Nüüd tuleb meeleparanduse raskem osa, selleks on teod. See on osa meeleparandusest, mida paljud ei mõista. See osa võtabki aega. Meeleparandus algab mõttest, siis tuleb see esile sõnades, ent siis peab see väljenduma tegudes.
Vaatame kahte piiblilõiku. Kui keegi tuli ristimisele, ütles Ristija Johannes: “Kandke nüüd meeleparandusele kohast vilja, siis ristin teid.”
Mida ta sellega öelda tahtis? Ta ütles: “Kui sul on palju riideid, anna mõned ära. Kui nihverdad rahaasjadega, siis sea need korda, kui võimutsed kellegi üle, lõpeta see .”
Veel üks, see sobib hästi tänapäeval: “Ole rahul oma palgaga.”
Kus on jutlustajad, kes kuulutaksid sellest tänasel Inglismaal? Kes jutlustaks seda medõdedele ja õpetajatele. Kus sellest räägitakse?
Me ei jutlusta seda, sest ei jutlusta meeleparandusest. Praktiline meeleparandus on ‒ ole rahul oma palgaga!
Kui paljud on ristitud teie koguduses? Küsi, kas nad on rahul oma palgaga? Naerame närviliselt, sest teame väga hästi, kuna laseme neil üldiselt tunnistada oma patte patuse palves. Me ei tee seda praktiliseks.
Paulus ütles aga nii: “Ma ei olnud sõnakuulmatu taevasele nägemusele.”
Mis oli see taevane nägemus? Kas oskate arvata?
See piiblisalm ütleb nii: “Ma ei ole olnud sõnakuulmatu taevase nägemuse vastu, vaid ma kuulutasin… paganatelegi, et nad peavad meelt parandama ja Jumala poole pöörduma, tehes meeleparandusele kohaseid tegusid.”
Pauluse teenistuseks oli panna inimesi tõestama oma tegudega meeleparandust. Arvan, et peaksime lõpetama ristimise usu tunnistamisel ja ristima neid meeleparanduse tõestamise põhjal. Mõtle sellele veidi.
Kui Jeesus tuli Sakkeuse juurde lõunat sööma… Väikese mehe juurde mitmes mõttes.
Jeesus tuli ta majja ja Sakkeus ütles: “Jeesus, olen inimesi petnud, aga nüüdseks hakkan ausaks ja sean oma rahaasjad korda.”
Ta ei öelnud nii. Ta ütles, et lähen kõigi juurde, keda tüssasin ja maksan kõigile neljakordselt tagasi. Jeesus ütles: “Täna on sellele kojale tulnud pääste.”
Meeleparandus tähendab korda seada mineviku asjad. Kõiki patte pole võimalik korda seada, aga Issand näitab sulle, mida saab parandada.
Jutlustasin parlamendi hoones Canberras Austraalia mõlema parlamendikoja liikmetele. Pärast kõnelemist, mis polnud kerge ‒ nad juba oskavad kõnelejat käsitleda, nende parlamendi üks tuntumaid poliitikuid sosistas mulle enne ruumist lahkumist: “Ma lähen koju ja teen oma tuludeklaratsiooni uuesti.”
Mu süda hüppas rõõmust. Seal polnud pisaraid, kuid oli meeleparandus. Ta oli mõelnud Jumala viisil. Ta pani selle sõnadesse ja läks tuludeklaratsiooni muutma. Selles saabki see asi tegelikult teoks.
See on meeleparandus ‒ teod on meeleparandus, kui teed midagi asja suhtes. Kui sead mineviku asjad korda, teed nendega lõpparve, lõikad nabanööri läbi, mis seob sind saatana riigiga. See võib tähendada millegi negatiivse hävitamist.
Pidin ütlema kellelegi, et ta põletaks ära oma vabamüürlase põlle. Ta tegi seda. Vahel peab nõnda tegema. Efesoses põletati tuhandeid naelu väärt nõiaraamatuid. Loe Apostlite teod 19. Need on kõik meeleparanduse teod.
Oleme seda oma jutlustes täiesti eiranud. Pole siis ime, et Issand ütleb kristlastele, et nad läheksid tagasi ja parandaksid meelt ning seaksid asjad korda. Kui nad seda teevad, on selles tohutu vabanemine.
Jutlustasin Aberdeenis kolm õhtut nende linnateatris. Pärast teist õhtut tuli üks tüdruk mu juurde. Ta oli endast väljas, näost valge, nuttis ja värises. Ta ütles:
“Härra Pawson, te ajate mind närvi! Ma tahan olla kristlane ja olen proovinud seda olla. Olen käinud poolteist aastat palves igal evangeelsel koosolekul, kaasa arvatud Luis Palau koosolekutel. Midagi pole muutunud ega juhtunud. Olen täitnud andmed, käinud nõustamisel ja koosolekutel. Hakkan juba kahtlema, aga tahan siiski kristlane olla. Mida teha?”
Vaatasin talle otsa ja küsisin: “Kellega sa elad?”
„Elan noormehega.”
„Olete abielus?”
„Ei.”
„Kas elate abielupaarina?”
„Jah.”
„Miks te ei abiellu?”
„Mu mees ei usu sellesse. See on üksnes paber, peaasi, et me armastame teineteist.”
Ütlesin, et ta peab langetama raske otsuse. Teeksin seda tema eest, aga ei saa. Ütlesin: “Pead otsustama, kumma mehega elada tahad: kas selle noormehe või Jeesusega?”
Ta sai tõsiselt vihaseks. Ta ütles, et keegi teine pole seda talle öelnud.
Vastasin: “Sa ütlesid, et asjad ei liigu kuhugi. Jeesus ei astu sellisesse liitu, sina pead otsustama.”
Ta jooksis sealt saalist välja ning nuttis südamest. Olen ikka ja jälle selle tüdruku peale mõelnud. Tean, mida Jeesus tundis rikka mehe suhtes, kes ei loobunud rahast.
Teate, milles oli asi. Kõik olid sellele tüdrukule öelnud, et ta usuks Jeesusesse. Nad polnud alustanud ütlusega: “Paranda meelt!”
Seepärast oli ta omadega ummikus. Väga tihti selles ongi probleem, kuna alustame teise sammuga. Jeesus, Ristija Johannes ja Peetrus nelipühapäeval alustasid kõik sõnadega: parandage meelt!
Praktilises mõttes, kui tahad aidata kellelgi meelt parandada, pead aitama tal teha kolme asja.
Esmalt peame aitama neil võtta asja tõsiselt. Meeleparandus on tõsine asi, seda ei saa kergelt võtta.
Kuidas aidata kellelgi asja tõsiselt võtta? Kahtlen, kas keegi on tõsine, kui selles pole mingit kartust. Issanda kartus on tarkuse algus.
Peame aitama inimesed õigesse kartusesse, et nad võtaksid asja tõsiselt. Kõige paremini saad seda teha siis, kui tood välja, kuhu nende praegune elu neid viib. Parim sõna selle mõistmiseks on väljend „hukkuma”.
Küsin: “Kas mõistad, mida tähendab hukkuda?”
See sõna tähendab inglise ja kreeka keeles täpselt sedasama. Kui sul on katkine (hukkunud) kuumaveepudel, mis sul siis on? Kas see on ikka veel kuumaveepudel?
See näeb välja nagu kuumaveepudel, aga see ei pea vett. Kas see ikka on kuumaveepudel?
Kui kuumaveepudel on katkine või „kõlbmatu“, ei saa seda kasutada selleks, milleks ta tehti. See näeb endiselt samasugune välja, tundub sama, kuid seda ei saa kasutada.
Hukkunud inimene näeb ikka välja nagu inimene, paistab inimese moodi, kuid ei saa toimida inimesena.
Mida tehakse millegagi, mis on hävinenud (hukas)? See visatakse minema või hävitatakse põletusahjus.
Põrgu on Jumala põletusahi hukka läinud inimeste jaoks. Nad ei lakka inimesed olemast, aga Jumal ei saa neid enam kasutada…
See on lõpptulemus, kui elada ilma Jumalata. Kartus muutuda Jumala universumis täiesti üleliigseks, see on Issanda kartus.
Kas tead, et Jeesus ütles midagi tuumarelvade kohta?
Ta ütles: “Ja ärge kartke neid, kes ihu tapavad… pigem kartke teda, kes võib nii hinge kui ihu põrgus hukata!”
Teise asjana, kui tahame aidata inimestel meelt parandada, peame aitama neil olla konkreetsed, peame aitama neil patte tunnistada (mitmuses), nimetada neid, üksikasjalikult välja tuua.
Kui küsid kelleltki: “Kas tahad pääseda oma pattudest?”
Vastus on jaatav.
„Millistest pattudest soovid vabaneda?”
„Kõigist.”
«Millisega alustame?”
Liiga lihtne on öelda: “Muidugi olen patune. Kõik on pattu teinud.”
„Kuidas sina pattu tegid?”
Peame aitama neil olla konkreetsed. Kuidas seda teha?
Selleks on kolm viisi. Esimene on juhitud vestlus, kus sa suunad neid. Pead olema usaldusväärne. Ta peab seda tundma. Sina lihtsalt suunad neid:
“Mis on su tavapahe? Millisest patust soovid kõige enam vabaneda? Jeesus tahab sind sellest vabastada. Millise patu pärast end kõige rohkem põlgad?”
Suunatud vestluse läbi muutub asi konkreetseks.
Teine moodus on anda detailne nimekiri. Mu sõber on koostanud nimekirja erinevatest asjadest, millega tegeletakse. Enne kui ta kedagi nõustab, laseb ta neil seda nimekirja vaadata: “Kas oled olnud seotud okultismiga või mingite seksuaalpattudega?”
Nad vaatavad ja märgivad üles. Siis saab ta neid nõustada. See on väga praktiline viis.
Uues testamendis on umbes 30 pattude nimekirja. Kokku on neis 120 pattu, mida Jumal patuks peab. Vahel on abiks võtta nimekiri ja see läbi vaadata ning ära märkida.
Kolmas viis on saadaval Püha Vaimu poolt juhitud nõustajale. See on kohene ilmutus. Vahel olen palunud Pühal Vaimul näidata inimesele, keda nõustan, mis on selle probleemi algpõhjus, mis on selle tekitaja.
Mõnikord olen palunud, et Ta näitaks mulle, mis on probleemi põhjus. Siis üllatan nõustatavat ja küsin selle teema kohta. Püha Vaim tahab ilmutada, kust probleem alguse saab.
Toon ühe näite. Olen näinud, et iga homoseksuaalse mehe taga on kurb minevik emast ja isast, kelle rollid on vahetunud. Emast sai tugev juhtfiguur ja isast pehmem natuur. Seetõttu on tekkinud nii palju homoseksuaalsust. Rollid on segamini aetud. Lapsed ja lapselapsed kannatavad selle segaduse tagajärjel.
Nõustasin üht koolipoissi, kes oli väga tore poiss, tore kristlane, kuid ta oli selle kiusatuse küüsis ja andis sellele liigagi tihti järele. Tõesti tundsin talle kaasa.
Küsisin: “Millal see algas?”
Ta ütles, et internaatkoolis. Internaatkoolid peavad nendest asjadest palju aru andma.
Ütlesin: “Püha Vaim ütleb mulle, et see algas juba ammu enne.”
Poiss ütles, et ei mäleta, et seda oleks varem olnud.
„Püha Vaim ütleb, et see juhtus varem. Räägi mulle oma vanematest.”
Kurb lugu, kus naisel oli olnud kolm meest. Tema ema oli domineeriv naine, kes vahetas soovi korral partnereid. Poiss oli kolmanda mehe laps. Naine oli võtnud majas juhirolli.
Tulemuseks oli see, et kui poiss otsis lohutust, puges ta voodisse isa, mitte ema juurde. Ta ei mõistnud, et isa ei saanud tähelepanu emalt. Ta sai seda hoopis pojalt. Nii kogu see suhe tekkiski. Püha Vaim pidi seda ilmutama, et saaksime tegeleda probleemi põhjusega.
Need on kolm viisi, kuidas teha asi konkreetseks:
1. suunatud vestlus
2. detailne nimekiri
3. vahetu ilmutus
Lõpetuseks, kuidas olla tasakaalustatud? See on vajalik kahel viisil. Kuidas olla mõistlik selles, mis puudutab tundeid meeleparandusel?
Vahel on inimestel liialdatud süütunne vale asja pärast. Nende tunded on neid eksitanud. Näiteks võivad mehed tunda masturbeerimise pärast rohkem süüd, mida Piibel ei maini patuna, kui mõrva pärast.
Peame aitama neil olla mõistlikud oma tunnetes ja mitte lasta tunnetel asju võimendada. Psühholoogiline süütunne pole sama kui moraalne süütunne. Jeesus parandab moraalse süütunde. Mitte mille pärast meie tunneme süüd, vaid milles me oleme süüdi.
Teine viis, milles peame mõistlikuks jääma, puudutab tegusid. Pole võimalik minna tagasi ja kõike korda seada. Peame aitama olla mõistlikud ka tegude suhtes.
Mu sõber läks politseisse ja tunnistas tehtud kuriteo. Kohus andis talle kõige leebema karistuse, kaks kuud. Ta läks vangi ja kuulutas vangidele. Vangid nimetasid teda piiskopiks.
Ta tunnistas üles teise kuriteo ja läks teise vanglasse. Sealgi kuulutas ta evangeeliumi ja teatas uhkelt: “Olen ainus evangelist Inglismaal, keda peab täielikult ülal kuninganna.”
See toimus mõistlikkuse piirides. Ta oleks võinud sellega ka üle piiri minna. Peame aitama inimestel mõista, mida saab heastada, mida mitte. Niiviisi oleme aidanud neil meelt parandada. Järgmisel korral räägime, kuidas aidata uskuda.
DAVID PAWSON
