Täna jagan mõtteid Nehemja raamatust, mis räägib kaitsva aia ehitamisest – sellest, kuidas inimene saab seda ehitada endale, ja teises tähenduses sellest, kuidas seda oma riigile ja rahvale ehitada.
Vaevalt saame täna nii kindlad olla, et meil on sama hea kaitse nagu Iiobil, millest miski läbi ei lähe. Iiobil oli see olemas, kuid Jumal võttis selle ühel hetkel ära. See oli mitmekihiline aed: alguses võeti kaitse tema pere ja omandi ning hiljem ka tervise pealt, sest Jumal lubas saatanal teda kiusata.
Kui me tuleme pimeduse võimuse alt ja sellest maailmast Jumala juurde, siis peame tulema selle kaitse alla, mis on Jumala riigis. Nagu ütleb Psalm 91: “Kes Kõigekõrgema kaitse all elab…”
See on mõeldud meile, kuid see psalm ei kehti ilma tingimusteta. Iiobi käsi käis alguses hästi, vahepeal mitte, kuid siis tehti asjad jälle korda ja tal läks taas hästi.
Kõige täiuslikum kaitseaed oli aga Jeesuse elus, kui ta viibis maa peal. Tema külge ei saadud puutuda ega teda kinni võtta enne, kui ta end ise kinnivõtjate kätte andis. Kui teda taheti Naatsaretis kinni võtta ja kaljult alla lükata, kõndis ta lihtsalt nende vahelt läbi ja läks oma teed.
Kui teda taheti vahistada, siis küsiti: “Miks te teda ei toonud?”
Vastus oli, et ei saanud. Seda seepärast, et tema ümber oli kaitsev aed. Kui Jeesus rääkis oma kannatuse eel, ütles ta, et võiks kutsuda appi kaksteist leegioni ingleid, kuid ta ei tee seda.
Väga tugev kaitse oli Noa laev, kuid seda ehitati sada aastat. Sina ei ole veel sadat aastat elanud, nii on sul veel aega ehitada. Noa tegi seda usus ja kannatlikkusega, läks siis laeva koos oma poegade ja naisega ning nad päästeti.
Kui meie vaimulikud silmad avaneksid, siis millises olukorras end leiaksime? Kas meie müürid on üles ehitatud, kas väravad on ees ja kinni ning kas väravatel on valvurid?
Millises olukorras oleme vaimulikult? Jumal, aita meid, et võiksime täna saada ettekujutuse ja aktiivsuse oma kaitsepiirde korda tegemiseks. Kui see ei ole korras, on vaenlasel võimalus meie elu kahjustada. Seepärast ei tohi meil olla ühtegi veritsevat haava.
Mäletan, et külastasin kord oma tööülesannete tõttu ühte perekonda. Seal oli keegi hästi suur ja tugev mees, kelle jalas oli suur haav. See ei veritsenud, vaid sealt elumahl jooksis justkui välja. Juhtusin sinna just sel hetkel, kui haava seoti ja nägin suurt auku jalalihases, mille kaudu elu lihtsalt välja tilkus. Seda seoti, määriti ja raviti.
Me ei suuda niimoodi elada, kui asjad pole korras. Meie nahk peab olema terve. Me vajame kaitsvat aeda oma tervisele ja mõistusele, sest siin maailmas on nii palju asju, mille eest Jumal saab meie elusid kõige paremini hoida. Seepärast on vaja tulla Issanda juurde tõsise sooviga: “Jumal, kaitse Sina meid!”
Kui Taaniel oli lõvide augus, siis milline kaitseaed oli tema ümber? Lõvid ei liigutanud keeltki, kuigi nad olid näljased ja pandud sinna inimeste hävitamiseks. Lõvid ei saanud seda teha – kiitus Jumalale!
Üks väga tugev kaitseaed on abielu. Praegu ei peeta abielu au sees: inimesed lahutavad kergelt, ei abiellu ja mõtlevad, et see on tähtsusetu asi. Kuid tegelikult on see ühe aia mahalõhkumine ja tulemused on kohutavad.
Veel mõni aeg tagasi nimetati väljaspool abielu sündinud lapsi vallaslasteks ja sellist olukorda lausa häbeneti. Praegu on Eestis aga suundumus, et abielus sünnib vähem lapsi kui väljaspool abielu. Pühakirjas on öeldud, et lastel peaks olema isa kasvatus ja hoidmine, sest sageli jäävad väljaspool abielu sündinud lapsed rohkem ema hoolde.
Vaatame Esimese Moosese raamatust 12:17, kuidas Jumal toimib Saara puhul: “Aga Issand nuhtles vaaraod ja tema koda suurte nuhtlustega Saarai, Aabrahami naise pärast.”
Seda lihtsalt seepärast, et Saara oli abielunaine, kes oli viidud vaarao kotta. Me teame, et meie usuisa Aabraham salgas tookord oma abielu ära ja ütles, et Saara on tema õde. Nii võeti naine nagu täie õigusega, kuid loosse sekkus Jumal, sest abielunaine oli ohus.
Hiljuti kuulsin küsitlusest, kus uuriti, kes oleksid valmis abielu rikkuma juhul, kui keegi sellest teada ei saaks. Tulemused näitasid, et 81% meestest ja 79% naistest teeks seda koheselt. Tekib küsimus: kellega need mehed siis abielu rikuvad? Ikka naistega. Nii et patused on kõik.
Kuid kallid, hoidke abielu! Efeslaste kirja viiendas peatükis võrreldakse Jumala lepingut inimesega just abieluga. Nii püha kui on Issanda laud, sama püha on ka abielu, sest need kaks pilti on ühendatud. Meid on kihlatud ja taevas ootavad pulmad. See on võimas kaitseaed meie elu üle.
Meie usuisa Aabrahami elus juhtus salgamine teist korda Esimese Moosese raamatu 20. peatükis (salmid 3 ja 5), kus on öeldud, et Jumal tuli Abimeleki juurde öösel unes ja ütles talle: “Vaata, sa pead surema naise pärast, kelle sa enesele võtsid, sest ta on abielunaine.”
Vanas testamendis tuli abielurikkujad kividega surnuks visata. Abimelek aga ei teadnud asjast midagi. Saara oli ilus ja näis olevat vaba naine, kuid Abimelek ei olnud temasse puutunud. Ta vastas: “Isand, kas sa tahad surmata ka õiget rahvast?”
Ta selgitas, et mees ja naine väitsid end olevat vend ja õde ning et tema toimis vaga südame ja süütute kätega. Me näeme, et Jumal sekkus isegi unes, ja sel perioodil olid seal kojas emakojad suletud. See oli väga tähendusrikas hetk.
Kallid, ma räägin täna kaitsvatest aedadest. Meil on erinevaid asju, mis tuleb korras hoida. Ma lausa kaalusin täna, kas peaksin seda abielu teemat nii palju rõhutama või mitte, kuid Issand ütles, et see on tõde ja sellest tuleb rääkida.
Ma mõistan, et paljude jaoks on see teema selline, mida eelistatakse mitte puudutada. Alles hiljuti läks siit ära üks mees, kes elas vabaabielus, ega ole pärast seda enam siia jalga tõstnud.
Ma ütlesin talle, et ta peab meelt parandama, sest ta on terve elu elanud laulatamata, kuid räägib alati oma naisest, kuigi nad pole ametlikult abielus. Nad on lihtsalt koos elanud, neil on lapsed ja ta on selliselt aastaid koguduste keskel liikunud. Ta on teise koguduse liige, kuid pärast minu manitsust ei ole ta enam tahtnud siia tulla.
Inimesed ei taha seda tegelikult tunnistada. Aga kallid, kui me oma patud tunnistame, siis on Issand ustav ja õige ning annab meile andeks. Meiega ei juhtu midagi halba, vaid meile tulevad õnnistused. Kaitsepiirded ja elud saavad korda, õnnistused tulevad laste, perede ja järeltuleva põlve üle.
Jumal ise teab, miks ta täna meid kõnetab. Vahel on mul endal mõte, et see sõna on suunatud kellelegi konkreetsele inimesele, kuid Jumal ütleb, et see on hoopis kellelegi teisele. Mõnikord, kui ma arvan midagi teadvat, ütleb Jumal, et ma ei tea tegelikult midagi.
Võtame nüüd haiguste teema. Nehemja raamatus haigustest juttu ei ole, sest seal tegeletakse müüri ehitamisega, (mis on väga hea pilt, millest kohe räägime). Kuid Viiendas Moosese raamatus 28. peatükis räägitakse sellest, mis juhtub, kui me ei kuula Issandat.
Kui me Issandat ei kuule, on meie tervis suures ohus. Me ei mõtle alati sellele, kuid Jumala sõna hoiatab väga selgelt salmis 21: “Issand laseb sinu külge hakata katkul, kuni ta sind hävitab sellelt maalt, mida sa lähed pärima.”
Samuti öeldakse, et Issand lööb sind kõhetustõve, palaviku, põletiku, kuumatõve ja põuaga, kui sa ei kuula.
Uues testamendis ütleb Jeesus mäejutlust lõpetades, et õnnis on see, kes kuulis ja tegi selle järgi. Midagi ei ole muutunud. Vahel öeldakse, et see on Vana testament ja käsuneedus ning Jeesus on kõik lõpetanud, mistõttu needused meid enam ei puuduta.
Kuid meid puudutavad need asjad siis, kui me oleme sõnakuulmatud sellele, mida Issand ja Püha Vaim meile ütlevad. Tulemus on sama: kui me ei võta sõna kuulda, on langemine ränk. Selle koja langemise all mõeldakse inimest koos tema ihu ja hingega. Me oleme näinud inimeste elusid varemetes, sest langemised on rängad.
Kallid, eriti puudutab see neid, kes kuulevad, kuid ei tee selle järgi. Ohus on need, kes on kuulnud – näiteks usklike vanemate lapsed ja lapselapsed. Maailm ei ole samasuguses ohus.
Kas maailmas on siis ohutum olla? Ei ole, sest maailm marsib samuti hukatuse poole, kuid meile on antud võimalus tulla eluteele ja me peame arvestama sellega, mida oleme kuulnud.
Nehemja raamatust loeme ka pattudest ja näeme, et meie tehtud patud mõjutavad järeltulevat põlvkonda. Eeskuju on väga tugev. Kui vanemad lahutasid, on üsna tõenäoline, et ka järgmine põlvkond lahutab, kui keegi ei oska seda needust usu läbi murda. Nii algab õnnetute elude jada. Seda näeb eriti vaimuliku vabastusteenistuse puhul, kus püütakse kaitsvaid aedasid uuesti üles ehitada.
Täna on Issand andnud meile selle sõna, et hindaksime oma olukorda ega suhtuks sellesse ükskõikselt. Vahel me lihtsalt palume, et Jumal meid õnnistaks, ja piirdume sellega. Kuid asi on palju tähtsam ja tõsisem. Me peame tulema meeleparanduses Jumala ette ja oma patud tunnistama. Peame olema rõõmsad Issandas selle üle, mida ta on teinud, ja siis hakkavad asjad sündima.
Avame nüüd Nehemja raamatu. See algab kirjeldusega, et Jeruusalemm on väga kehvas olukorras. Vennad käisid linna vaatamas ja rääkisid sellest. Kolmas salm ütleb: “Linn on seal suures õnnetuses ja häbis. Jeruusalemma müürid on maha kistud ja selle väravad tulega põletatud.”
Millises olukorras on Eestimaa ja millises olukorras on meie elu? Kas müürid on maha kistud ja väravad tulega põletatud? Kas oleme suures õnnetuses ja häbis? Väga paljud inimesed on suures õnnetuses ja häbis, sest laastamine on nende elust üle käinud.
Kui Nehemja neid sõnu Jeruusalemma kohta kuulis, samastas ta ennast selle olukorraga. Ta oli vangipõlves kuninga joogikallaja ja tal läks oma elus tegelikult üsna hästi. Kuid see sõnum puudutas teda väga sügavalt. Kui ta seda kuulis, istus ta maha, nuttis, leinas, paastus ja palvetas Jumala ees.
See mees hakkas teadlikult palvetama ja paastuma, võttes seda kui oma koormat. Ta samastus rahvaga nõnda, nagu meie Issand Jeesus samastus meiega, võttes kõik meie patud enda peale. Nehemja ei eristanud ennast sellest rahvast ega mõelnud, et kuna Jumal on teda õnnistanud, siis on tal vangipõlveski hea elu. See puudutas teda väga tõsiselt.
Viiendas salmis öeldakse: “Oh Issand, taeva Jumal, suur ja kartustäratav Jumal, kes hoiab lepingut ja halastust neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad!”
Ta räägib lepingu pidamisest. Kallid, Uue testamendi ajal oleme me uues lepingus. Lepingud kaitsevad meid. Nemad olid lepingust üle astunud, mistõttu nad rahvana vangipõlve sattusidki.
Nehemja palub: “Olgu su kõrv nüüd tähelepanelik ja su silmad lahti kuulma oma sulase palvet, mis ma nüüd sinu ees palvetan päeval ja ööl Iisraeli laste, su sulaste pärast, millega ma tunnistan Iisraeli laste patte, mis me sinu vastu oleme teinud. Ka mina ja mu isa pere oleme pattu teinud.”
Ta tunnistab: “Mina ja mu isa pere.” Ta näeb, et see rida jätkub, kui seda ei suleta. Jumala sõna ütleb, et ta nuhtleb vanemate patte mitmenda põlveni, ja seepärast peame me täna mõistma, kuidas meelt parandada.
Hiljem loeme, et nad lugesid kolm tundi Jumala sõna ja tunnistasid kolm tundi oma patte. Kas sina oled suuteline kolm tundi patte tunnistama?
Kuidas nad seda tegid? Kolm tundi järjest tunnistati patte. See oli tõeline patukahetsus. Me võtame seda vahel liiga kergelt.
See toimus ajal, mil müür oli juba ehitatud ja kõik oli korras, kuid sellele järgnes tõsine elumuutus, millega tuli isiklikult tegeleda.
Loen esimesest peatükist edasi kaheksandat salmi: “Tuleta nüüd meelde seda sõna, mis sa andsid Moosesele, oma sulasele, öeldes: Kui te olete truudusetud, siis ma pillutan teid rahvaste sekka.”
Siin on juttu truudusetusest Jumalale, mille tõttu rahvas pillutati kõigi maailma rahvaste sekka. Juudi rahvast võibki leida igalt poolt maailmast – see sõna on täide läinud.
Toon siia kõrvale teise pildi: kes on seksuaalselt truudusetu ja elab paljude partneritega, see on samamoodi tükkideks jagatud ja pillutatud. Kõik need hingetükid on laiali ja see on väga raske olukord.
Kui midagi on laiali loobitud, on seda väga raske uuesti kokku korjata, et sinust saaks jälle normaalne ja terviklik inimene. Jumal on loonud meid nii, et teatud tingimustel oleme me korras, terved ja terviklikud. Aga kui meid on tükkideks kistud…
Inimesed ei mõtle sellele, nad arvavad, et see on lihtsalt nali. Kuid see pole nali, sest igaühega, kellega sa kokku elad, saad sa üheks lihaks. Sa jätad sinna midagi ja sind justkui lõigatakse juppideks.
Truudusetuse ja pillutamise mõte tuli esile seda tekstiosa lugedes. Siis ongi käes tühjus, nagu kadunud pojal, kes oli kõik hooradega ära raisanud, nagu vanem vend otse välja ütles. Tühjus tuli kätte ja sellisena ta naasis. Kuid kiitus Jumalale, et isa taastas selle laastatud elu.
Üheksas salm ütleb: “Aga kui te pöördute minu juurde ja peate minu käske ning teete nende järgi, siis ehk küll teie pillutatud oleksid taeva ääres, kogun ma neid sealt.”
Kallid, Jumal on tõotanud meid koguda, kuid selleks on vaja tõeliselt pöörduda, mitte ainult sõnades. Issand on valmis tähele panema palvet, mis tuleb südamest. Kiitus Jumalale, et ta kuulis ka Nehemja palvet.
Tuleb meeles pidada, et meie mõistus võib saada kahjustatud, sest maailmas on nii palju valet, mis lõhub ära meie selge ja loomuliku arusaamise. Kui palju arulagedust on praeguses maailmas!
Viienda Moosese 28. ptk ütleb, et kui sa ei kuula, lööb Jumal sind meeltesegadusega. Kui meid meeltesegadusega lüüakse, on elus ikka väga raske. Lööki pähe ei tohi saada, see on ohtlik. Hoidku Jumal meid selle eest!
Kui ei ole juhtisid ega karjast vaimulikus mõttes, siis oleme piinatud, vintsutatud ja viljatud siin maailmas. Jumal aga tahab, et sinu naine oleks nagu viljakas viinapuu sinu koja nurgas, nagu ütleb Psalm 128:3.
Jumal tahab viljakust. Vilja puudumine on praegusel hetkel õnnetus. Kui lapsekojad pannakse kinni ja lapsi ei sünni juurde…
Nad peaksid sündima taeva jaoks! Jumal kogub maa pealt rahvast taevasse ja iga sünnitaja teeb potentsiaalselt tööd taeva, mitte põrgu jaoks.
Jumala plaan on see, et meid oleks palju, ning päästeoperatsiooni kaudu kogutakse inimesi taevasse. Rahva rohkus on kuninga uhkus. Aamen!
Kes on meie kuningas? Kuningate Kuningas. See ei tähenda, et meil peab olema suur kogudus, vaid taevas peab olema palju rahvast. Me oleme need asjad vahel ära vahetanud ja mõtleme, et kui meil endal on palju rahvast, siis on see uhke.
Tegelikult kuuluvad kõik inimesed Issandale. Tähtis pole see, kui palju on inimesi meie ümber, vaid see, kui palju on neid Jeesuse ümber. See on tegelikult oluline.
Selle peatüki viimane, 11. salm ütleb: “Oh Issand, pangu nüüd su kõrv tähele oma sulase palvet… ja lase täna korda minna oma sulase nõu ning anna talle halastust selle mehe ees!”
Millisest mehest oli jutt? Jutt oli konkreetsest kuningast, keda ta teenis ja kellele ta jooki kallas. Nehemja läks luba küsima, et minna Jeruusalemma müüre ehitama ja väravaid ette panema. Tal oli vaja töölt vabu päevi küsida. Ta läks kuninga ette nagu Mooses vaarao ette, kuigi seal oli tegemist teise kuningaga.
Kallid, teate, see oli õige aeg. Õigel ajal tuli sõnum ja õigel ajal saadi oma olukorrast aru. Õigel ajal mõisteti ka riigi ja rahva olukorda. Oli tulnud aeg, mil võis hakata taastama Jeruusalemma müüre ja väravaid ette panema.
Täna ütlen teile samuti, et igaüks meist tunneb ära, millal on õige aeg. Kui sa oled praegusel hetkel oma olukorrast aru saanud ja tead, et sul on asjad kehvasti, siis ongi käes õige aeg asju korda teha. Sul ei tasu oodata ega seda edasi lükata.
Me näeme, et Nehemja läks kuninga ette ja leidis soosingu. Kui sa tuled õigel ajal Jumala kutse peale välja, siis sa pääsed saatana küüsist. Vaarao andis omal ajal rahvale varanduse kaasa ja see näitab soosingut. Ka Nehemjale anti kaasa kõik vahendid ja isegi sõjaline kaitse teekonnale. Kui on õige aeg, siis on see soodusaeg.
Kuid tema elus oli nii, et kurbus paistis välja. Kui ta läks kuninga ette, küsis kuningas: “Mispärast sa oled kurva näoga? Ega sa ometi haige ole? See ei ole muud kui südamekurbus.”
Siis kartis Nehemja üliväga, sest see paistis välja. Kallid, ka meie vilets olukord paistab tegelikult välja. Me püüame seda vahel peita, ennast meikida, sellest üle olla ja lihtsalt naeratada. Aga tegelikult on nii, et kui sa kurvas olukorras naeratad, siis on see naeratus ikkagi kurb. See on nii iseloomulik, et me ei saa seda tegelikult peita.
Kuid kuningas annab õigel ajal oma soosingu. Ta lubab Nehemjal minna ja too läheb Jeruusalemma, et linna üles ehitada ja korda teha. Kuningas küsiski seetõttu: „Mida sa soovid teha?“
(järgneb)
TOIVO TEEKEL
