Nimi Taaniel tähendab tõlkes: „Jumal on kohtunik.” Inimesel endal pole õigust kohut mõista, vaid üksnes Jumalal. Igaüks vastutab oma elu eest Jumala ees.
Ma ei tea täpset aega, millal Taaniel sattus Babülooniasse. Tean üksnes, et kuningas Joojakimi kolmandal valitsusaastal viis Nebukadnetsar umbes kümme tuhat noorukit Jeruusalemma parimatest peredest vangidena Babülooniasse.
Nende vangide hulgas oli neli noorukit. Ilmselt olid nad tulnud jumalakartusele prohvet Jeremija tegevuse tagajärjel, prohveti kaudu, kes nuttis oma rahva pattude pärast. Jeremija oli saanud taluda palju pilget, kui oli tõstnud häält oma rahva pattude vastu. Tema pisaratest tehti pilge ja talle oli otse öeldud, et tema põhjustatud äratus on vale. Kuid need neli meest olid kuulanud teda ja saanud julguse asuda Jumala poolele.
Kui vangid olid jõudnud Babülooniasse, andis kuningas korralduse, et rühm noorukeid pidi kasvatatama tema erilisteks teenijateks. Nad pidid sööma samasugust toitu ja jooma samu veine, mida pakuti kuningakojas. Kolme aasta möödudes pidi nad toodama kuninga ette. Taaniel ja tema kolm sõpra olid nende valitud noorukite hulgas.
Ükski noormees ei tule suurde linna, saamata mõjutatud selle ahvatlustest. Just sellest pöördepunktist nende elus sõltub kas nende õnn või õnnetus.
Kui te näete riigimeest, juristi või kedagi teist edukat meest ja küsite tema edu saladuse kohta, siis nad vastavad, et kõik on sõltuv noorusest, sellest, kuidas nad on noorusaega kasutanud.
Taanieli edukuse saladus oli selles, et ta oli juba alates noorusest andnud kogu oma elu Jumalale. Babülooniasse jõudnuna palus ta Jumalalt armu jääda ustavaks. Ta tundis vajadust palvetada selle pärast kolm korda päevas.
Jumala seadmistes oli korraldus, et keegi ei tohtinud süüa ebapuhast liha. Ometi oli kuningas andnud korralduse, et Taaniel peab sööma sama liha, mida tema. Usun, et Taanielil oli kohe selge, mida ta tegema peab: Jumala seadus keelas tal roojase liha söömise ja ta ei soovinud rikkuda seda seadust.
Mõni tänapäeva kristlane oleks talle võinud anda umbes niisugust nõu:
„Ära sellest hooli! See ei tähenda midagi, isegi kui sa sööd. Kui keeldud söömast, näitab see, et tahad olla teistest parem.”
Nii räägitakse täna. Ollakse arvamusel, et igal maal elatakse selle maa tava kohaselt. Kui ollakse Roomas, siis elatakse nii nagu roomlased.
Võibolla oleks öeldud Taanielile, et Issanda seadust võib pidada oma maal, kuid võõral maal ei pea vaene vang seda täitma. Tundus lausa võimatuna täita oma usu nõudeid uues olukorras.
Kuid Taaniel ei soovinud süüa kuninglikku liha, vaid palus kuningakoja ülemteenrilt, et ta saaks süüa üksnes taimetoitu. Kui Taaniel ja tema sõbrad oli kümme päeva söönud üksnes taimetoitu, ei olnud ülemteenril vaja midagi karta, sest Taaniel ja tema sõbrad olid palju jumekamad ja paremas vormis, kui keegi teine kuningakojas.
Nende ninad ei olnud sellised, nagu paljudel selle linna meestel. Mõne mehe nina on selline, nagu hakkaks see õitsema. Taaniel oli veendunud selles, et külm vesi ja puhas südametunnistus on paremad kui vein ning tema veendumus oli tõene.
Ühel öösel oli kuningas näinud unenäo. Ta kutsus enda juurde kõik selle linna targad mehed seda tõlgendama. Kui need ütlesid, et jutustagu kuningas oma unenägu, siis nad seletavad selle, siis kuningas vihastas ja hakkas neid ähvardama. Kui ka see ei aidanud, käskis kuningas, et kogu riigi teadjad ja targad peab hukatama.
Kui Taaniel sai kuulda kuninga käsust, siis ta ei kartnud seda. Võime arvata, et ta langes silmili maha Jumala ette ja palus tarkust, mida nüüd teha. Siis ta läks voodisse ja uinus nagu väike laps. Vaevalt oleksime meie selles olukorras und saanud. Öises nägemuses ilmutas Jumal Taanielile, mida kuningas oli näinud ja kuidas seda seletada. Võime arvata, et maa targad ja teadjad olid rõõmsad selle pärast, et nende hulgas oli leidunud keegi, kes oli suutnud unenäo seletada ja keegi nendest ei pidanud surema.
Taaniel viidi kuninga ette ja ta hakkas kõnelema:
„Sina, kuningas, nägid suurt ja kõrget kuju, mis seisis sinu ees.”
Võime mõelda, kuidas kuninga silmad hakkasid särama, kui ta kuulis neid sõnu. Ta hüüdis rõõmsana:
„Just nii see oli. Mäletan seda nii selgesti.”
Ruumis valitses haudvaikus, kui Taaniel selgitas kogu unenäo ja ütles, et kuju kuldne pea tähendab kuninga enda riiki. Arvan, et Babülon oli tolleaegse maailma suurim linn. Herodotose järgi olnud see nelinurkne, iga külg 22,5 km pikk. Seda linna ümbritsenud müür, mille kõrgus oli ligi 30 m ja paksus 7,5 m. Müüri harjal saanud sõita neli hobuvankrit kõrvuti. 25 km pikk tänav jaganud linna kahte ossa ja üldiselt olnud parkideks rippuvad aiad.
Taaniel ütles kuningale, et see suur riik kuulub temale, kuid ta ütles ka, et tuleb keegi, kes hävitab selle. Lõpuks saabub aeg, kui Jumal rajab oma kuningriigi.
Taaniel võis näha, et pärslased ja meedialased vallutasid Nebukadnetsari kuningriigi. Sajandeid hiljem tuli Aleksander Suur ja lõpuks jäi see riik Rooma riigi alluvusse.
Mina usun ka selle prohveteeringu täitumist, mille Taaniel sai Jumalalt, kuidas „üks kivi käte abita lahti murdus”, ja et see kivi purustab kõik selle maailma riigid ja siis rajatakse Jumala riik, sest „Nad tõusid ellu ning valitsesid kuningatena koos Kristusega tuhat aastat”.
Seda kõike kuulnud, sai kuningas väga rõõmsaks ja Taanielile anti koht õukonnas. Temast sai üks riigi ja kogu maailma esimesi mehi. Ka tema kolm sõpra said kõrged ametid. Jumal oli õnnistanud neid ja õnnistas ka edaspidi. Seda nad ka vajasid, sest polnud kerge püsida Issanda osaduses edukuse päevil. Ometi nende usk ja edukus kasvas veelgi.
Aeg kulus. Hiljem loeme, kuidas kuningas Nebukadnetsar tegi endale kuldkuju, mille kõrgus oli 60 küünart ja laius kuus küünart. Kuju polevat olnud üksnes kullatud, vaid läbivalt puhas kuld. Kui Babülon hiljem vallutati, leidus seal rohkesti ebajumalakujusid, mille väärtus oli tohutu.
Kuninga kuju püstitati Duura orgu, mis paiknes linna lähedal. Oletan, et tema tühisust meelitas soov olla osa üldisest jumalakummardamisest.
Kui kuju pühitsemise päev saabus, võime olla kindlad, et Taaniel ei osalenud pidustustel. Võibolla viibis ta Egiptuses või mujal selles suures riigis. Nõunikud, maahärrad, kõrged ametnikud ja vürstid olid saanud korralduse tulla kuldkuju pühitsemisele. Kui rahvas sai kuulda igasuguste pillide häälest, et kuju pühitsetakse, tuli kõigil langeda maha ja kuju kummardada.
Kuid Jumala Seaduses on kirjutatud:
„Ärgu olgu sul teisi jumalaid Minu kõrval.”
Jumala käsk oli täielikult vastu kuninga määrusele.
Kui me kõik oleksime sellised nagu Taanieli sõbrad! Muidugi oleks meile soovitatud, et peaksime langema maha koos teistega ja seejuures mitte kummardama kuldkuju.
Aeg kulus ja saabus otsustav hetk. Kuid Taanieli sõbrad keeldusid maha langemast ja ebajumalaid kummardamast. Nad ei saanud põlvitada selle jumala ette, mis oli tehtud kullast.
Usun, et selles linnas oli palju neid, kes hüüdsid:
„Andke minule kulda! Andke minule raha, siis teen mida iganes.”
Nad võisid küll olla seda meelt, et oleks vale kummardada Nebukadnetsari kuldkuju, kuid nad ise tegid sama. Raha, au ja kõrge ühiskondlik positsioon oli nende kuldjumal.
Kui kuningas Nebukadnetsar sai teada, et Sadrak, Meesak ja Abednego olid seisnud ega polnud langenud põlvili, kutsuti kurjategijad kohe kuninga ette. Ta kõneles nendega vihaselt, kuid noorukid vastasid leebelt, kuid kindlalt, et nad peavad kuulama rohkem Jumalat kui inimesi. Siis kuningas hüüdis vihas: „Kes on see Jumal, kes päästab teid minu käest?”
Kuningas käskis, et nende käed ja jalad tuleb siduda. Seejärel heideti nad tulisesse ahju, mis oli köetud seitse korda kuumemaks. Käsk täideti koheselt. Leegid põletasid surnuks need mehed, kes olid neid ahju heitmas.
Kuid Jumala Poeg oli oma teenijatega, kui leegid hõlmusid nende ümber. Kohe viidi kuningale sõna, et leekides käis neli meest. Nii oligi: need kolm noorukit kõndisid seal koos Jeesusega. Siis kuningas jooksis tulise ahju juurde ja ütles: „Teie kõrgeima Jumala sulased, tulge välja!”
Isegi nende juuksed ei olnud kõrbenud.
Pärast seda käskis kuningas Nebukadnetsar, et kõik inimesed kogu riigis pidid kartma ja austama Sadraki, Meesaki ja Abednego Jumalat.
Need julged kangelased said trotsida isegi surma selle pärast, et Jumal oli koos nendega. Sõbrad, kes oleme kristlased, me peame olema julged. Peame olema sellised mehed ja naised, kes võitlevad õiguse ja tõe eest, hoolimata sellest, mida maailm ütleb.
Kui oleksime Jumalale täielikult andunud, siis võib olla nii, et ühe ööpäevaga võib selles linnas saada päästetud tuhandeid hingi. Aidaku Issand meid oma armus, et see toimub.
D.L. Moody põhjal
