Vaimulik elu meis ei ole meist endast lähtunud elu. Nii nagu oksas voolavad elumahlad imbuvad viinapuu tüvest, nii ka meis tegutsev elujõud ei ole lähtunud meie kristlikkusest, vaid Kristusest.
Kristlane ammutab elujõudu Kristusest samuti nagu viinapuu oks viinapuust. Kui mingil põhjusel elumahl ei pääse tüvest oksa, hakkab oks tasapisi kuivama. Kui mingil põhjusel tuleb midagi meie ja Kristuse vahele, hakkab meis vaimulik elu hääbuma.
Üks oluline takistus Jumala jõu voolamiseks meisse on patt. Taavet kinnitab: „Kui oleksin näinud oma südames nurjatust, ei oleks Issand mind kuulnud.”
Jumal ei saa takistuseta mõjustada sellise inimese elu, kes teadlikult hellitab endas pattu. Tee nõrkusest vaimuliku tugevuseni toimub alati otsustava enesevaatluse ja patutunnistuse abil, kus ka salajasimad patud tuuakse Issanda palge valgusesse. Kus need hukka mõistetakse Kristuse ees ja tõeliselt tahetakse neist vabaneda – seal hakkavad tegelikult voolama õnnistuse veed.
Üksnes alandlikele annab Issand armu ja tingimusteta kuulekuse tee on õnnistuse tee.
Asetume hetkeks Issanda palge ette ja küsime Temalt, kas mõni järgnevalt loetletud pattudest pole pesitsemas meie elus, nii et õnnistuse jõed ei pääse karastama meie hinge.
Kas sul on andestav meel kõigi suhtes, kes on kuidagi sind solvanud või sulle halba teinud?
Jeesus ütleb: „Sest kui te annate inimestele andeks nende eksimused, siis annab ka teie taevane Isa teile andeks, kui te aga ei anna inimestele andeks, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks” (Mt 6:14.15).
Asetu selle Jeesuse sõna ette ja küsi: „Kas Jumal on saanud täna andestada mulle kõik mu patud?”
Kuidas läks halastamatul sulasel? (Mt 18:23-25.)
„Nõnda teeb ka minu taevane Isa teile, kui teie igaüks kogu oma südamest ei anna andeks oma vennale.”
Kas ma olen äkiline ja tusane oma kodus?
„Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel” (Fl 2:5 1968). Tema oli tasane ja südamest alandlik.
Kas ma solvun kergesti igasugustel pisipõhjustel?
Kas ma ägestun kergelt?
Kas mul on raske kuulata teiste tunnustamist?
Kas minus on varjatud kadedust kellegi suhtes?
Kas olen arvustav teiste suhtes, kuid kaitsen oma nõrkusi ja eksimusi kuni viimase võimaluseni?
Ära möödu neist küsimustest pinnapealselt. Igaüks neist puudutab hella kohta sinu elus. Viibi täielikus abituses Issanda ees ja küsi: „Milline on tegelikult kristlus minu elus?”
Kas seal on kunagi toimunud nn sügavat kündi, mis oleks paljastanud Issanda ees kõik südames pesitsevad patu juured?
Kui sa ei söanda anduda sellisele meeleparandusele, siis pead rahulduma sellega, et Kristuse elavad veed kunagi ei täida sinu olemust, vaid sinu vaimulik elu on nõrk ja jõuetu.
On sul tavaks peita oma südame ülbust ja isekust omatehtud alandlikkusega?
Kas su kristlus on pelgalt enda teostus?
Kas ma pole oma elus sallinud mõõtmatult palju ebasiirust ja valelikkust?
Kas püüan petta ka Jumalat, lootes Tema armule, samas jätkates oma südame rüveduses?
Ära püüa petta Jumalat. Pole midagi varjatut, mis ei saaks avalikuks. Patud, mida peidad, saavad kord teatavaks kõigi ees. Milline hämmastus valdab su lähedasi sõpru ja abikaasat, kui kord su südame salajased peiduurkad saavad teatavaks.
Nüüd on aeg meeleparanduseks. Veel on päästepäev. Kiirusta Jeesuse juurde saama andeks kõik patud ja täielikult puhastatud Tema veres. Üksnes Tema saab heita kõik su patud kõige sügavama mere põhja ja sealt ei otsita neid ka kohtupäeval välja. Need on juba korra hukka mõistetud ja ära pühitud nagu udu.
Kas oled unustanud igapäevase piiblilugemise? See kinnitab esimese armastuse jahtumist ja suhete kaugenemist.
Kas ma pole soovinud palvetada? See kinnitab, et minu hing on pöördunud ära Issandast ja hakanud kiinduma selle maailma poole eksitaval viisil. Maailma sõprus on muutunud armsamaks kui Issanda sõprus. Palve vaim on mu maha jätnud.
Kas Kaini meelsus ei ole saanud minus üha suuremat kontrolli? Minu elu tunnistab, et olen viimasel ajal olnud hooletu oma lähedaste hingeõnnistuse mõttes.
„Kas mina olen oma venna hoidja?”
Vastutagu ise oma hinge eest, mis see minusse puutub!
Sõber, kas sa oled selline? Sinu Lunastaja tundis muret sinu pärast. Sinu surnud seisund, sinu vaimuliku elu jõuetus on ilmne.
„Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, sest te sarnanete lubjatud haudadega, mis väljastpoolt paistavad küll nägusad, aga seestpoolt on täis surnuluid ja kõiksugust roisku!” Mt 23:27.
Kui suure ja sügava puhastuse vajaduses me tegelikult oleme?
Miks pole me viimasel ajal julgelt tunnistanud Issandast?
Miks sa käid sellistes kohtades, kus koged oma südametunnistuse manitsust? Või on selle hoiatav hääl lakanud kostumast, kuna sina jooksed patuteedel?!
Miks lubad mitmesugustel kõlvatutel mõtetel leida pinda oma kujutlusis, või sa hellitad neid, peites neid mingis salajases südamesopis, kust võtad need välja vaiksetel hetkedel ja harrastad rüvedust?
Kui kaua loodad Issandat taluvat seda teadlikku salajast patunaudingut, ilma et ta laseks sul langeda, nii et kõik näevad, milline üüratu erinevus on sinu nähtava eluviisi ja salajase elu vahel?
Kuule sõber, kui selline pattude küllus takistab Issandast lähtuvat õnnistuse vett pääsema meie ellu, siis pole ka ime, et elu on nii tühi, kuiv ja vaene ning jõuetu, nagu see praegu on.
Läheme uuesti koos elavale meeleparandusele, tunnistame tõsiselt oma patud ja hülgame need.
Siis: „Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.”
Nad saavad kogeda Vaimu jõuvoolu. Meile kuulub tõotus elust ja üliküllusest.
Alustame uut võitlust, et saada osa neist suurtest õnnistustest Jeesuse Kristuse armu jõus ja Tema nime austuseks.
URHO MUROMA
