendis. Palvetasime, et Jumal tooks ühtsuse Põhjamaade vahele koguduste kaudu. Varsti pärast seda alustasid põhjamaised palveliikumised ja Põhjamaade kogudused kogunesid koos palvetama.
Siis korraldati patukahetsuspäev. 1200 vaimulikku liidrit, preestrit ja pastorit kogunesid ja põlvitasid parlamendi treppidele, paluma andeks juhtide kritiseerimist ja arvustamist selle asemel, et nende eest palvetada.
Nii algab ärkamine. Olime innustatud sellest, et Helsingin Sanomat avaldas esikaanel sellest foto. Minule oli see märgiks ärkamisest ning et Jumal on liikumas.
Tegime koos abikaasaga palvereisi Helsingist Utsjoelle ja Joensuust Vaasasse. Palvetasime iga Soome linna eest. Kõndisime suuremate linnade ümber ja palvetasime ärkamist.
Üks tunnusmärke toimus Utsjoel. Naine ärkas öösel ja koges hotellitoas pimedust. Olime palvetanud linnade eest kogu päeva Lapimaal ja ööbisime Utsjoe hotellis. Naine äratas minu öösel ja ütles, et toas on keegi paha, kes tahtis teda rünnata.
Hakkasime koos palvetama ja Jumal näitas minule nägemuse. Nägin pildi Kristuse pruudist. Soome on nagu tantsiv pruut. Venemaa võttis Soome-neiult teise käe ja osa seelikust.
Lapimaal oli suur ärkamine, milles paljud sai päästetud. See oli Põhjamaade ajaloo suurim ärkamine, kuid see seoti ja kahjuks on selles toimunud mõndagi paha. Iga ärkamine on läbi põlenud ega jätku enam…
Nägin pruuti, kes oli köitega seotud. See räägib nõidusest. Jumal on andnud meile meelevalla astuda madude, skorpionide ja kogu vaenlase väe peale ega tee see meile kahju. Ja me täitsime Jumala tahet.
Ta käskis meid selgesti palvetada iga Soome linna eest. Meie olime kuulekad Püha Vaimu juhtimisele. Küsisime Jumalalt, kuidas peaksime palvetama. Jeesuse nimel me murdsime selle deemonliku nõiduse, mis on sidunud Jumala omad Lapimaal. Põhjas on nüüd palju depressiooni ja enesetappe.
Siis tuli maavärin, mille keskus ei olnud Utsjoel vaid Muonios, kuid see mõjutas kogu Lapimaad, kuna seal üldiselt ei esine maavärinaid. Usun, et Jumal tahtis sellega midagi öelda. Seal asus nõiduse kindlus ja midagi murdus, kui me palvetasime. Palvetasime kogu sõidu kestel ja ilmnes ka teisi märke.
Jumal näitas meile vaenlase kindlustusi. Vaenlane saab õiguse olla teatud kohtades süütu vere valamise, needmiste, mõrvade, vägistamiste või teiste deemonlike tegevuste tõttu, millest ei olda meelt parandatud ega andeks palutud. Vaenlasel on õigus seal olla, kuhu inimesed on teda kutsunud, kus on nõiad ja saatanateenijad, kes kutsuvad pimedusse ja annavad sellele väe. Vaenlase ja pimeduse väed paiknevad seal.
Efeslaste 6. peatüki järgi ei ole meil võitlust liha ega vere, vaid nähtamatute kurjuse vägede vastu. Võitlus ei ole füüsiline, vaid vaimulik. Otsime neid kohti ja palusime Jumalat tervendada meie maa ja me parandasime meelt nagu Mooses, pöördudes esi-isade pattudest.
Jesaja ütleb 6:5: „Sellepärast et ma olen roojane mees huultelt ja elan roojaste huultega rahva keskel.”
Mooses võttis enda õlgadele kultuurilise ja rahvusliku patu ning palus seda andeks. See oli preestri ja Moosese ülesanne. Ta seisis müüripraos. Hs 22:30 järgi otsib Jumal neid, kes seisavad müüripraos ja paluvad rahva patte andeks.
Vanas lepingus ohverdasid nad loomseid ohvreid, aga uues lepingus on meil Jumala Tall, kes oli mõeldud tapmiseks alates maailma rajamisest. Jeesus Kristus oli viimane ja lõplik ohver, kes katab kogu patu, süülisuse ja valu. Ta suri ja murdis iga needuse.
Fl 2. ptk järgi sai ta needuseks meie eest, et meie võiksime vabaneda kõikidest needustest ja pimeduse vägedest. Seda me tegime ja see oli märk ärkamisest. Usun, et Jumal näitas meile, et tema valmistub selleks nagu Johannes Ristija valmistas teed kõrbes. Ta tegi kõvera ja mägise tee sirgeks ja tasaseks ning jutlustas meeleparandust, et inimeste südamed pöörduksid Jumala poole. Siis tuli Jeesus.
Ka nüüd on Jeesus tulemas tagasi. Saame näha nagu Joeli raamatus kinnitatakse, et ta valab oma Vaimu kõige liha peale ning meie pojad ja tütred prohveteerivad. Hakkame nägema selle täitumist. Noored hakkavad täituma Püha Vaimuga, palvetama ja olema innustatud Jeesusest.
Mäletan, kuidas tulin esimest korda Siilinjärvele. 14-15aastased olid väljas tänavatel suitsetamas ja joomas end alkoholist purju. Mõtlesin, et see ei ole Jumala tahe. Palvetasin, et tema tahe sünniks ja kõik see muutuks. Kuulutasin Joeli 2. peatükki ja ütlesin, et nii hakkab toimuma Soomes. Meie pojad ja tütred hakkavad prohveteerima ja Jumala Vaim valatakse koolide peale.
Tänan Jumalat Riku Rinne eest, kes külastab koole, kuulutab ja õpetab lapsi tundma Jeesust. Palvetan pidevalt tema eest, et koolides, mida tema ja teised evangelistid külastavad, süttiks ärkamine, kuna Jumala tahe on, et noored ei joobuks alkoholist, vaid täituksid Püha Vaimuga.
Piiel ütleb: „Ja ärge joovastuge veinist, millest tuleb liiderlikkus, vaid saage täis Vaimu,”
Reede õhtuti liikusin tänavatel palvetamas nende noorte eest. Siis hakkasime kutsuma neid lapsi ja noori Siilinjärve vabakirikusse. Tegime saiu ja hamburgere, keetsime kohvi ja teed. Kutsusime neid sisse.
Alguses see neid ei huvitanud, kuid mingi aja jooksul tulid mõned noored õllepurkidega. Palusin neil jätta purgid välja ja tulla sisse. Nad tulid, jõid kohvi ja küpsiseid ning pirukaid või mida muud oli pakkumisel.
Nad rääkisid sellest sõpradele ja varsti oli 60-70 noort reede õhtul vabakirikus. See sai nende kohtumiskohaks. Nad tulid sinna lühikeseks ajaks ja kuulasid meid. Jüngrikoolituse õppurid rääkisid oma lugusid ja juhtisid ülistust, kuid muusika ja õpetus neid ei huvitanud.
Nad tulid ja läksid. Mõni tuli ka joobnuna ja põhjustas probleeme, kuid tähtsaim oli, et nad kuulsid evangeeliumi head sõnumit. Nende haavatud südametesse külvati seeme. Mõni neist oli kogenud hülgamist ja olid lahutatud perest.
Mõne isa oli lahkunud, kuid Jumal hakkas tööle tema südames. Mäletan kuidas ühel õhtul tuli keegi noormees minu juurde ja soovis eestpalvet isa eest, kes oli teinud enesetapukatse. Mõne nädala pärast tuli ta tänama palvete eest. Tema isal läks paremini. Ta tänas selle eest, et hoolisime temast.
Mõne sõbra vanemad ei hoolinud lastest. Nad olid joobnud, käisid ära või ei elanud üldse kodus.
Keegi ütles: „Teie hoolite meist. Aitäh teile. Andestust, kui me ei käitu hästi, kuid on nii oluline, et te olete siin.”
Vahel tekkis ka kaklusi ja politsei pidi sageli kohale sõitma, sest nad teadsid, et Siilinjärve vabakiriku juures on raskusi.
Kogudusest sai noorte hängimise koht. Seetõttu nad jõid, suitsetasid ja käitusid halvasti vabakiriku ees, kuid seejärel otsustasid nad tulla sisse.
Kogudus hakkas nõudma, et nad sisenemisel puhuvad. Seejärel kadusid nad üks teise järel ega tulnud enam. Tulid üksnes korralikud noored.
Ütlesin, et kohvikut vajavad just päästmata noored, mitte päästetud. Pea meeles, et oleme tänavalambid, mitte kiriku sisevalgustid.
Oli tore, et noored kogesid hoolimist, kuigi nad põhjustasid probleeme. Nii tegime ka meie enne usku tulekut. Jumal armastas meid ja andis meile andeks. Tema annab ka neile andeks.
See, et noored hakkavad avanema Jumalale, oli minule ülesõhutuseks.
Teine näide on Rootsist. Mul paluti juhtida Missionoorte eestpalvekooli ja keskust Göteborgi lähedal. Meil oli kogu öö kestev palve 24/7.
Järgmisel päeval olin nii väsinud, et tahtsin üksnes magada. Keegi noortest koputas uksele ja ütles, et suures luterlikus kirikus on leeriõnnistamine, kuhu tuleb 200 noort. Ta kutsus osalema, kuid olin liiga väsinud.
Varsti tuli teine noor. Siis palvetasin, et kui pean sinna minema, siis tulgu veel keegi kutsuma. Kohe koputati veelkord uksele ja ma nõustusin.
Seal oli suur kirik täis noori, kokku üle 200. Tajusin nad olevat nagu lambad ilma karjaseta. Jumal armastus ja kaastunne täitsid mind raske koormana ja ma palusin usupalve: „Issand, ära luba kellelgi siit lahkuda ilma Püha Vaimu puudutuseta.”
Siis algas teenistus. Kohe alguses ründas keegi noort naist, kes keerles maas nagu epilepsiahoo all ja värisedes vajas abi.
Keegi helistas kiirabisse. Mind paluti tema eest palvetada. Palvetasin lihtsalt: „Tervene Jeesuse nimel.”
Ta sai terveks sealsamas kõikide nähes. Imestasin ka ise toimunust. Ta pöördus ringi ja näis olevat heas korras ning ta muutus rahulikuks. Ma ei tea, kas temast lahkus deemon, kuid ta oli täiesti normaalne.
Siis paluti mul rääkida seal, kuhu mul ei olnud kavatsust minna. Osutusin külalisjutlustajaks. Hakkasin rääkima Kristuse armastusest ja sellest, kuidas Jumal oli muutnud minu elu.
Siis hakkas Jumal tegutsema nende hulgas. Küsisin, kes keegi soovib tunda Jeesust isiklikult. Paljud neist tulid leerilaagrisse, kuna said selle tarvis raha. Ütlesin: „Kui tahate õppida tundma Jeesust, tulge ette palveks.”
70 noort sai päästetud sellel õhtul. Siis hakkasime suhtlema. See algas ärkamisena, aga siis hakkasime neid õpetama. Nad läbisid jüngrikoolituse.
Üks neist, keegi noor mees, tegutses pioneerina Põhja-Indias saavutamatute rahvaste keskel ja asus sinna elama. Nüüd on ta kusagil Kaukaasia mägedes võitmas saavutamatuid inimrühmi.
Jumal muutis tema elu ja nüüd muudab ta paljude elu, kuulutab evangeeliumi ja jüngerdab neid, kes ei olnud midagi kuulnud Jeesusest.
Jumala tahe on, et me muudame rahvaid ja see on märk ärkamisest Põhjamaades. Sõbrad, soovin teile rääkida ärkamisest, mis on tulemas ja juba alanud Soomes. Väikeseid ärkamise märke on näha kõikjal Soomes.
Olen palvetanud kõikide Soome linnade eest. See sugupõlv on virtuaalne. Noored tahavad ise näha, et Jumal tegutseb, mitte üksnes kuulata lugusid kaugelt. Nad tahavad näha oma silmaga ja TV7 võimaldab näha Jumala tegusid.
Jumal tegutseb praegu, mitte tulevikus. Nähes soovivad nad õppida tundma Jeesust, kes tegutseb nende läheduses. Sellel maal tuleb nüüd rohkem noori usku kui kunagi varem. See sugupõlv otsib Jumalat.
TV7 saates „Missionuoret ja Mark Erickson”
