Tahan täna jagada teatud aluspõhimõtetest. Sellel aastavahetusel oleme saabunud läbimurde künnisele selles, mida me sellel maal vajame.
Kas sa mäletad lapsepõlvest mänguasja, kus oli erimõõdulisi auke ja tükikesi, kas siis kolmnurga või nelinurga, risti- või ringikujulisi?
Mäletan, kuidas arstikülastuse ootel pakkus õde lapsele sellist mänguasja, et veenduda, kas laps areneb ja leiab õiged lahendused. Kui laps püüab ikka panna ringi kolmnurga pesasse, siis tõdetakse arenguprobleeme, millele püütakse leida lahendust.
Miks me siis koguduses ei suhtu kriitiliselt sellesse, kui me pusime mingi asja kallal, kuid ei saa liikuma ega saavuta oodatud tulemusi, kuid püüame ikka jätkata endist viisi.
Meie probleem on selles, et me kogudusena taotleme lõpptulemust meetodiga, mis ei ole kunagi töötanud ja me vajame sellele lahendust. Kui meie kogudus ei ole terve enesehinnanguga, vaid enesekeskne või uhke, kes ei ole valmis meelt parandama või otsima Jumala parimat, siis ei saavuta me edu.
Kui meil leidub alandust Kristuse ihus nii koguduse kui üksikisikuna, kui probleemiga kohtudes tunnistame seda ja otsime lahendust; siis oleme juba pool probleemi lahendanud, kuigi suuri tulemusi veel ei paista. Kuid kui oleme lahenduskesksed, leiame õige tee.
Läheme hetkeks 20. sajandi algusesse. Siis tulid Soome nelipühaärkamine ja vabakiriklik liikumine, millele oli iseloomulik evangelistide tegevus külast külla ja linnast teise. Siis said inimesed usklikuks ja nad ristiti. Pane tähele, et evangelistid läksid välja.
Teine asi, mis toetas koguduste sündi, oli see, et seal olid karjased, kes võtsid usku pöördunud inimesed oma hoole alla ja hakkasid nende eest vastutust kandma. Niisiis olid seal karjased.
Ilmneb veel kolmas asjaolu nende kahe liikumise tulekul. Seal olid õpetajad, kes hakkasid pöördunutele õpetama Jumala sõna põhimõtteid. Neid kolme teenimisametit näeme 20. sajandi alguses.
Sel ajal olid evangelistid uusilming, neid kardeti ja nende eest isegi hoiatati. Täna keegi ei hoiata evangelistide eest. Vastupidiselt oodatakse, et kus on evangelistid.
Ef 4:11-16 öeldakse: „Tema on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi valmistada abistamistööle Kristuse ihu ülesehitamiseks, kuni meie kõik jõuame usu ja Jumala Poja tundmise ühtsusesse, saades täismeheks Kristuse täisea mõõtu mööda, et me ei oleks enam väetid lapsed, keda pillutab ja kõigutab iga õpetusetuul, et inimliku pettemänguga eksitusse kavaldada, vaid et me tõtt rääkides armastuses kasvaksime kõigiti selle sisse, kes on pea – Kristus. Temas on kogu ihu liidetud kokku ja hoitakse koos kõigi üksteist toetavate liikmete abil, nii nagu on iga üksikliikme ülesanne. Sel viisil saab ihu kasvujõu iseenese ülesehitamiseks armastuses.”
Millised kaks teenimisametit nimetati esimesena, mida ei olnud 20. saj alguses kasutuses. Sealt puudusid apostlid ja prohvetid. Tänase päevani oleme selles olnud keskmisest mahajäänumad.
Ühiskondlikult oleme küll eesrindlikud, meil on tipptehnoloogia, kõrgtasemel oskused, kõiksugust head, oleme eesminejad sugupoolte võrdõiguslikkuses.
Kuid vaimulikult oleme mahajääjad Ameerikast, Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast. Nendest maades on loomulik, et nimetatud teenimisandeid tunnustatakse koguduse normaalse osana.
Äratuskell peaks siin helisema. Sest kui vaatad neid kogudusi, kus teenistusannid töötavad, siis on neil eriline omadus kasvada. Need ei tammu paigal aga ole kinni kiilunud, vaid avastavad järjest uusi meetodeid.
Kui sa võrdled neid Soomega, siis meie oleme pigem kehvakasvulised. Kõik toimuv on väike ja väheldane ning vaenlane teisest otsast varastab sellegi, mis teises otsas toimub.
Meil on selles probleeme. Kogudusel on probleemid, kuna puuduvad nimetatud teenimisametid.
Kui koguduses puuduvad apostlid, siis tegevus ei edene ega laiene. Samuti, kui koguduses puuduvad prohvetid, puudub kogudusel selge suund. Kui koguduses pole evangeliste, siis ei võideta hingi. Kui sellel pole õpetajaid, siis see ei juurdu Kristusesse. Kui sel pole karjast, siis see ei püsi koos.
Selle lihtsa näite põhjal veendud kõigi teenimisametite tähtsuses, isegi kui neist mõni puudub.
Peame tunnistama, et apostlid ja prohvetid kuuluvad koguduse hulka. Need ei ole mingid tippametid, mis antakse koguduses edukatele. Neid ei saa osta ega sellega manipuleerida, et nimetame selle apostliks ja selle prohvetiks.
Ma ei räägi mingist uusapostellikust eksitusest ega sellenimelistest visiitkaartidest. Räägin seda, mida Jumal on asetanud oma sõnasse 2000 aastat tagasi. Seda ütles Jeesus ja seadis selle, et valmistada ette pühasid teenimistööks.
Vaatame Soome koguduse näidet. Mõned pastorid või evangelistid teevad suurel määral tööd, kuid teised vaatavad pingist ja kritiseerivad, kas ikka midagi toimub. See kinnitab, et pühad ei ole ettevalmistatud teenimiseks, kuna ametid ei ole kohale asetatud.
Salmis 14 öeldakse, et siis me ei ole enam alaealised. Me näeme täna koguduses nagu kiuslikke alaealisi, tüdrukuid ja poisse, kes omavahel tülitsevad, et pastor vaatab midagi valesti, ei tervita või midagi muud.
Ja kui midagi ebatavalist esineb, siis pahandutakse ja lahkutakse. Minnakse pigem maailma kui alandutakse. Või minnakse teise kogudusse kahekordse probleemiga ja elatakse kogu elu rännates.
Kuid kõik need teenimisannid valmistavad sind, armas sõber, ette teenimistööks, nii et sa pole aastakümneid pingikulutaja, vaid sa tõused oma kutsumisse ja lõpetad selle Jeesuse Kristuse armu kohaselt.
Salmis 16 räägitakse ühtsuse teemal. Kui viis teenimisandi esinevad, siis kogu ihu säilitab oma olemuse üksmeelselt, mitte eraldi ega hajutatult, vaid kokkuliidetuna ja koos püsides. Pole hajumist ega segadust, vaid püsitakse koos iga kõõluse abil.
Igaühel meil on tähendus. Ilmneb kooshoidev vägi. See kasvab ja ehitub üles armastuses selle mõju kohaselt, mis igal ihuliikmel on.
Need on meile ärkamise võtmed Jumala sõna ilmutuse põhjal. See pole minu leiutis, vaid Issand Jeesus Kristus on selle talletanud. Kui me lõpuks kogudusena selle heaks kiidame, nii et meil on koguduses ka apostlid ja prohvetid, siis on meil edasiviiv jõud ja õige suund.
Evangelistid ei lähe üksi tänavale soleerima, vaid nad on osa Kristuse ihust ja nõus olema Jeesuse Kristuse ihu osa. Siis on meil õpetajad, kes õpetavad ning asetavad õpetusliku aluse ja karjased, kes karjatsevad. Kõik üheskoos, mitte eraldi.
Ütlen veel midagi apostlitest. Mõned on apostlite vastu ja varem oldi veel rohkem prohvetite vastu. Tean mitmeid prohvetid noolehaavadega kogudusest väljaspool ja tahan esmalt andeks paluda koguduse nimel prohvetitelt, et neid pole mõistetud. Tulge tagasi Kristuse ihu osadusse. Jumal tervendagu teie haavad.
Ka apostlid on kogenud taolist. Kuid apostleid on üsna raske muserdada siis, kui Jumal on sinu apostliks asetanud.
2Kor 12:11-12. „Aga kõike seda teeb üks ja sama Vaim, jagades igaühele eriosa, nõnda nagu tema tahab. Sest nii nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus.”
Oluline apostli tunnusjoon on just vastupidavus. Teda võib peksta vasakult või paremalt, eest või tagant ja vahel kukub ka pomm peale, kuid ikka ta tõuseb.
Apostli tunnuseks on uute koguduste rajamine, uute töömeetodite avastamine, nii et need kasvavad. Nad haaravad uusi piirkondi, tehes misjonireise. Nad kannavad uusi visioone ja laiendavad tegevust. Nad tõstavad teisi teenistusse. Nad suudavad tegutseda kõikides teenimisannetes.
See on apostlile omane, et haiged tervenevad, et tehakse tunnustegusid. Ka sellise liikumise vastu on tõustud, kuid kui mõttetu see on sellepärast, et inimene ise ei saa valida olla kas apostel või mingis teises teenimisametis.
See oli kõikväeline Jumal, kes lõi taeva ja maa ja kõik siinoleva, kes Jeesuse Kristuse kaudu määras sinu ja minu eksistentsi täna. Kui tema valis ja seadis apostleid, prohveteid, evangeliste, õpetajaid ja karjaseid teenima, siis kes oled sina vastu väitma?
Võid üksnes aeglustada Jumala tegevust, kuid mitte kunagi peatada. Võid üksikisiku kukutada, kuid saabub päev, kui tõuseb eelmisest tugevam sellesse kutsumisse ega loobu.
Seda näeme ka selle aastavahetuse tagajärjel, et teenimisametid tõusevad, et neid tunnustatakse ja kasutatakse julgesti, kuna need pole tiitlid. Neid ei pea esitlema, vaid inimesed ise näevad, mida omatakse.
Kui Jumal on kutsunud sind teenistusse, siis ära püüa jõuga oma võimeid tõestada. Jumalal on aega sind varustada, seada sind korda ja panna esmalt teenima kedagi teist, kes teenib samas ametis. See on kindel viis minna edasi.
Kui püüad leida otseteed, ebaõnnestud kindlasti või aeglustad kasvu. Teeni seda, kes omab sama teenimisametit. Käi koos temaga, õpi temalt. Ära korda samu vigu, mida tegi sinu eesjooksja.
Nii kasvavad teenimisametid, mis tulevad esile siis, kui teed samme õiges suunas.
Jeesuse nimel, aamen.
JARNO PIIPPONEN
03.01.2026 Lahtis
