Vaatame pilti sünnitusvaludest Mt 24:7: “Sest rahvas tõuseb rahva vastu (rahvuslik konflikt) ja kuningriik kuningriigi vastu ja on näljahädasid ja paiguti on maavärinaid. See kõik on aga sünnitusvalude algus.”
Kui tahad last, pead leppima sünnitusvaludega, muud võimalust pole. Siis ütleb Jeesus midagi, mis ilmneb sündmuste jadana: “Siis antakse teid ahistusse ja teid tapetakse ja te saate kõigi rahvaste vihaaluseks minu nime pärast.”
Kes on “teie”? “Teie” oleme meie. Grammatiliselt vale, aga ometi tõde. Nad annavad “teid”, s.t mind ja sind, kristlasi, ahistusse. Meid vihatakse Jeesuse nime tõttu.
Salm 10: “Ja siis pahandavad paljud ja reedavad üksteist ja vihkavad üksteist.”
Kes “paljud”? Paljud kristlased. Surve on liiga suur ning nad annavad alla. Et oma nahka päästa, reedavad nad kaaskristlasi. Seda toimub näiteks Hiinas ja endises NLs juba paar põlvkonda, kuid see ei jää ainult sinna.
Salm 11: “Ja palju valeprohveteid tõuseb ja need eksitavad paljusid.”
Maailm on täis valeprohveteid, paljud neist on koguduses.
“Ja kui ülekohus võtab võimust, jahtub paljude armastus.”
Kas näeme ülekohut kasvamas? Keegi ei vastaks sellele eitavalt. Seda Jeesus rääkiski. Selle tulemusena jahtub paljude kristlaste armastus.
Sõna “armastus” on seal “agape” – st kristlik armastus. Surve all keset ülekohut lasevad mõned meist oma armastusel jahtuda.
Järgmine salm on väga oluline: “… kes peab vastu lõpuni, see pääseb.”
Kreeka keeles on see täpsem: “Kes on vastu pidanud lõpuni, see pääseb.” Kuidas jääda päästetuks? Pead vastu pidama. Oled praegu päästetud, kuid et jääda päästetuks, pead lõpuni vastu pidama.
On ainus viis, kuidas õppida vastupidamist. Vastu pidades! Kui pead hetkel milleski vastu pidama, siis pea meeles, et Jumal õpetab sind, kuidas elada ajastu lõpuni.
“… seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele…”
Võid öelda, et kui lihtsamaks läheb, siis kuulutame evangeeliumi. Ei, ei, ajad lähevad raskemaks, raskemaks ja aina raskemaks. Seega on vaja südikust, et välja minna ja kuulutada.
Kas teile meeldib see sõna „südikus” (ingl guts)? Väga ameerikalik! Ameerika tõlge sellele on “seespidine tugevus”. Seda vajamegi! Südikaid kristlasi, kellel on sisemine tugevus.
Asjad ei lähe lihtsamaks, hoopis raskemaks. Kui arvad, et praegu on raske, tegutse kiiresti, enne kui läheb veel raskemaks. Kogudust, keda Jeesus ootab, ei peleta eemale vastasseis. See on pühendunud Temale, Tema eesmärkidele ja ülesannetele.
Lähme edasi sündmustega, mis on seotud Jeesuse tagasitulekuga. Annan teile nimekirja, kuid mitte tingimata õiges järjekorras. Teate miks? Sest ma ei tea, millises järjekorras need sünnivad?
Olen kohanud piibliõpetlasi, kes arvasid, et teavad õiget järjekorda, kuid nad ei nõustunud üksteisega, nii ei saa mõlemal olla õigus. Jätan selle Issanda hooleks, ma ei tüüta Issandat vastuste küsimisega.
Taavet ütles kuskil: “Otsekui võõrutatud laps on mu hing minus.” Lasen Tal näidata asju, mida Tema tahab mulle näidata. Võti Piibli prohveteeringute mõistmiseks on lasta Pühal Vaimul näidata, mida Tema tahab näidata ning seda mis tahes hetkel. Ära ole nagu võõrutamata laps.
Mõned sündmused: tõeliste kristlaste ülestõusmine ning kohtumõistmine. Kõigepealt ülesvõtmine. Mis sa sellest arvad?
Mõned teoloogid väidavad, et sõna “ülesvõtmine” pole Uues testamendis. See on päris naiivne väide, sest sõltub, millist tõlget vaadata. Võin kasutada sellist tõlget, kus esineb “ülesvõtmine”, ja see oleks täpne tõlge.
Issand ütleb Pauluse läbi 1Ts 4:15: “… seda ütleme teile Issanda sõnana, et meie, kes me üle jääme elama Issanda tulekuni, ei jõua ette magamaläinutest…”
See, et oleme elus, kui Issand tuleb, ei tähenda, et jõuame kohale varem kui need, vastupidi: “… sest Issand ise tuleb sõjahüüu, peaingli hääle ja Jumala pasuna saatel…”
Ma ei tea, kuidas inimesed saavad uskuda varjatud ülesvõtmist. Minu arvates pole midagi avalikumat kui sõjahüüd ja peaingli hääl. Mis saladust sinna veel jääda saab?
“… esmalt tõusevad üles surnud…” Enne kui muudetakse meid, kes oleme elus. “… pärast kistakse meid, kes me oleme üle jäänud elama…” “Kistakse” võib sama hästi tõlkida “võetakse üles”.
Sõna “üles võtma” tuleneb ladinakeelsest sõnast – mis tähendab “haarama midagi jõuga”. Kreeka keeles: siis kui “varas siseneb majja ja varastab midagi”, või “kui hunt tuleb lammaste keskele ja haarab lamba karjast”.
Põhimõtteliselt tähendab see äkilist, jõulist haaramist. Selline saab olema ülesvõtmine. Jeesus haarab meid, sirutub alla ja võtab meid äkitselt. Jeesuse ja varga vahel on ainult üks erinevus: varas võtab selle, mis talle ei kuulu, Jeesus võtab ainult need, kes Talle kuuluvad – need, kes on Tema omad sel hetkel, kui Ta tuleb.
“… pärast kistakse meid, kes me oleme üle jäänud elama…” Paulus ütleb mujal, et meid muudetakse hetkega, ühe silmapilguga. Põnev minu meelest! Kui sa sellest ei vaimustu, on see sinu probleem.
Siin me oleme, istume koosolekul ja vaatame teineteist. Keegi vaatab oma naist ning pilgutab silmi. Äkitselt on naine täiesti muutunud – ta on auline, imeilus ja särav olevus.
Mees muudetakse ka. Naine vaatab teda imetlusega. See ei võta kaua aega, see toimub hetkeliselt, silmapilguga oleme täiesti muudetud. Usud, et Jumal võib seda teha? Mina usun. See on põnev. Kui sa sellest ei vaimustu, siis ma ei tea, mis sul viga on.
Ülesvõtmisele järgneb kohtumõistmine kristlaste üle. Mõned kristlased ei mõista seda. Meie üle mõistetakse esmalt kohut. Peetrus ütles, et kohtumõistmine algab Jumala kojast. Mis on Jumala koda? Kogudus.
Vaatame korraks 2Kr 5:10. “Sest me (kristlased) kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees…”
Siin ingliskeelne sõna “ilmuma” tähendab tegelikult “avalikuks tegema”. See on päris hirmutav sõna. Kõik saab täiesti avalikuks, pole mingeid saladusi. Meid kõiki tehakse avalikuks Kristuse kohtujärje ees.
Kohtujärg on kreeka keeles “bema”. Rooma ametnik istus sellisel. Pontius Pilatus istus sellel, kui ta Jeesuse üle kohut mõistis. On olemas ka teistsugune stseen: suur valge troon ülejäänute jaoks, kuid see siin on kristlaste kohtumõistmine.
Pea meeles Roomlastele 8:1: “Nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses.”
See pole hukkamõistev kohus, see on meie teenimise hindamine ja õiglaste tasude andmine. Paulus ütleb 2Kr 5:10: “… et igaüks saaks kätte, mida ta ihus olles on teinud, olgu head või halba.”
Pane tähele, et on ainult kaks kategooriat: hea või halb. Johannes ütleb, et kõik ülekohus on patt. Kõik, mis pole õige, on patune.
Kui keegi paluks mul selgitada sõna “kõver”, siis näitaksin neile sirget joont. Kõik, mis kaldub sellest kõrvale, on kõver – võib-olla ühe kraadi, võib-olla 90 kraadi võrra, kuid see on ikkagi kõver.
Nii on ka õigsusega: kõik, mis pole õige, on patune. Kõik, mis pole hea, on halb – vahepealset ala pole – see on vaenlase pettus, mis ta on kogudusele kaela määrinud.
“Ma ei tee küll õigesti, kuid halba ma ka ei tee.” See pole võimalik, ollakse kas üks või teine. Selline on Kristuse kohtujärg.
Siis jõuame antikristuse armee ja ta väeni. 1. Johannese 4 räägib Johannes antikristusest kolmel viisil: antikristuse vaim, palju antikristuseid ja antikristus.
Antikristuse vaim tegutseb läbi iga antikristuse. Palju antikristuseid on olnud alates teisest sajandist. Üks märkimisväärsemaid oli Bar Kochba. Ta väitis enese Messia olevat. Ta juhtis juudi rahvast viimases ülestõusus Rooma vastu, mis suruti maha ja kogu rahvas tapeti või võeti vangi.
Veel oli keegi nimega Shabbatide Spee. Ta elas 17. sajandil ning väitis enese Messia olevat. Ta lubas juudid viia tagasi Lähis-Idasse. Ta läks tagasi Lähis-Idasse, kus ta vahistati türklaste poolt ning ta pöördus islamisse. See oli suur pettumus.
Juudi entsüklopeedias on kirjas umbes 40 valemessiat, kes on tulnud juudi rahva juurde Jeesuse sünnist alates. Jeesus ütles, paljud tulevad minu nimel, väites end olevat Messia ja eksitavad paljusid. Seega on palju antikristuseid, ka koguduses.
Kuid nii öelda see õige antikristus pole veel tulnud. Usun, et ta vari on langenud üle inimkonna, kuid ta pole veel esile tõusnud. Temast saab kõige kurja ja saatanliku viimane kehastus. Kui ta valitseb inimkonda, ja ta teeb seda 3,5 aastat, saab see olema kõige kohutavam aeg inimkonna ajaloos.
Jumal lubab sel juhtuda, sest Ta ütleb inimkonnale: “Tegid oma valiku, vaata nüüd, mille oled valinud. Minust ja mu Pojast loobusid: see on sinu valitud alternatiiv, aita end ise.”
Oled sa märganud, et Jumal ei õpeta ainult teoorias. Võid öelda Jumalale, et said mingi põhimõtte selgeks. Jumal ütleb: hästi, vaatame, kuidas see sul elus välja tuleb. See käib ka inimkonna kohta, kes saab kõige kohutavama õppetunni, mis tal on eales olnud.
Pontius Pilatus tõi juudi rahva ette kaks meest: Jeesuse ja Barabase. Barabas oli kurjategija, vägivaldne ja mässaja. Pilaatus küsis: “Kumma ma vabastan?” Nad ütlesid: “Vabasta Barabas, Jeesus löö risti.”
Selle ajastu lõpul teeb inimkond midagi sarnast. Nad ütlevad: “Me ei taha seda Kristust, anna meie valitud juht, see geniaalne, andekas, üleloomuliku väega mees, tahame teda!”
Juudi rahvas sai selle. Nad ütlesid ka Pilatusele, et meil pole muud kuningat kui keiser. Väga hämmastav, et juudid nii ütlesid. 19 sajandit on neid valitsenud n-ö tseesarid ja barabased on nende kallale lahti lastud. Selline on juudi ajaloo olemus.
Sama juhtub ka inimkonnaga. Saame selle, mille valime. Need, kes valivad Jeesuse, on Tema valitsuse all. Need, kes Ta ära lükkavad, on antikristuse valitsuse all.
Ilmutuse 19:11-12 ilmub Jeesus ratsutades valgel hobusel. “… selle nimi, kes tema seljas istus, on Ustav ja Tõeline ning tema mõistab kohut ja sõdib õiguses…” Pane tähele, et Jeesus sõdib.
“Tema silmad olid nagu tuleleek ning ta peas oli palju peaehteid.”
Järgneb salm 15: “Ja ta suust välkus vahe mõõk, et sellega raiuda paganaid, ning tema ise hoidis neid raudsauaga kui karjane. Tema ise tallas Kõigeväelise Jumala raevuviina surutõrt. Ja temal oli tema kuue ja puusa peale kirjutatud nimi “Kuningate Kuningas ja isandate Issand”.”
Selline on Jeesus kui Jumala poolt määratud juht, kes tegeleb kurjadega.
Natuke edasi, Ilm 19:19-21: “Ma nägin metsalist…” See on antikristlik nimetus.
Päris huvitav on see, et Ilmutuse raamatus on vastandatud kaks tegelast: Tall ning metsaline. Tall on Jeesus, metsaline on antikristus. Sõna “Tall” esineb Ilmutuse raamatus 28 korda, “metsaline” 33 korda.
Need korrad viitavad antikristusele. See on lõpuaja konflikt metsalise ja Talle vahel. Kas teate, kes võidab? Tall.
See on meile õppetunniks. Me ei võida vägivalla, viha või tugev olemise läbi. Võidame selle läbi, et paneme oma elu maha nagu Jeesus.
“… nägin metsalist ja ilmamaa kuningaid ja nende väehulki kogunevat sõda pidama temaga, kes istus valge hobuse seljas, ning tema väehulgaga. Ja metsaline võeti vangi ning koos temaga valeprohvet, kes tema ees oli teinud tunnustähti, millega ta eksitas neid, kes olid võtnud endale metsalise märgi ja kummardanud tema kuju. Nad mõlemad visati elusalt tulejärve, mis põleb väävlis. Teised tapeti mõõgaga, mis välkus selle suust, kes istus hobuse seljas. Ja kõigi lindude kõhud said täis nende lihast.”
See on Jumala prügikorje süsteem. Linnud koristavad kõik ning jätavad alles ainult puhtad luud. Hesekieli raamatus näeme, et on korraldatud ka luude matmine. Me ei peatu sellel, kuid kõik see on tulemas.
Kõige selle keskel naaseb Iisrael, juudi rahvas, kes oli 19 sajandit ajaloo keskmest eemaldatud, tagasi ajaloo keskmesse.
Olete märganud Iisraeli. See väga väike riik, väiksem kui Wales, väiksem kui New Hampshire, seal on umbes 6,5 mln juuti ja ligikaudu 2 mln muulast (2002). Siiski on see uudistes peaaegu iga päev.
Kas teate, miks? Sest Iisrael tuleb tagasi kesksele kohale ajastu kõrgpunktis. Seal nad on, kui kõrgpunkt saabub.
Roomlastele 11. ptk on väga oluline ilmutus. Need sõnad ütles Paulus pagana taustaga kristlastele ning mittejuutidele. Kas teate, et enamus teist on mittejuudid, mina ka.
Inimesed, kes pole kristlased, on paganad, kuid need, kes pole juudid, on mittejuudid. Seda on mõnel raske mõista. Paulus kirjutab mittejuudi taustaga kristlastele.
Roomlastele 11:25-26: “Vennad, ma ei taha ju, et teile jääks teadmata see saladus – et teie poleks enda meelest targad…”
Ära lase end petta, ära arva endast rohkem, kui pead. Mis on see saladus?
“… et Iisraelile on osaliselt tulnud paadumus, kuni paganate täiskogus on sisse astunud.”
Pane tähele, osaline paadumus. Kogu juudi rahvas pole kunagi olnud täielikult paadunud. Alati on olnud juute igas põlvkonnas, kes uskusid Jeesusesse. Vahel väga väike hulk.
Kuid osaline paadumus on tulnud Iisraelile, mitte igavesti, vaid kuni milleni? Kuni paganate täiskogus on sisse astunud. Kuni kogudus on teinud oma töö ja kuulutanud evangeeliumi kõigile rahvastele.
Samal ajal on Issand hakanud sisse tooma mittejuutide lõikust. Usun, et suurim lõikus, mida iial näeme, on alles ees. Usun, et miljonid tulevad Jumala riiki. Pea meeles, et see on ettevalmistus Iisraeli taastamisele.
Paulus jätkab salmis 26: “… nõnda pääseb lõpuks kogu Iisrael.”
Iisrael on ainus rahvas, kelle kohta Piibel ütleb, et kogu rahvas pääseb. Ei öelda, et kogu Uus-Meremaa, kogu Inglismaa, kogu Ameerika, kogu Venemaa, vaid kogu Iisrael päästetakse.
Samas pead meeles pidama, et kogu Iisrael pole kogu Iisrael, vaid see, kes on sellel hetkel elus.
Roomlastele 9:27 tsiteerib Paulus Jesajat: “Kuigi Iisraeli laste arv oleks nagu mereliiv, siiski pääsevad neist vaid riismed” (ülejääk). See on jääk, mille Jumal on endale valinud.
Seega ei ole juudid kõik need, kes praegu Iisraelis elavad, vaid see on ülejääk, mille Jumal toob läbi suure katsumuse, läbiproovimise ja kannatuse ning teeb enda omaks.
Siis tuleb Jeesus ja mõistab kohut paganarahvaste (mittejuutide) üle. See on Joeli 4:1-2. Väga tähtis on seda mõista meil, kes me pole juudid.
“Jah, vaata, neil päevil ja sel ajal, kui ma pööran Juuda ja Jeruusalemma vangipõlve…”
Teisisõnu, ajal, mil elame, kus Jumal toob juute tagasi rohkem kui sajalt maalt oma maale, ütleb Jumal: “… kogun ma kõik paganad (rahvad) ja viin nad alla Joosafati orgu…”
Joosafat tähendab heebrea keeles “Issand mõistab kohut”.
“… seal käin ma nendega kohut oma rahva ja oma pärisosa, Iisraeli pärast, sellepärast et nad on ta pillutanud paganate sekka ja on jaotanud minu maa.”
Jumal mõistab kohut rahvaste üle vastavalt sellele, kuidas nad on kohelnud juudi rahvast. Eriti selle suhtes, et nad on jaotanud nende maa. Just seda ongi rahvad teinud ning teevad ka nüüd, ning Jumal on nende peale pahane.
Meie, kes armastame oma maad, peaksime olema tõsises palves, et meie maa ei seaks end Jumala eesmärkide vastu just Iisraeli suhtes.
Siin ei öelda, et seal juutide üle kohut mõistetaks. Arvan isiklikult, et juudid on juba läbinud oma kohtumõistmise: suure viletsuse.
Keegi ütles aastaid tagasi, mille üle tasub mõelda: “Jumal õnnistab juute otse, kuid õnnistab mittejuute juutide läbi. Jumal mõistab mittejuutide üle kohut otse, kuid juutide üle mittejuutide läbi.”
Seda on korduvalt ajaloos juhtunud. Iisrael läbib suures viletsuses oma kohtumõistmise. Nende üle on kohus juba mõistetud, kuid siis mõistetakse kohut rahvaste üle, kes neid taga kiusasid.
Matteuse 25. loeme ilmselgelt sama, mida Joeli 4. peatükis. Matteuse 25:31-46: “Aga kui Inimese Poeg tuleb oma kirkuses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile…”
Sama stseen, mis esineb Joeli 4:1. “… ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest.”
Uurides seda peatükki näed, et neid eraldatakse selle põhjal, kuidas nad on kohelnud Jeesuse vendi. Me peame oma rahvast informeerima. Peame teavitama ja hoiatama oma riike, et nende üle mõistetakse kohut vastavalt sellele, kuidas nad on kohelnud Jumala rahvast ja Tema maad Iisraeli.
Pärast seda rajatakse Kristuse kuningriik maa peal. Iga kord, kui palud Meie Isa palvet, mida teed kindlasti päris tihti, siis võibolla pole sa märganudki, et palud Kristuse kuningriigi rajamist maa peale, sest esimene palve on: “Sinu riik tulgu…”
See ületab kõik muud palved. Kui seda palvetad, siis palvetad Jeesuse taastulemist ja Tema riigi rajamist maa peale, kas tead seda või mitte.
Seda kirjeldatakse Jesaja 24ndas ptk. Kui tähtis on tunda Piibli prohveteeringuid. See on n-ö ajastu kõrgpunkt. Sama korratakse palju Ilmutuse raamatus.
Jesaja 24:19-23: “Maa põrub põrmuks ning maa lõheneb lõhki. Maa kõigub kõvasti. Maa vaarub tugevasti, joobnu sarnaselt, ning vangub otsekui vahionn. Tema üleastumine lasub raskesti ta peal, ta langeb ega tõuse enam.”
Selline on planeet Maa, millel elame.
“Sel päeval nuhtleb Issand kõrguse väehulki kõrgel ja maa kuningaid maa peal.”
Issand tegeleb kahe kuningriigiga: saatana kuningriigiga taevastes, ja inimeste riigiga maa peal. Ta karistab kõiki, kes loobuvad Tema õiglasest valitsusest Jeesuse isikus.
“Need kogutakse kokku, kogutakse vangidena auku, suletakse vangitorni ja hulga aja pärast nuheldakse neid.”
Mulle meeldib järgmine salm, mis on haripunkt: „Siis on kuul häbi ja päike häbeneb, sest vägede Issand on kuningas Siioni mäel ja Jeruusalemmas, ja ta vanemate ees paistab auhiilgus.”
Issanda kuningriik saab taasrajatud oma pealinnas Jeruusalemmas. Miks päike häbeneb ja kuul on häbi? Usun, et mul on sellele vastus, sest Luuka 9:26 on Jeesuse tagasituleku kirjeldus: “… kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma kirkuses ning Isa ja pühade inglite kirkuses.”
Mõtle sellele, kui Jeesus tuleb oma aus, Isa ja pühade inglite aus. Selle au sära on miski, mida me ei suuda ettegi kujutada, kuid see ei pimesta silmi. Kuid päike ja kuu peavad eemalduma ja tõdema: “Valgus, mida pakume, on olematu selle kõrval, mis tuleb Jeesuselt.”
Seetõttu nad häbenevadki. Annan teile üksnes Piibli kirjakohad. Järgmisena rajab Jeesus oma kuningriigi tuhandeks aastaks. Piibel ütleb, et tuhat aastat on Tema juures kui üks päev. See on Jumala arvestuses nagu üks päev.
Siis vabastatakse Saatan lühikeseks ajaks vangist ja ta õhutab vastuhakku rahvaste seas, mis on tema töö. Issand sekkub ja toob lõpliku kohtumõistmise rahvaste üle. Saatan visatakse tulejärve koos antikristuse ja valeprohvetiga, kes on juba seal.
Praegune taevas ja maa mööduvad ning uus taevas ja uus maa tulevad esile. Kõik ülejäänud surnud seisavad Jumala suure valge trooni ees ja nende üle mõistetakse kohut.
DEREK PRINCE
