Skip to main content

Ärkamise Vaim

Vahel räägitakse ärkamis­tegevuse erinevatest meeto­ditest ja arutatakse, milline meetod on parim; kas suurkoosolekud või väike­rühma kogunemised, avalik jutlus või isiklik mõjutamine, regulaarsed järelkoosolekud või lõpetamine ilma järelkoosolekuta, muusika rohkus või haudvaikus nagu kveekerite kogunemisel.

Vastus on üsna lihtne: Jumalal on kasutust kõikidele meetoditele ja veel paljule muule. Küsimus on selles, et erinevatel aegadel ja keskkondades tuleks leida meetod, mis sobib parimalt. Sama tehnika ja taktika ei sobi Chicago öökoosolekule ja Helsingi liidritele peetud koosolekule. Pauluse kohanemisest on meil õppida: „Ma olen saanud kõikidele kõigeks, et kedagi päästa.”

Kui oleme ühel viisil ebaõnnestunud või kulutanud mõne meetodi kasutuskõlbmatuks, proovigem aland­likult midagi muud, laskmata meie inertsusel takistada proovimast midagi uut.

Lisaks veel üks asi: me ei tohi hukka mõista neid, kes kasutavad teistsuguseid mee­­todeid kui meie. Hukka­mõistu meelsus sünnib alati variseri südames ja variserlus on Jumala riigi suurim needus.

Ise kiidan Jumalat nende tegelike tulemuste pärast, mida olen näinud vaimulikes suurkoosolekutes, kuid olen täiesti veendunud, et avalikke ärkamiskoosolekuid tuleb täiendada planeeritud gru­pitegevusega ja isiklike vestlustega, millega saavu­tatakse parim võimalik tulemus. Minu palve on, et kõiketeadev Jumal näitaks minule teed ka selles.

Aga…

Õigemini pole meetod sugugi tähtis. Kui see nii oleks, rajaksime koolituse, kus jutlustajad ja ilmikud õpetatakse uusimate hinge­päästemeetodite tundjateks ja tulemuseks oleks ennenägematu maa- ja maailma­laiune ärkamine. Sest palju on ebaõnnestunud vaimuliku töö tegijaid, kes rõõmuga omandaksid uue meetodi, kui see vaid aitaks neid töös edukas olla.

Nii lihtne ja inimlik see siiski pole. Ja kiitus Jumalale, et ei ole. Piiblis on kirjutatud: „See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand.”

Ilma Püha Vaimu väeta jääb „ärkamine” üksnes psüühiliseks ilminguks, inimlikuks uuendusürituseks, mida taeva Jumal kunagi heaks ei kiida.

Uus meetod ei saa iialgi päästa meid vaimulikust kriisist. Mingi aeg võib nii näida, kuid pelk meetod ei aita kaugele. Meetod on väärtuslik üksnes sel määral, kui see on ärkamise vaimu kasutuses.

Tähelepanuväärne on see, et Issand Jeesus ei andnud esimestele jüngritele erilisi vaimuliku töö meetodeid, vaid ta andis neile tõotuse väele kõrgusest. Sest just selles peitus suure küsimuse sügavaim saladus.

Sama on ka täna. Ohuks on, et saame nii innustatud meetoditest, masinavärgist ja tehnikatest, et unustame täieliku sõltuvuse Püha Vaimu väest.

Meie suur vajadus ei ole mitte uus meetod kui tahes hea ja kasutuskõlbulik see antud päeva olukorras ka poleks vaid uus Püha Vaimu väljavalamine.

Kui Vaim ülevalt saab vallutada ja täita inimese ning teda juhtida, saab temast tahtmatult vaimulik tõrvik, kes süütab teisi.

Kuidas algas Jeruusalemma vaimulik ärkamine 1900 aastat tagasi? See ei alanud siis, kui mees Betesta tiigil tervenes ime kaudu kolmkümmend kaheksa aastat kestnud kannatusest. See ei alanud siis, kui Laatsarus tuli hauast välja, olnud neli päeva surnud. See ei alanud isegi siis, kui Jeesus suri Kolgatal ning kaljud värisesid ja mäed lõhkesid. Ärkamine algas Jeruu­salemmas sellel päeval, kui Püha Vaim langes palvetava koguduse peale ülemises toas.

Millal algas Samaaria ärkamine? See toimus siis, kui tuli mees, kelle süda põles ja kelle kõnes oli tulisust.

Kuidas algas Walesi ärkamine? See algas, kui noort söekaevurit Evan Robertsit valdas Kristuse armastus ja ta võttis oma ajastu vaimuliku häda enda omaks. Ta hakkas koos mõne sõbraga palvetama, et Jumal muudaks neid nii, et saaks neid kasutada. Nende palve motoks oli: „Issand, kujunda meid!”

Üks teise järel kummarduti Jumala ette palves: „Issand, kujunda meid.”

Jumal tegi nii. Ta kujundas neid nii sügavalt, et suutis neid täita ülevoolavalt Vaimuga. Nad hakkasid tunnistama sellest, mida Jumal oli teinud ja Jumala valitsetud hingede hõõgus levis üle maa ja langetas paarsada tuhat hinge Kristuse jalgade juurde.

Kui oled lugenud Jonathan Goforthi puudutavat raama­tut Hiina ärkamisest, oled saanud elava tunnistuse sellest, et vaimuliku ärkamise sügavam saladus ei ole tehnika ega jutluselaad, vaid Püha Vaim.

Imeline on, et Issanda Püha Vaim võib kasutada väga lihtsaid ja algelisi töö­vahendeid, kui vaid saab. Ta ei kasuta neid sellepärast, et need on algelised, vaid kasutab neid, kuna need ei osuta vastupanu.

Kui ärkamine tuli minu kodupiirkonda enne sajandivahetust, kasutas Jumal saetöölist, kelle Jumal oli saanud kätte Sundsvallis. Ta oli tavatult õppimatu ja täiesti koolitamata oma tööks, kuid Issand kasutas teda siiski.

Mulle meenub ka kaheteistaastane koolipoiss väike­sekasvuline ja keskpäraselt andetu kes õhtu õhtu järel võitis kellegi Jumalale, samal ajal kui sajad kristlased, palju andekamad ja õppinumad kui tema, lasksid päevadel kuluda ilma kedagi võitmata.

Miks ma sellest räägin?

Mitte selleks, et ülistada õppimatust ja andetust. Selles ei ole midagi ülistada. Teen seda selleks, et osutada täielikku sõltuvust Jumalast selles töös ja öelda, et Jumal võib kasutada vähimatki, kui vaid saab.

Ei ole öeldud, et sinust saab kas Moody, Finney, Evan Roberts või John Wesley, kuid sinust saab töövahend, keda Jumal saab kasutada, kui saab käsitseda sind oma tahte kohaselt.

Ärkamise Vaimust, Pühast Vaimust, rääkides peame mainima veel ühte asjaolu. Oleme teinud tema vastu palju pattu. Me pole alati temast hoolinud ja praktikas oleme teda isegi salanud. Oleme edasi liikunud oma väes ja kasutanud oma jõuvarusid ega ole lubanud Jumalal täita meid oma Püha Vaimuga.

Sageli oleme rääkinud temast ebapuhta keelega ja lihaliku meelega. Oleme arvustanud tema tööd karmide sõnadega ja armutult kritiseerides. Vahel oleme kaitsnud teda, kuid lihalike relvadega.

Oh, sa vastupanija krist­laskond! Sul on aeg langeda silmili ja tunnistada oma pattu. Ehk on taeva Jumal veelkord sinule armuline ja saadab vihmahoo kurdi ja kuivanud põlluosa peale. Seda sa vajad, sest häda ja öö on ukse taga.

 

FRANK MANGS

Leave a Reply