Cristina Baker oli ateist. Temast sai kodutu narkomaan. Ta sattus vanglasse narkootikumide kasutamise ja omamise pärast. Kui oleksid tundnud teda siis, poleks sa iialgi uskunud, et Jumal saab teda kasutada.
Täna jagab ta sotsiaalmeedias tuhandeid väelisi 60 sekundi palveid. Paljud tervenevad. Inimesed loobuvad enesetapumõtetest. Uskmatud kogevad Jumalat esimest korda sügavalt. Ta kinnitab, et saad muutuda ime läbi 60 sekundiga oma elu pimedamal hetkel, kui tahes lootusetus olukorras oleksid.
Cristinal on sotsiaalmeedias 819 000 jälgijat ja ta on saanud 10 miljonit laiki.
Siin on üks tema palvetest.
Hei, oota veidi. Palvetame. Isa, Jeesuse nimel me ülistame Sind. Tänu, et igaüks veendub Sinu suuruses, pühaduses ja headuses. Palun inimese elu tähenduse pärast. Oled meie usu alustaja ja täidesaatja. Viid lõpule selle, mille alustasid.
Täida neid usuga, julgusega, usaldusega ja püha vastupidavusega, et täide saata neile asetatud Sinu riigi tähendus. Tänu, et purustad hirmu vaimu. Tänu meeleparanduse vaimu eest ja südame pöördumise eest Isa poole. Tänu, et täidad maailma oma auga. Tänu imede ajastu eest Jeesuse võimsal nimel. Aamen.
SR: Cristina, see toimub koos sinuga kõikjal maailmas. Kas sa kunagi võisid mõelda isegi kõige julgemates stsenaariumides, võttes arvesse enda olukorda, et Jumal saab sind kunagi nii imeliselt kasutada?
CB: Ei mõelnud. Arvasin, et ma ei ela 30aastaseks. Ef 1:4 öeldakse, et Jumal valis meid enne maailma rajamist. Temal on meile kõigile oma eesmärk ja plaan.
Katsumuste, olukordade ja sügavate orgude kaudu sai mulle selgeks, et Looja Jumal oli aidanud ja hoidnud mind kogu elu.
SR: Kasvasid Boliivias. Sinu isa oli ateist, ema katoliiklane, kes ei käinud kirikus. Pürgisid ateistiks. Sinust sai alkohoolik. Kõlkusid baarides juba 14aastasena.
CB: Minu lapsepõlv oli raske. Käisin isa jälgedes. Mind kasutati ära ja toimus erinevaid halbu asju. Elasime Boliivias, kus ei ole joomise vanusepiirangut.
Pidutsesin öösiti baarides. Lõikusin ennast. Tundus, et olen sisemiselt surnud. Enesehävituslikkus oli põhjustatud joomisest ja narkootikumide kasutamisest. Olin gootiliku punkbändi solist.
SR: Kas teil olid mustad riided?
CB: Mustad riided, needid, panda silmad. Soovisin väljendada surma, mida sisemiselt kogesin. Tundsin ennast nagu laip kirstus.
SR: Sinu ema ei teadnud, mida sinuga ette võtta. Ta saatis su isa juurde. Isa elas Havail, Ühendriikides. Lendasid Havaile. Seal said suure üllatuse osaliseks.
CB: Sain ühe otsa pileti Maui saarele, kus arvati isa elavat. Polnud teda näinud kümme aastat. Jõudsin Kahului lennuväljale. Ootasin kuus tundi. Lõpuks isa saabus. Vaatasime teineteist pikalt.
Ma polnud enam see väike energiline tüdrukutirts. Olin gootitüdruk, kellel oli gitarr, kelle kogu omand oli meremehe kotis ja taskus 20 dollarit.
SR: Muideks sa ei teadnud ette, kuidas su isa elab. Isa oleks võinud olla rikas, kuid asi oligi vastupidine. Ta elas rannal telgis. Need üheksa kuud olid väga sünge aeg Cristina elus, kes oli siis 17aastane.
Sinuga ei saadud hakkama, vaid sokutati Houstonisse. Keegi pere võttis sind enda juurde, kuid nad nõudsid, et käid koguduses. Kuidas läheb selline gootiateist kogudusse?
CB: Imestasin seda ka ise, kuid vaatasin seda tuba, kui nad esitasid mulle tingimusi. Teadsin, et kui ma ei nõustu, satun tagasi tänavale ja ma vajasin sooja voodit.
Elasin selles perekonnas kolm aastat. Käisin koolis. Siiski ei suutnud olla kuival. Hakkasin taas narkootikume kasutama. Vajusin pimeduse keerisesse. Sel korral tulid mängu kanged narkootikumid: kokaiin, amfetamiin, kõik, mida kätte sain ja mis valu leevendas. Ometi valu aega mööda suurenes.
SR: Olid ateist. Sa ei uskunud üleloomulikku. Äkki hakkasid nägema deemoneid.
CB: Jah, esimest korda, kui see toimus ja kui tajusin seda kui pimedust, olin kasutanud extasyt. Magasin voodis ennast välja. Äkki mu keha lõtvus. Näis nagu taevas oleks avanenud ja alla tuli tume pika näoga kuju, kes püüdis mind lämmatada ja tappa.
Kuidagi sain tast lahti, kuid see kogemus jättis oma jälje. Polnud varem midagi taolist kogenud, kuid nii see algas.
SR: Siis hakkasid kogema deemonlikku huvi raamatute vastu okultismist ja uusvaimsusest.
CB: Kui käisin raamatukogus ja möödusin nõiduslike raamatute riiulist, kuulsin häält, mis kutsus mind nimepidi. Miski nagu tõmbas mind riiulite juurde raamatuid avama.
SR: Keegi narkodiiler tegi su rasedaks. Kui vana siis olid?
CB: Olin siis 19aastane.
SR: See on imeline, et kui Cristina hakkas tegema aborti, siis narkodiileri tüdruksõber soovis enne seda temaga rääkida.
CB: Minul oli abordikliinikus aeg sama päeva õhtupoolikuks, kui uksele koputati. Seal oli diileri tüdruksõber. Olin tutvunud temaga ostureisil, kus olime varem vestelnud. Ma poleks iialgi läinud kogudusse või usklike juurde.
Ta küsis, kas mu poiss-sõber on kodus. See oli tagatoas. Läksime vannituppa. Temal endal oli kaks last ja kolmas tulemas.
Ta võttis kotist ühe kausta. Sinna oli kirjutatud „Texase osariik arsti vastu”. Tundsin ära sama arsti nime, kelle juurde ka minul oli aeg. 15aastane tüdruk oli surnud aborditoimingu käigus. Perekond oli andnud loo kohtusse. Sel hetkel ma murdusin. Tajusin seda kui erilist hetke.
Ta ütles: ”Ma tean, et sa ei usu Jumalasse, kuid minu Jumal kannab sinu eest hoolt. Ära tapa seda last!”
Ütlesin: „Ma ei saa teda alles jätta.”
„Kuula mind, Jumal kannab hoolt,” jätkas ta. „Ma palun, ära tapa seda last!”
SR: Maailm võiks öelda, et see naine ei saaks uskuda Jeesusesse või Jumalasse. Ta oli ju narkodiileri tüdruksõber! Kuid ta uskus. Ta oli ainus, kes võis tunnistada Cristinale. Mis siis toimus?
CB: Otsustasin lapse alles jätta. See väike poiss tuli hoogsalt minu ellu. Panin talle nimeks Evan. Aastate pärast, kui olin juba usus, selgus, et see nimi tähendab: „Jumal on osutanud armu või soosingut.”
SR: Siis libises Cristina elu veel hullemini rööbastelt välja. Käisid ostmas narkootikume. Sõitsid autoga. Politsei peatas sinu auto. Autos oli märkimisväärses koguses narkootikume ja narko-abivahendeid.
CB: Minul oli kotitäis tablette ja muid narkovahendeid. Politsei peatas minu auto, kuna sellel ei olnud registreerimis- ega ülevaatuskleepse. Auto oli täis suitsu. Avasin akna. Politsei palus juhiluba ja tehnilist passi.
Aknast lahvatas välja suitsu. Politseinik köhis. Ta teadis, mis toimub.
Väljusin autost. Mul pandi käed raudu.
Olin üsna raevukas nendel aegadel. Karjusin, kui mind politseiautosse viidi. Mind paigutati tagaistmele, käed endiselt raudus.
Siis palvetasin esimest korda: „Jumal, kui sa oled olemas, siis miks teed mulle nii?”
See avas vestluse, mida Jumal oli kogu aja oodanud.
SR: Et sul poleks liiga kerge olnud, sind arreteeriti narkootikumide omamise pärast. Olid kolm nädalat vangis. Siis läksid tagasi tööle, kus mees nimega Gilroy edastas sulle sõnumi.
CB: Ma ei teadnud, mis on prohveteering, kuid istusin töökohal ja vaatasin ekraani. Kavatsesin enesetappu. Kristlasest sõber koputas mulle õlale. Ta ütles, et tal on mulle sõna Issandalt.
Imestasin, kuid teadsin, et see on viimane õlekõrs. Läksin töökohal peetavale palvekoosolekule. Ma isegi ei jõudnud uksest sisse, kui kuulsin palvesuminat. See oli nagu laul.
Sisenesin. Inimesed kõndisid ja palvetasid. Polnud sellist palvet varem näinud. Olin kuulnud katoliiklikke palveid, kuid mitte midagi taolist.
Mõtlesin: „Kui Jumal on olemas, siis on need inimesed temaga kohtunud.”
Nad moodustasid ringi, panid käed minu peale ja palvetasid. Nad rääkisid imelikke keeli. See oli samas veidi hirmutav.
Gilroy luges Jeremija raamatust ja ütles siis: „Sinu puhul on küsimus elust ja surmast.”
Teadsin oma südames, et see mees räägib tõtt.
Nägin vaimus nägemuse, et olin liiklusõnnetuses suremas. Teadsin, et see on viimane õlekõrs. Mees küsis, kas tahan võtta Jeesust oma südamesse. Tõstsin käe ja ütlesin mõttes: „Jeesus, kui Sa oled olemas, siis tule minu südamesse. Muuda ja päästa mind.”
Mees juhatas mind palvesse. Tundsin nagu sooja õli valguvat pealaest kuni varvasteni. Hakkasin värisema. Inimesed hakkasid minu eest palvetama.
Koormad, mida olin kandnud üle 20 aasta, võeti äkki ära. Uuestisündimine tähendab Vaimu sünnituskanali läbimist.
Nägin rohkem valgust kui kunagi varem. Taevas oli sinisem, värvid kirkamad. Muutusin hetkega uimasest narkosõltlasest inimeseks, kes liikus kontoris ja ütles: „Viska viis Jeesusele.”
Ma ei teadnud, mida sel puhul öeldakse. Ma polnud koguduses käinud. Kõik pidid mulle vastama: „Olgu pealegi, viis Jeesusele. Aga mis see veel on?”
Olin leekides. Käisin kontoris ja pakkusin päästet kogu ettevõttele.
SR: Kolm päeva hiljem nägid und. Räägi sellest.
CB: Minul oli võõrutusprobleeme narkootikumidega. Mind viid troonisaali. Tajusin seda hiljem. Nägin Issanda jalgu. Troonil ei olnud lõppu. See vaid jätkus ja jätkus. Äkki hakkasin kukkuma. Nägin enda all ja ümber tuld.
Kui ärkasin nägemusest, unest ja kohtumisest, oli minu sõltuvus nagu ära pühitud. Polnud varem saanud ühtegi päeva olla ilma aineid kasutamata. Siis vabanesin hetkega. Mind haaras Issanda kartus.
SR: See ei kostu füüsiliselt võimalikuna, et see toimus sekundi murdosa jooksul.
CB: Jumal võttis ühe hetkega ära kogu minu valu ja ärakasutamise aastad ja kõik, mida olin varem kogenud. Tema vajas üksnes andunud südant.
Mina ei pidanud esmalt puhastama oma elu. Piisas, kui ütlesin „jah”. Sel hetkel võttis Jumal ära kõik, millest ma ei lootnud kunagi vabaneda. Ta võttis selle, tervendas ja vabastas minu.
Kui seda vaatab keegi, kellel on lapsi või lähedasi, või oled sina ise see keegi. Võibolla on sul sõltuvus, salajane patt või midagi, mis sind piinab. Soovid sellest vabaneda, kuid ei suuda.
Tahan julgustada, et Jumal, kellele on kõik võimalik, võib kõrvaldada selle ning tervendada ja vabastada sinu just nüüd. Ava oma käsi ja võta vastu Jeesuse Kristuse vabadus seal, kus sa oled.
Usun, et Issanda võidmine tuleb ka läbi ekraani. Ta puudutab sind ja süütab sinu südame. Isa, ma palun, et vabanemine läheb läbi ekraani. Palun, et Püha Vaim puudutab iga südant ja meelt, ka sõltuvustest vaevatuid, lapsi, kes käivad pimeduses. Kutsume alla tuld. Las tervenemine ja vabanemine voolata Jeesuse nimel. Aamen.
SR: Vaatajate hulgas on neid, kes ei tunne Messiat isiklikult. Neil pole kunagi olnud isklikku kogemuslikku teadmist Jumalast. See on sinu hetk. Juhata meid palvesse.
CB: Aseta käsi südamele või ava oma käsi ja ütle: „Jeesus, olen patune. Tänu risti eest. Tänu vere eest. Palun tule minu südamesse täna. Päästa mind, Issand, ole minu Messias.
Tänu Jeesus et vabastasid minu, ole minu elu Issand. Jeesuse nimel me palume. Aamen.”
SR: Cristina, põlesid Jumala tules, käisid imedes, kuid sind ootas ees narkokohtuasi. Ütlesid esindajale, et tahad rääkida süüdistajaga. Mida soovisid rääkida ja mis nõu sulle anti?
CB: Ma ei teadnud, mida öelda. Kuulsin Issanda häält esimest korda elus sellel hommikul. Ta ütles: „Mine prokuröriga rääkima.”
Ma ei teadnud mida öelda, enne kui kohtusime, ja kui ta küsis: „Mida?”
Vastasin siis: „Ma ei ole enam see inimene, kes oli autos.”
Ta vastas: „Kõik teevad vigu. Head päeva.”
Sellega see lõppes. Tuli minna sisse. Arvasin, et mäng on mängitud.
Esindaja ütles: „Sinu mäng on läbi.”
„Kuidas siis nii?” küsisin vastu.
„Cristina, arvatavasti lähed sa vangi. See süüdistaja ei mängi.”
Läksime saali. Sel hetkel andusin täiesti. See juhtus siis, kui tajusin, et olen teinud kuriteo ja olen karistuse ära teeninud. Palusin Issandat üksnes kanda hoolt minu poja eest.
Ütlesin: „Issand, ma kuulutan vangis. Räägin, mida oled teinud minu jaoks. Hoolitse vaid minu lapse eest.”
Need 15 minutit ootamist tundusid nagu 15 tundi. Esindaja tuli kahvatuna minu juurde, käes kollane paber, mis muutis minu elu. Sellele oli kirjutatud:
“Lõpetatud kohtuotsus.“
„Mida see tähendab?”
„Oled vaba.”
Ta ütles: „Cristina, oled vaba minema.”
SR: Mis juhtus, kui väljusid kohtusaalist? Mida sa tegid?
CB: Jooksin välja. Ma ei soovinud, et nad meelt muudavad. Põlvitusin. Vahel peab nägema, kuidas teised armastavad Jumalat, et õppida teda armastama. Olin näinud, kuidas teised hüüdsid: „Au Jumalale!”
Sel päeval tegin samuti. See tuli südame põhjast. Ma polnud seda ära teeninud, mille osaks sain.
See toimus ristil. Me ei saanud karistust, mida olime väärt, igavest hukatust.
Saame veeta igaviku Isa juures Messia, Jeesuse vere tõttu.
Puutusin kokku ristiga. Otsustasin kogu elu õppida Jumalast. Tahtsin teada, mis teda rõõmustab, kurvastab või pahandab.
See oli nagu naine kaevul hetk: „Mine ja ära tee enam pattu.”
See kogemus andis mulle ülesande aidata teisi kogeda sama nagu mina, et ka teised tajuvad samasugust armastust, väge ja armu, nii nagu mina siis.
SR: Cristina koges ühe ime teise järel. See, mida ta järgnevalt kohtas, oli tema elu suurim katsumus. Kõik läks nagu õlitatult, kuid siis avastasid arstid tema ajust umbes 10 cm pahaloomulise kasvaja.
CB: Sain teate kasvajast. Olin tuline, uuestisündinud usklik. Minu maailm kukkus kokku. Pidin minema operatsioonile. Ootasime, et isa saabuks kohale.
Ta oli vaenulik siis, kui sain usklikuks. Ta ei tahtnud kuulda usust või Jeesusest. Kuid nüüd ta soovis rääkida minuga enne operatsiooni.
Ta ütles värisedes: „Eile õhtul ütlesin oma toas Jumalale, et kui sa jääd ellu, siis hakkan teda teenima. Siis andsin oma elu Jeesusele.”
Olin minemas operatsioonile, kui enne operatsiooni andis Jumal mulle teadmise, et mu isa andis oma elu Jeesusele.
SR: Mis riske on operatsioonil? Kindlasti võib surra, kaotada kõnevõime, saada halvatud.
CB: Ajuoperatsioonid on väga tundlikud. Kirurg ütles, et kõige enam võib mõjutatud saada kõnevõime. Võib jääda kõnedefekt, kuid tahtsin vaid väga elada.
SR: Te nägite, mida ta teeb minutiliste videodega kogu maailmas.
Mida arvate, tahab vaenlane enim rünnata? Kõnevõimet.
CB: Elasin operatsiooni üle. See läks oodatust poole kiiremini. Kasvaja saadi tervena kätte. Ema hoolitses seejärel minu eest kümme päeva.
Paari nädala jooksul juhtus temaga sama lugu kui isaga. Ta nägi, kuidas Jumal aitas mind ajuoperatsioonil. Ta andis oma elu Jeesusele ja nüüd ta põleb temale.
SR: Cristina abiellus oma poiss-sõbraga. Temal on hea abikaasa, hea poeg ja hea Jumal. Lõpuks minutipalve.
CB: Isa, Jeesuse nimel, tänu, et oled läbimurrete Jumal. Täida iga inimene ekraani teisel pool lootuse ja Vaimuga. Palun tuleristimist sel hetkel pealaest kuni varvasteni. Põleta ära kõik, mis ei ole Sinust: kogu sõltuvus, valu, häbi, süütunne ja pimedus. Kuulutame ja prohveteerime sinu elu üle, et sinu võitlus toob läbimurde.
Tänu lõikuse eest. Palun, et inimene usub Sinusse kõiges, mida oled rääkinud tema ellu. Tänu tervenemise eest, mis liigub nende ihus just nüüd. Puuduta neid, risti neid, värskenda neid, täida neid ja vala neisse oma armastust. Tänu Sulle, Jeesus! Me palume Sinu võimsal nimel, aamen.
SR: Huh! Jõudsid kõik ära öelda.
TV7 saates
„Yliluonnollista”
