Evangelisti palveelu on meie elu tähtsaim õppetund.
Olen kaua aega tagasi andnud oma elu Jumalale ega ole iseenda oma. Mida tahaksid öelda siis, kui tead, et võibolla järgmist võimalust enam ei tule. Tänu teie palvete eest minu pärast.
Mul on Jumalaga nagu isa ja poja suhe, kuna mul pole olnud isa. Kui tulin usku, hakkasin vestlema Isaga nii muruniidukitest kui autodest, kõigest millest mehed räägivad.
Võid rääkida Taevaisale kõigest, mida mõtled. Mina olen rääkinud nii.
Oled näidanud mulle miljoni soomlase päästet. Oled rääkinud Tiibeti tööst, et kui jään pensionile, siis lähen misjonitööle veel 10 aastaks.
Minu ellu on tulnud tükike, mis ei kuulu minu puzzlesse. Nii mulle tundub ja siiski olen tema käes.
Vahel palvetades mõtlen, mida ma tegelikult palvetan. Jumal sageli palvetab minu kaudu asju, mida ta soovib ja millisesse suunda peaksin liikuma. Ta näitab inimeste nägusid, kellele helistada. Kirjutan need ülesse vihikutesse. Selline on evangelisti palveelu.
Möödunud nädalal palvetas Vaim minu kaudu seda, mida ei olnud ise mõelnud palvetada. Palvetasin siis: „Jumal, ma annan Sulle kontrolli oma elu üle ja meelevalla nii elus kui surmas.”
Seejärel kuulen häält: „Mina olen nii oodanud seda palvet.”
Mõistsin, kui tähtis on Jumalal sellist palvet kuulda. Kui tähtis on meie palveelu, siis kui Vaim saab palvetada minu kaudu Jumala poole minu enda eest. Meil pole oskust, kuidas enda eest palvetada.
Lihalik juhtimine on kindlasti kõikjal. Nii valitsuses kui siin, nii kodus kui misjonis. See on alati vastu vaimu elule meis. Naabri liha ei ole probleem. Meil on endal lihalik loomus, mida tuleb tunnistada ja võita.
Evangelisti mõju on alati suhestatud tema salajase palveeluga. Kellegi avalik teenistus ei saa olla suurem kui tema salajane palveelu.
Kas meil on oma palveelu? Minul ei olnud. Palvetasin siis, kui teised palvetasid. Palvetasin koos kogudusega. Palvetasin olles kriisis. Kuid mul ei olnud oma palveelu.
Tunneme ära vaimuliku elu südamerütmi ja tuleme taevalise südame rütmiseadja ette.
Ühel hommikul mõõtis Jumal minu pulssi. Ta äratas minu ja ütles, et kontrollitakse minu vaimuliku elu pulssi. Ta võttis käest kinni ja tõdes, et siin ei kuule midagi. Sellise südamega ei jookse meetritki.
On oluline et Jumala ilmutab meile, milline on meie vaimuliku elu seisukord. Vajame pulsikontrolli. Minu elus toimus see aastal 1992. Mind äratati kell 4 hommikul imelisel viisil, mis lõppes minu elu tähtsama palvega: „Issand õpeta mind palvetama. Tõmba mind enese lähedale. Anna mulle palveelu, mis pole teiste, vaid Sinu ja minu vaheline palveelu.”
Palve on südame, mitte tehnikaala. Parem süda ilma sõnadeta kui sõnad ilma südameta. See on ettevalmistustekstist, mida minult paluti selle kanali jaoks.
Väidan, et üksnes inimene, kes elab Jeesuse lähedal, saab tõmmata inimesi Jeesuse lähedusse viisil, nii et Jeesus hakkab tõmbama inimesi. Keegi ei saa tulla Isa juurde, kui teda ei tõmba Isa. Meis olev Jeesuse lähedus tõmbab inimesi tutvuma Jumalaga.
See ei ole meie paljusõnalisus. See ei ole meie oskus. Neilgi on oma tähtsus ja roll. Aga seda tunneb inimene oma vaimus.
Kui püüame inimesi pöörata, tunnevad nad selle ära. Kui me armastame inimesi ilma püüdeta neid pöörata, tajuvad nad Jumala lähedust.
Meenutan seda, kui Taevaisa viis mind parlamenti palvetama aastal 1997. See oli minu peamine ülesanne seal. Olin parlamendisaadiku abiline, kes lubas mul palvetada nii palju, kui ma soovin.
Palvetasin tunde päevas. Jumala lähedus, mis ilmnes vaimus salajase palveelu kaudu, hakkas mõjutama inimesi, nii et nad tulid minu juurde. Mulle helistati, kas on aega kohtuda. Mina ei rääkinud midagi, aga inimesed hakkasid tulema.
Kuulsin sellest kümneid aastaid hiljem, et inimesed olid rääkinud omavahel: kas oled kohanud seda abilist, keda ümbritseb selline imeline õhkkond.
See on sinu missioon. Mitte maailma päästmine, vaid Jumala lähedus, mille kaudu Jumal päästab maailma.
Planeerides evangelistipäevi kogesime, et siin oli üks kanal puudu. See on evangelisti palveelu. Selleks tuleb üles kutsuda. Kui soovid tõhusat palveelu, siis mine sinna, kus on Jumal.
2Ms 33:7: „Mooses aga võttis telgi ja püstitas selle väljapoole leeri, leerist kaugemale, ja nimetas selle kogudusetelgiks; ja igaüks, kes otsis Issandat, läks kogudusetelgi juurde, mis oli väljaspool leeri.”
Jeesus vajas kord Peetruse tähtsaimat töövahendit, paati. Jeesus igatseb sinu tähtsamat väärtust, aega.
Kunagi oli meil Francis Frangipanega ühine töö: kutsuda juhte palvetama. Tutvusin temaga aastal 1995 ja reisisin koos temaga mingi aja eestpalvetajana.
Ta oli väga eriline inimene palve mõttes. Ta rääkis, kuidas ta veetis palju aega koos Jumalaga, mängis kitarri ja laulis. Temal oli kogu aeg lähedane suhe Issandaga.
Ta kirjutas raamatu vaimulikust sõjapidamisest, soome keeles „Ei ihmistä vastaan”. Töö käigus sai tema aeg hõivatud ja vähenes kogu aja; vähenes see, mis oli teinud temast erakordse.
Kord helistas temale prohvetliku mainega tuttav: „Mul on sulle prohveteering, peaksime kohtuma, mul on sulle sõna Jumalalt.”
Frangipane mõtles: „No nüüd tuleb ülendus ja Jumal näitab mulle midagi suurt.”
Sõber tuleb tema juurde koju ja seisab uksel. Kui ta läheb avama, siis ütleb Jumala mees: „Jumal ütles mulle: mine Frangipane juurde ja ütle, et ma igatsen tema järgi.”
Jumal igatseb osadust sinuga, privaatset osadust, midagi, mida oled tema ees ehitanud. Midagi, mis ei sünni siin ja täna ühe hetkega. Siin süttib loodetavasti janu ja igatsus.
Ma võin rikkuda sinu ööund nii palju, et sa haarad kinni sellest palvest. Haara kinni nagu Jaakob, kes ütles, et ma ei lase sind enne, kui sa mind ei õnnista.
On võimalik saada selline palveelu, milles värskendatakse kogu elu iga päev. Samuti on võimalik see kaotada, organiseeruda, jäigastuda, struktuuridesse vormuda, vabandada, et kui teekonnal natuke palvetan, siis sellest piisab. Sageli on Jumal armuline ja aitab.
Kuid on palju enamat. Jumal on huvitatud sinu elust palju rohkem, kui sa usud. Seda mõistame alles taevas. Ta on mõelnud sinust algusest saadik.
Saatan püüdis võtta minu elu juba emaüsas. Ta ei soovinud seda, mis minu elus toimub.
Minu ema oli vähihaige ja arst ütles, et tuleb teha abort, muidu sa sured. Ema ei nõustunud ja kaks tundi pärast minu sündi viidi meid mõlemaid kiirabiga Helsingisse.
Oli eriline tunne, kui aastal 2015 helistasin parlamendivalimiste öösel emale. Ta oli siis 85 aastat vana. Ütlesin emale: „Nüüd on see rääbakas parlamendisaadik. Tänu et sai ei aborteerinud mind.”
Vaenlane teab, mis juhtub, kui inimene leiab palveelu. Ta teeb kõik, et asetada sind palvetamatuse kindlustuse sisse. Ta on näinud ajaloos neid paljusid, kes on leidnud palveelu ja ühenduse Jumalaga, ega soovi enam ühtegi juurde. Ta teab, et kui see on saanud südame, siis on see saanud kõik: sinu aja, tuleviku ja kõik.
On muljetavaldav näha, et kuna minu haigus süveneb, siis ma ei tea, kui palju mul on elupäevi. Minu palve on, et ma saan täiesti terveks. Kuid olen täiesti tema meelevallas. Ka täna palvetasime koos abikaasaga käest kinni hoides: „Tänu Jeesus, et ma olen terve.”
Tema haavade kaudu, kuna minu usk ei ole veel saanud nägemiseks, kuid Jesaja raamatu põhjal olen terveks saanud. Ta kandis minu haigused.
Jumal on nii huvitatud kasutama sind evangelistina. Ta ootab, et sinu Püha Vaimuga täidetud süda, kui sa tood selle Issanda ette, läheb Issandat otsima telgi juurde.
Kas Jumal oli Iisraeli rahva keskel? Oli.
Aga Jumal tahtis erilist kohta, kuhu Mooses läheb alati Jumalat otsima. Jumal soovib, et sinu elus on eriline koht, kuhu sa lähed tema juurde, tema ette. Ta räägib sulle sinust kõike, mida pead teadma, et su teenistus edeneb. Ta teab, millises linnas soovib ta sind näha, ta juhib sind kõiges.
Ma poleks kunagi ennast ette kujutanud poliitilise elu keskel. Ma vihkasin poliitikat ja veel rohkem poliitikuid. Jumal teab seda ja ühel päeval pidin sellest meelt parandama, kuna ma palvetasin: „Anna mulle Jumal tuba parlamendihoones, kus palvetada Soome eest.”
ANTERO LAUKKANEN
Evangelistipäevadel Tamperes 18.-20.8.2022.
