Skip to main content

Taevases sfääris on neli peamist kihti: troonid, ülemused, valitsused ja meelevallad. Vaatame uuesti Ef 6:12 Prince’i tõlkes: “Meie maadlusmatš ei ole ihudega isikute vastu, vaid valitsuste ja meelevaldade vastu, selle ajastu maailmavalitsejate vastu, vaimsete kurjusejõudude vastu taevasis paigus.”

Pane tähele, et kõige ülemisel positsioonil on meelevallad ja võimud. Kui vaatad seda Koloslaste kirjas, siis näed, et kaks ülemist tasandit ei mässanud. Vastuhakk algas valitsuste ja meelevaldade tasandilt.

Seega troonide ja ülemuste tasand ei lahkunud Jumalast, kuid sellegipoolest on tegemist äärmiselt võimsate vaimsete olenditega, keda nimetatakse valitsusteks või valitsejateks ja meelevaldadeks. Seal maadlemegi, kui ikka võitleme.

Kes teist võitleb? Te ei pea vastama. Kuid seda pole võimalik teha ilma ise seda teadmata, see on kindel.

Tahan vaadata nüüd ühte lugu Taanieli raamatust, mis väga selgelt näitab, et on olemas vahepealne taevas Jumala taeva ja maa vahel, mis on hõivatud saatanlike inglite poolt. Taanieli 10. peatükis on eestpalve õppetund ja see on vägagi aktuaalne tänapäeval.

Tn 10:2: “Neil päevil olin mina, Taaniel, leinanud kolm nädalat.”

Miks ta leinas? Oma rahva õnnetu olukorra pärast. Miks meie sinuga peaksime leinama? Meie rahva õnnetu olukorra pärast.

Ta ütles: “Maiusrooga ma ei söönud ja liha ega veini ei tulnud mu suhu, ja ma ei võidnud ennast hoopiski mitte, kuni kolme nädala päevad olid täis saanud.”

Oleme seda hakanud nimetama “Taanieli paastuks”. Sa ei loobu kogu toidust, kuid hoidud ainetest, mis sulle kõige rohkem meeldivad, nagu näiteks kohvist.

Nüüd ma ei jutlusta enam, vaid topin oma nina teiste asjadesse. Las ma räägin teile, kuidas sain 1941. a päästetud. Kui suudate uskuda, et inimesed nii kaua aega tagasi maa peal elasid ja tegutsesid.

Sain päästetud Briti armees ja olin täiesti mittevaimulik. Ma ei teadnud, et Jumal räägib inimestega, kuid tundsin, et keegi ütles mulle: “Loobu šokolaadist, loobu šokolaadist.”

Mõtlesin, et see on ju naeruväärne. Pealegi meeldib mulle šokolaad. Hiljem vastutasin meie üksuse toiduvarude eest kõrbes ja minu käes oli kontroll ka šokolaadi üle.

Kui hiljem Ruth’iga abiellusime, ütles tema mulle: “Sa oled „šokohoolik”. Ma pole näinud kedagi niimoodi šokolaadi söömas kui sina. Sa sööd terve suure tahvli korraga.”

Minust sai šokolaadisõltlane. Olen nüüd tänu Jumalale vaba. Kuid kui oleksin Jumala hoiatust kuulanud, oleksin palju kannatusi vältinud. Imelik on see, et viimase 50-60 aasta jooksul on kristlikust sõnavarast kadunud üks sõna, “enesesalgamine”.

Kuni selle ajani eeldasid valdavalt kõik inimesed, kas kristlased või mitte, et kristlased praktiseerivad enesesalgamist. Ometigi on see kahe silma vahele jäänud. Väga vähesed kristlased mõtlevad tänapäeval enesesalgamise peale.

Teate, mida Jeesus ütles: “Kui tahad järgneda mulle…” Mis on selles esimene samm?

“Kui keegi tahab mulle järgneda, las ta… salgab iseennast.”

Niisiis salgas Taaniel iseennast. Ta ei söönud kolm nädalat midagi meelepärast.

“Ja esimese kuu kahekümne neljandal päeval olin ma suure jõe, Hiddekeli kaldal. Ja ma tõstsin oma silmad üles ning vaatasin, ja ennäe, seal oli mees, linased riided seljas ja niuded vöötatud Uufase kullaga. Ta ihu oli nagu krüsoliit ja ta pale oli välgutaoline, ta silmad olid nagu tulelondid, ta käsivarred ja jalad hiilgasid vase sarnaselt; ja ta sõnad kõlasid nagu rahvahulga rõkkamine. Mina, Taaniel, nägin üksi seda nägemust, aga mehed, kes olid koos minuga, seda nägemust ei näinud; ometi valdas neid suur hirm ja nad jooksid peitu.”

Mäletan, et inimesed, kes mind Issanda juurde juhtisid, olid Smith Wigglesworth’i sõbrad. Mina temaga isiklikult ei kohtunud. Mäletan räägitavat lugu, kuidas üks naine tuli tema juurde ja küsis: “Härra Smith, kas te arvate, et nägin inglit, kuna mul oli vastav kogemus?”

Smith küsis: “Kas te kartsite?”

Naine vastas: “Ei.”

Smith vastas, et siis ei olnud see ingel, sest iga kord, kui keegi Piiblis inglit nägi, valdas teda hirm. Niisiis oli Taaniel hirmunud.

“Ma jäin üksi. Ja kui ma nägin seda suurt nägemust, siis ei olnud mul enam rammu, mu näojume muutus kaameks ja jäin jõuetuks. Ja ma kuulsin tema sõnade kõla; ja kui ma tema sõnade kõla kuulsin, langesin ma sügavas tardumuses silmili maha, nägu vastu maad.”

Enam madalamale minna ei saa. Kui hakkan kusagil jutlustama, nagu ka siin, siis pingutan kõvasti, et võtta aega ja olla silmili põrandal. Kui oled näoli põrandal, siis madalamale enam vajuda ei saa, sealt saab minna ainult ülespoole. Kui ma seda ei tee, siis kardan, et tagajärjed on näha.

Tn 10:10: “Ja vaata, üks käsi puudutas mind ja raputas mind tõusma põlvili ja käpukile. Ja ta (see külaline taevast) ütles mulle: “Taaniel, armas mees…”

Miks ta armas oli? Võin öelda, miks ta minu arvates armas oli, sest ta hoolis piisavalt oma rahvast, et ta palvetas ja paastus nende pärast.

“Pane tähele sõnu, mis ma sulle räägin, ja seisa seal, kus sa seisid, sest mind on nüüd läkitatud sinu juurde!”

Ma ei lõpetanud juttu paastumisest. Üle-eelmisel aastal rääkisin Bill Bright’iga enne “Intercessors for America” (Ameerika eestpalvetajad) konverentsi, kes on tutvustanud paastumise teemat paljudele inimestele. Ja lihtsalt huvi pärast arvutasin kokku, kui palju olen paastunud oma kristliku elu jooksul. Sain teada, et see oli kokku üle kaheksa aasta, kuigi mitte järjest.

Ma ei pea tundigi sellest raisatud ajaks. Ma ei oleks täna siin, kus olen, kui ma poleks paastunud. Jeesus ütles oma jüngritele: “Siis kui te paastute…” Mitte: “Kui te paastute…”

Ta pani selle täpselt samale pulgale kui annetamise või palvetamise. On kolm tegevust: siis kui palvetad, kui annetad, või kui paastud. Tema on meie eeskuju. Ta ei teeninud kordagi enne, kui oli veetnud 40 päeva paastudes.

Luuka 4 ütleb, et kui Ta ristiti, siis läks ta kõrbesse, täis Püha Vaimu. Pärast paastumist 40 päeva tuli ta kõrbest tagasi Püha Vaimu väes. See on teine olukord.

Tn 10:12: “Ta ütles: „Ära karda, Taaniel, sest esimesest päevast peale, kui sa andsid oma südame, et mõista ja olla alandlik oma Jumala ees…””

Mida siis teha? Mis on alandlikkuse vastand? Uhkus. Käitume kas ühte või teist viisi. Uhkus on hävitav. Alandlikkus viib edule.

“… olla alandlik oma Jumala ees, võeti su sõnu kuulda; ja ma olen tulnud su sõnade pärast!”

Taaniel oli 21 päeva paastunud, kuid esimesel päeval, kui ta alustas, saadeti ingel teele vastusega. Miks tal läks kokku 21 päeva kohale jõudmiseks? Siin öeldakse miks.

“Pärsia kuningriigi kaitseingel pani mulle vastu kakskümmend üks päeva.”

See ei olnud kindlasti inimene. See oli saatanlik valitseja taevastes. Tal oli konkreetne ülesanne, ta vastutas Pärsia eest.

Jutustan teile midagi üsna põnevat, mis minuga juhtus. Mind kutsuti rääkima tuhandele Iraani kristlasele Hollandis, kes kõik on Iraani pagulased. Nad väljendasid, et Iraan on vaimse ärkamise piiril.

Lihtsalt räägin sellest teile lootuses, et see ei näi teile uhkeldamisena. Meie esindaja Hollandis üritas neis minu tegevuse vastu huvi äratada, mõistagi on see vabatahtlik. Kuid see pärslane ei olnud huvitatud seni, kuni talle näidati raamatut “Ajaloo kujundamine palve ja paastu abil”.

Ta küsis: “Kas tema kirjutas selle raamatu? Siis me tahame teda kuulata!”

On vähemalt neli maad, mille ajalugu on selles raamatus drastiliselt muutunud: Venemaa, Tšehhoslovakkia, Pärsia ja veel üks maa…

Tahan teile öelda, et kui tahad näha oma maad muutumas, siis ei juhtu see ilma palve ja paastuta. Kirjutasin selle raamatu üle 20 aasta tagasi.

Mina olen ameeriklane oma valiku tõttu, emigreerusin siia kogemata. Paljud ei emigreeru juhuslikult, kuid minuga nii juhtus. Saabusin piiripunkti Kanadast oma taanlasest naise ja väikese Aafrika tütrega.

Nad küsisid: „Miks te tulete?”

Vastasin, et külla. Mul oli kutse pastorilt.

Nad uurisid: „Kui pikk teie külastus on?”

Ütlesin, et umbes kuus kuud.

Nad teatasid, et see on liiga pikk aeg külastuseks.

Olen õppinud, et ametnikega ei tasu vaielda. Ütlesin, et võib-olla nad saavad meid aidata. Seda on raske uskuda, kuid nad ütlesid, et tuleksime maale Minneapolise kaudu ja nemad korraldavad meile emigreerumise.

Olen arvatavasti ainus inimene, kes on emigreerunud USA-sse juhuslikult. Tänan Jumalat selle maa eest. Ameerika kristlased on olnud äärmiselt head minu vastu. Mul on võlg ja usun, et selle raamatu kirjutamisega sain seda võlga tasuda.

See raamat näitab Ameerika ajaloo põhjal, milline unikaalne koht oli palvel ja paastul selle maa sünni ja alguse juures. Selles ilmneb ka teiste näidete abil minu isiklikest kogumustest Lähis-Idas ja mujal, kuidas ajalugu on kujundatud palve ja paastu läbi.

Kui tahad näha USAd tagasi Jumala poole pöördumas, siis ma ei usu, et see juhtub enne, kui inimesed tõeliselt palvetavad ja paastuvad. Pead küsima endalt, kui palju tähendab sulle su rahva käekäik.

Olen sügavalt tänulik Ameerika rahvale. Nad on mind võõrustanud, minu vastu võtnud, mind toetanud. Teen kõik, mida suudan, et seda võlga tasuda. Kuid tean, et parim, mida teha saan, on rääkida neile tõtt palve ja paastu kohta. Palveränduritest esiisad olid brittide mõistes allaandjad: nad lihtsalt purjetasid läände ja kadusid nii Inglismaa ajaloost.

Kui siia jõudsin, kutsuti mind Plymouth’sse rääkima esiisadest. Ma ei teadnud neist mitte midagi, pidin hakkama seda uurima.

Usulise tagakiusu tõttu Inglismaal olid nad põgenenud Hollandisse. Nad kogusid kogu rahva kokku, mehed, naised ja lapsed Leydenis, Hollandis; ja kuulutasid välja palve- ja paastupäeva Esra 8:21 põhjal: “… et me alandaksime iseendid Jumala ees ja paluksime temalt õiget teed.”

Siis nad alustasid oma teekonda, peatusid Plymouth’is ja sõitsid sealt edasi New Englandisse. Mõnes mõttes võib öelda, et see osa rahvast sündis palve ja paastu läbi ja selle aluseks oli Piibel. Arvan, et on väga rumal ära pöörduda Piiblist inimlike filosoofide poole.

Olin ise filosoof, kuid mul ei ole mingit austust inimliku filosoofia vastu. See on ajaraiskamine. Ma ei ütle seda sellepärast, et selles ebaõnnestusin, olin vägagi edukas. Raske uskuda, aga ma kirjutasin väitekirja King’s Collage Cambridge’le pealkirjaga “Platoni definitsiooni meetod evolut­sioonis”. Uskumatu, kas pole?

Mind valiti selleks. Seega ei räägi ma sellepärast, et ma polnud edukas. Seda ma olin, kuid kui kohtusin Issandaga, muutus see kõik mõttetuks.

Tagasi Tn 10:13 juurde: “Pärsia kuningriigi kaitseingel pani mulle vastu kakskümmend üks päeva.”

See on päris suur konflikt. Kolm nädalat vaimset lahingut taevastes. Jumala ingel tuli Jumala juurest Taanieli palve vastusega ja Saatana ingel taevaalustes paikades ‒ keskmises taevas ‒, seisis sellele vastu. Ära alahinda Saatana väge.

Siis ütleb siin: “Vaata, Miikael, üks peainglitest, tuli mulle appi ja ma jäin sinna, Pärsia kuningate kaitseingli juurde.”

Kui loed Tn 12:1: “Ja sel ajal tõuseb Miikael, see suur vürst, kes seisab su rahva laste eest.”

Kes on „su rahva lapsed” (ing ‒ pojad), kui ütlus on suunatud Taanielile?

Öelge mulle. Kes on „su rahva pojad”? Juudid, just nii.

See ei ole populaarne sõna, kuid siin ta on. Juudid ‒ nemad on Taanieli rahva pojad. Kus tahes näed Piiblis Taanieli, siis tea, et juudid on ajaloo keskmes, kuna tema astub välja rahva eest, keda Jumal on neid juhtima pannud.

Edasi: “Ma jäin sinna, Pärsia kuningate kaitseingli juurde.” (ing ‒ “Mind jäeti üksi Pärsia kuningatega.”) Üks ingel ei suutnud läbi murda, oli vaja kahte ‒ see ingel ja Miikael.

“Tulin sulle õpetama seda, mis rahvale juhtub viimseil päevil, sest on veelgi üks nägemus neiks päeviks.” Ja kui ta minuga nõnda rääkis, lõin ma oma silmad maha ja vaikisin. Ja vaata, nagu oleks üks inimkäsi puudutanud mu huuli; ja avasin suu ja rääkisin ning ütlesin sellele, kes seisis mu kohal: “Mu isand, nägemus on täitnud mind hirmuga ja mul ei ole enam jõudu. Ja kuidas võikski mu isanda sulane rääkida isandaga? Sest mul ei ole ikka veel jõudu ja mu hing on üha kinni.”

Tal oli väga võimas vaimne kogemus. Kõik vaimsed kogemused ei ole nauditavad. Kui tahad ainult naudingut, jääd paljust heast ilma.

“Siis puudutas see inimesesarnane mind jälle ja turgutas mind. Ta ütles: “Ära karda, armas mees…””

Mulle meeldib see. See on sõnum taevast Taanielile.

Rahu olgu sulle! Ole julge! Ole julge!” Ja kui ta minuga rääkis, tundsin ma ennast tugevana ja ütlesin: “Rääkigu mu isand, sest sa oled mind turgutanud!” Ja tema ütles: “Kas sa tead, mispärast ma su juurde olen tulnud? Aga nüüd ma lähen tagasi, võitlema Pärsia kaitseingliga.”

Lahing ei olnud veel läbi. Ta oli läbi murdnud, kuid tagasiteel pidi ta tegelema selle saatanliku ingli, Pärsia vürstiga.

“Ja kui ma temaga valmis saan, vaata, siis tuleb Kreeka kaitseingel.”

Kreeka vürst ei ole inimene, vaid saatanlik ingel. Leiame siin kaks maad, Pärsia ja Kreeka, mõlema üle oli pandud saatanlik ingel, et ellu viia Saatana plaane nende jaoks.

Miks olid need nii Jumalale kui Saatanale nii tähtsad? Kuna Iisraeli saatus otsustati seal.

Edasi: “Ometi tahan ma sulle teada anda, mis on kirjutatud tõeraamatusse! Ei ole ühtegi, kes aitaks mind nende vastu, kui ainult teie kaitseingel Miikael.”

Ta räägib juudiga ‒ Miikael, teie vürst. Siin on väga selge kirjeldus konfliktist inglite vahel ‒ Jumala ja Saatana inglite vahel, mitte maa peal, vaid keskmises taevas. Näete, kui reaalne see on.

Tn 11:1: “Ja ma seisin meedlase Daarjavese esimesel aastal temale toeks ning kaitseks.”

Daarjaves oli valitseja, kelle Jumal Iisraeli õnnistamiseks üles tõstis. Näeme, kuidas Iisrael on selles kõiges kesksel kohal. Daarjavese mõju tõttu Iisraelile toetasid teda Jumala inglid.

See hõlmab endas täiesti teistsugust asjade kulgu, kui oleme harjunud. Väga tähtis on meeles pidada, et Taaniel algatas selle. See ei alanud taevas, see sai alguse maa peal. Taaniel hakkas palvetama ja paastuma ning see pani taeva liikuma.

Jumal saatis oma ingli vastusega, kuid teda takistati keskmises taevas saatanliku ingli, Pärsia vürsti poolt. Sellest läbimurdmiseks kulus inglil ja lisaks Miikaelil 21 päeva.

Kui räägime maadlemisest, siis ei ole see kerge nagu mäng. See on tõsine asi. Kui saan midagi teile kaasa anda, siis tahaksin, et te mõistate: me peame tegema palju rohkem, kui enamik meist teeb, et murda Saatana vägi selle maa üle. Kui tal on võimalus hävitada USA, siis ta ka teeb seda.

Ma loodan, et ütlen seda heatahtlikult, et suur osa Ameerika kristlastest ei mõista reaalsust. Nad mängivad oma väikeseid religioosseid mänge, veetes kirikus mõnusalt aega, olles samas täiesti teadmatuses, et vaimses sfääris on käimas surmav lahing ning et kogudusel maa peal on täita selles eluliselt tähtis roll.

“Meie maadlusmatš ei ole ihudega isikute vastu, vaid valitsuste ja meelevaldade, praeguse pimeduse maailmavalitsejate vastu.”

Kallid õed ja vennad, see ei ole väike ülesanne, see ei ole midagi, mida õpetad lastele pühapäevakoolis. See nõuab täielikku pühendumist. See nõuab silmitsi seismist vaimse olukorra reaalsusega.

See tähendab tegeleda isekusega, enesekesksusega, eneseimetlusega, neist täielikult loobudes. Need asjad on liiga tähtsad, et meie väikesed isiklikud huvid takistaksid seda, mida Jumal tahab teha.

Lähme tagasi Ef 6. peatükki. Loodan, et mul on õnnestunud teile näidata, et taevases sfääris on toimumas tõeline lahing, ja meil on selles oma osa. See ei saavuta edu, kui meie ei tee oma osa. Kas mõistate seda? Öelge jah või ei. Loodan väga, et olete taibanud, sest kui te ei mõista, siis olen oma aega asjata raisanud.

Las ma mainin teile, mida üks teine jutlustaja mulle rääkis. Kui loete kirja efeslastele, siis kõik väited selles on mitmuses. Seal ei ole mitte ühtegi individuaalset väidet, seal on kõik mitmuses: “teile”, kogudus, “teile”, usklikud.

Kogu see stsenaarium ei jäta ruumi üksikule hundile, sellel ei ole mingit osa. See on kas Jumala rahva ühine ettevõtmine või vastasel juhul see ei toimi.

Ef 6:13: “Seepärast võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima, kui te olete kõik teinud.”

Pauluse näide on võetud Rooma leegionäri sõjavarustusest, mida nimetati tema täisrelvastuseks, täisvarustuseks. See annab meile vaimuliku tähenduse.

Ef 6:13: “Seetõttu…” Olete kindlasti kuulnud tuntud Prince’i ütlust: kui leiad Piiblist sõna “seetõttu”, siis pead välja uurima, “mistõttu” see seal on. Salm 13 on seal salmi 12 tõttu. Kuna oleme seotud lahinguga elu ja surma peale saatanlike vägede vastu taevastes, võtke kätte kogu Jumala sõjavarustus.

Rõhutan seda, sest see on ülitähtis kõigile teile, kes olete seotud vaimse sõjapidamisega. Ärge minge lahingusse ilma relvastuseta.

Paulus nimetab kuus relvastuse osa. Esimesed viis on enesekaitserelvad. Vaatame need kiiresti üle ja ma tahan, et te kontrolliksite, kui paljud teil neist olemas on.

Ef 6:14: “Seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega.”

Esimene osa varustusest on vöö. Peate mõistma, et neil päevil kandsid nii mehed kui naised pikki rüüsid, mis ulatusid allapoole põlvi. Võid leida fraasi, mida ka Piiblis päris tihti kasutatakse: “Vööta oma meele niuded.”

Kuna selleks, et teha midagi aktiivset, pidid kõigepealt tõstma oma pika rüü üles üle põlvede, et saaksid vabalt jalgu liigutada. Seega pandi vöö vööle, et tõmmata oma pika rüü alumine äär üles ja kinnitada see vöö vahele. Pärast seda oldi valmis tegutsema. Enne ei saanud võidelda, sest pikk rüü oleks seda takistanud.

“Seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega.”

See on väga tähtis. Arvan, et see tähendab olla halastamatult aus iseenda ja teiste vastu.

Pastor rääkis minu esimesest naisest Lydiast. Tema oli inimene, kes rääkis asjadest nii, nagu need olid. Kui keegi küsis meilt, kuidas meie lastel läheb, siis ta küsis: “Kas sa tahad tõesti teada? Eks istu siis maha ja ma räägin sulle.”

Ja ta võttis ükshaaval ette kõik kaheksa last ja rääkis neile täpselt. Teisisõnu, ta võttis sõnu tõsiselt. Ta ei teinud tühje sõnu. Ta ei kasutanud religioosseid klišeesid. Need on suureks takistuseks, kui tahad olla pühendunud kristlane. Sa ei saa end peita religioosse kõneviisi taha. Pead olema siiras.

DEREK PRINCE

Kommenteeri