Siis ütles Jeesus kõikidele: „Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist päevast päeva enese peale ja järgnegu mulle.”
Lk 9:23
Jumala Poeg astus enesesalgamise teele sellel hetkel, kui ta võttis Isalt vastu ülesande saada maailma Päästjaks. Kui aeg sai täis, jättis ta au, mis oli temal enne maailma rajamist ja riietus Inimese Poja sarnasusse. Tema, kelle kaudu oli maailm loodud, sündis tallis Petlemma lähedal. Tema, kes kannab „kõiksust oma väe sõnaga”, asetati nõrga, abitu inimolendina sõime õlgedele.
Tema „kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani.”
Kuningate Kuningas veetis enamuse oma maapealse elu päevadest vaeses kodus halvakspandud kohas Galileas. Raske oli tema võitlus igapäevase leiva pärast ja sageli valutasid tema liikmed väsimusest, kui ta astus õhtul madalast uksest koju.
Ühel päeval jättis ta ka selle kodu ning alustas rasket elu, et otsida kadunuid. Enesesalgamise pühal ohvriteel kõndis Issand Jeesus linnast linna, külast külla ja otsis kadunuid. Kahetsevad patused said tema jalgade juures oma hädas nuttes leevendust oma südamele ja leidsid mõistmist, andestust ja rahu. Ta avas pimedate silmad ja rahva kõrvad. Ta vabastas inimesed rüvedate vaimude ahelatest ja lasi tervendavat väge tungida haigete ihusse.
Ta kõndis ja tegi head.
Vahel oli ta teekonnast väsinud, kuid jätkas sellele vaatamata. Vahel oli kalju tema voodiks ja taevas katuseks tema magamistoal.
“Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.” Kuid kunagi ta ei laitnud oma elu. Teenivas armastuses kulges ta sellel, pidades vastu kuni lõpuni.
Enesesalgamise tee viis ta Ketsemani ja Kolgatale. Kibuvitsad rebestasid tema lauba ja rist haavas tema õlgu. Tee oli raske, hirmutavalt raske selle viimane etapp, kuid miski ei takistanud teda sellel kulgemast. Ta keeldus kasutamast jumalikku väge enese kaitseks. Ta keeldus kutsumast inglite väehulki, kes olid valmis ruttama talle appi.
Ta alandas ennast ja oli kuulekas kuni surmani. Nagu Tall viidi ta tappa.
Ta ütles kõigile: „Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina.”
Nii ütles ta kõigile. Muidu oli Jeesuse sõnum erinev erinevatele inimestele. Mõnele ta ütles: „Pöördu tagasi oma koju ja jutusta, mida kõike Issand sulle on teinud!” Teist keelas ta karmilt midagi kellelegi rääkimast, mida oli kogenud.
Mõnele ta ütles: „Mine müü kõik, mis sul on, ja anna vaestele,” kui taas teised võisid võtta kaasa oma omandi ja teenida sellega Issandat igapäevaselt.
Kuid kõigile ta ütles: „Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina.”
Sina tead, mida tähendab enesesalgamine.
Issand Jeesus ütleb otsustavalt, et igaüks, kes tahab talle järgneda, peab ennast salgama. Sina oled kristlane nii palju, kui sa järgid Jeesust; ja sina järgid teda nii palju, kui oled ära õppinud enesesalgamise raske õppetunni. See on raske ja sageli valulik, kui saad kordusõppetunni. Vana Aadam keerleb valudes, kui ta peab minema teele, sest see on tema surmatee. Surma kardab ta kohutavalt.
Liha paneb vastu kuni viimseni, kuid Jumala sõnum kõlab: „Jeesuse Kristuse omad on lihaliku loomuse risti löönud koos kirgede ja himudega.”
Sina ei ole veel valmis, kuigi oled uuesti sündinud. Sina oled uuestisündimise kaudu pääsenud teele. Selle pärast on sul põhjus kiita Jumalat. Kuid sul on vaja veel läbida kogu tee. Asjata vaatad sa taevast ja kirkust, kui sa ei asu enesesalgamise teele.
„Nii nagu te nüüd olete Kristuse Jeesuse võtnud vastu Issandaks, nõnda käige temas.”
Sina ei ole siiski veel valmis, kuigi oled kogenud Vaimuga täitumist. Kui nii usud, siis eksid. Sinul on veel palju õppimist, veel on palju vastu võtta. Ära kunagi unusta, et Jumal on õnnistanud sinu hinge eesmärgiga teha sind rohkem Jeesuse sarnaseks. Mida rohkem saad temast osa, seda enam meeldib sulle enesesalgamise tee. Sest see on Meistri tee.
Ära kunagi ütle, et oled „käinud kogu tee koos Jeesusega” selle alusel, et oled enda arvates teinud ühe või teise sammu Issanda teel. See ei ole tõsi. Kogu tee koos Jeesusega oled kõndinud alles siis, kui seisad võidu saavutanuna tema trooni ees. Võib olla, et on veel mitu sammu astuda, enne kui oled kohal.
Enesesalgamise tee ei ole enamuse poolt soositud. See pole seda kunagi olnud ega saa olema, nii kaua kui isekuse vaim valitseb inimkonnas.
Loomulikult oletame, et teised käivad sellel teel, kuid endal ei ole soovi astuda sellel sammugi. Pöördumatud inimesed maailmas vaatavad usklikke tähelepaneliku pilguga ja nõuavad armastust ning enesesalgamist.
Ka sinul, kes pead ennast kristlaseks, on eriti kerge panna teiste õlgadele koormaid ja käske, samal ajal kui ise vaevalt sõrmega neid koormaid puudutad.
Selles kohas puudub meie päevil määratult palju. On ülemääraselt palju organisatsioone, jutte ja tunnustamist, kuid pühadest inimestest on kisendav puudus.
Tee on kitsas, kuid tõelistel järgijatel on palju ruumi, sest neid on nii vähe. Tuhandetel on nimi ‒ kuid vähesed kannavad risti.
Tasapisi saab moeasjaks otsida vaimulikku ülesehitust. Sa reisid penikoormaid, et kuulata tuntud jutlustajat või et olla mingil suurel koosolekul või imelisel konverentsil, kuid sinul on vaevalt sedavõrd tõelist päästet, et suudad teha kirikupingis ruumi teistele. Kui tuled koju, oled sama isekas nagu ennegi, sama ärrituv, kibestunud ja nõudlik nagu enne.
Ei, siin peab midagi toimuma.
„Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina.”
Enesesalgamise tee on väga praktiline. Nii, see on sageli nii praktiline, et mõnel on raske näha selles midagi meeldivat. Asjasse süüvimata näib see hall, kuid nendele inimestele, kellel on Jeesuse meel, on see täis taevalist valgust.
Jeesus kõndis sellel teel. Keegi ei saa väita, et tema tee poleks olnud meeldiv. Inimeste arvates võis see nii ju olla, kuid kui ta üksnes tõstis pilgu ja kohtas Isa silmi, võis ta näha neis ainult soosingut. Mida muud võiks sina soovida, kui Jumala soosingut? „Tema poolehoid on otsekui kevadine vihmapilv.”
Enesesalgamise tee on mäejutluse tee: „Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma.”
„Kui sa nüüd oma ohvriandi altarile tood ja sulle tuleb meelde, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and altari ette ja mine lepi esmalt ära oma vennaga ja alles siis tule ja too oma and!”
„Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette! Ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ning võtta su särki – jäta talle ka kuub! Ja kui keegi sunnib sind käima ühe miili, mine temaga kaks! Anna sellele, kes sinult palub, ja ära pööra selga sellele, kes sinult tahab laenata!”
„Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks.”
„Sina aga, kui sa oma almust jagad, siis ärgu su vasak käsi teadku, mida su parem käsi teeb.”
„Ärge koguge endile aardeid maa peale… Koguge endile aardeid taevasse.”
„Mitte igaüks, kes mulle ütleb: “Issand, Issand!”, ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas.”
See tee toob koju imelist kooskõla. Vana türann, kelle ristinimi on „Mina” ja perekonnanimi „Ise”, peab taganema. Lõppenud on näägutamine ja nurisemine ning selle asemel hakkab igaüks võistlema ligimesega, et saada teenida ja aidata. Kui Jeesuse meelsus pääseb võidule, saab kõik uueks.
Pereisa hääles toimub imeline muutus ja see saab endise sama pehme tooni, mis oli selles kolmkümmend aastat tagasi, kui ta sosistas oma noore südame igatsusi oma kihlatu kõrva.
Pereema saab sellel silmapilgul sisemise otsustavuse tegutseda laitmatult. Ta on rahulik, kust tahes puhuks tuul ja levitab päikesepaistet kõikjale.
Tundub nagu oleks ta äsja tagasi pöördunud kuuekuuliselt puhkusereisilt kuhugi sanatooriumisse. Kogu saladus on aga selles, et ta on saanud oma ellu uue keskpunkti. Ta on sisenenud Jumala tahtesse ‒ usu hingamisse.
Aga noored. Need on saanud imelise soovi aidata isa ja ema. Nurisemata ja hapu näota järgivad nad väiksematki vihjet ja kõik läheb nende käes nagu mängeldes.
Näib nagu oleks terve kodu „tuhandeaastane rahuriik” miniatuuris. Nii see ongi, sest kodu liikmetest on saanud Jeesuse järgijad vaimus ja tões.
Enesesalgamise tee on täiesti erilise ärimehe tee. On küll tõsi, et see ei ole ärimaailmas moes. Mõned pole seda kunagi proovinud. Neile see ei meeldi. Siiski leidub, tänu Jumalale, ärimehi, kes käivad sellel teel. Tunnen mõningaid ja äri läheb neil hästi, sest Jumal õnnistab nende tööd.
See tähendab seda, et oled täiesti aus kogu tegevuses ja räägid tõtt ka siis, kui see toob sulle otsest kahju. Sa ei müü kunagi kehva kaupa hea pähe, vaid lased hinnasildi ja selle sisu olla alati täielikus kooskõlas.
Muidugi võtad sa sobiva kasumi, sest selles pole mingit erilist jumalakartust, et täna müüd kahjumiga ja homme lähed pankrotti, kuid sina oled nii lahutatud oma omandist, et Jumal saab, mida ta tahab ja sina oled valmis mis tahes hetkel minema koju ja jätma kõik.
Enesesalgamise tee hakkab põhjustama suuri muutusi vaimulikus tegevuses. Keegi ei teeni sellepärast, et teda nähtaks ja austataks. Keegi ei otsi oma, vaid kõik otsivad teiste kasu ja peavad ainsaks auks olla Jumalale meelepärane.
Üheksakümmend protsenti kirikkondade ja juhtide vahelistest võitlustest lõpeks korrapealt, sest peamiselt on sel puhul küsimus võimust, vahel teadmatult ‒ ja Jeesuse palve, et nad oleksid üks, saaks imelise vastuse.
Kas see on võimalik? Kas tasub seada eesmärki nii kõrgele?
See on võimalik, kui lubame Jeesusele oma elus ja tegevuses ruumi. Ilma tema meis asuva loomuseta jääb see kõik illusiooniks, millele üks ja teine naerab, pidades seda liialdavaks sonimiseks, selliseks, mis kunagi ei täitu; kuid Jeesuse armu ja abiga võib see saada imeliseks tõelisuseks.
Sest just see ongi see tee, mille Jumala püha sõna on meile osutanud. Häda meile, kui püüame alandada seda püha nõuet puuduliku kogemuse madalale tasemele! Seiskem kõik pigem patusena elava Jumala ees ja tunnistagem alandlikult, et me ei ole õnnestunud ja mis veel halvem, et me oleme piiranud tema, Iisraeli Püha mõju.
Me kunagi ei õpi ütlema ei isekuse nõudmistele, kui me samal ajal otsustavalt ja lõplikult ei ütle jah Jeesusele. Kui seda proovid, satud orjuse teele, kus varsti väsid oma nõrkuse ja paljude ebaõnnestunud pingutuste koorma all.
„Mina mitte,
kuid Jeesus suudab
olen nõrk,
Tema tugev on!”
Niisiis, tema suudab!
Just temal on see lembe, alandlik, kannatlik, hell, siiras, ennastsalgav meelsus, mis sinul puudub.
Ja kuula! Ta annab selle sinule. Ta tahab oma Vaimu ja täiusliku armastuse kaudu elada sinus ja saada sinus kuju. Sa pead andma ära oma määrdunud, uhke, ennastarmastava, iseka mina ning alandlikus usus ja palves siiralt nõustuma Jeesuse pakkumisega.
See on õnnistatult lihtne ja hoomamatult suur.
„Kristus teis, auhiilguse lootus.”
Kui ütled jah Jeesusele, saad öelda ei endale. Siis märkad, et see ei ole Siinai raske käsutee, vaid see on uue lepingu evangeeliumi maantee. Sest uue lepingu lapsele ei ole midagi muud nii imelist, kui võimalus pääseda Jumala tahte teele.
Siis saad kogeda, et Kristuse armastus saab määravaks jõuks sinu elus, jõuks, mis tõstab ja kannab ning teeb sulle võimalikuks kõndida sellisel teel, mida vanal isekal loomusel oli täiesti võimatu kõndida.
„Risti teed ma nii
kõnnin kodu pool’.
See lausa valgusrada.
Siiski ekseldes,
teelt välja põigates,
ei see Isa juurde kanna.”
FRANK MANGS
