Skip to main content

Ilmutuse raamatus (13:15-18) esitatakse meile kuvand täielikust kontrolliühiskonnast, mis areneb rahvaste merest e massiühiskonnast tõusva metsalisena. Kujuneb välja totalitaarne maailma­võim. Selle kohta öeldakse, et see on saanud meelevalla „…anda vaimu metsalise kujule, et ka metsalise kuju räägiks ja teeks, et tapetaks igaüks, kes ei kummarda metsalise kuju.”

Sellest lausest järeldan, et tegemist on täieliku kontrolliühiskonnaga e teatakse, kes ei kummarda metsalise kuju. Seda on võimalik näha ja inimesi kontrollitakse.

See kohustab, „…et kõik – pisikesed ja suured, rikkad ja vaesed, vabad ja orjad – võtaksid endale märgi oma paremale käele või oma otsaette, ning et keegi muu ei tohiks osta ega müüa kui vaid see, kellel on märk, kas metsalise nimi või tema nime arv. Siin olgu tarkust! Kellel on mõistust, see arvutagu välja metsalise arv, sest see on inimese arv, ja tema arv on kuussada kuuskümmend kuus.”

Ühiskond kujuneb selliseks, kus nõutakse täielikku alis­tumist ja kuulekust. Sõna­kuulelikkus on nii kõike­haarav, et see on vastuolus Jumala kummardamisega. Totalitaarne maailm püüab võtta inimese elus Jumala koha.

Me ei tea, mis metsalise märk täpsemalt on või mida see tähendab. Erinevate sugupõlvede ajal on olnud erinevaid tõlgendusi ning täna näeme kontrollsüsteemide arendamist. Teata­vasti põhjendatakse järel­valvet heade kavatsustega tervise ja turvalisuse eesmärgil.

Täna toetatakse mõtet, et iga inimese naha alla tuleks paigaldada seade, milles on teave inimese tervisliku seisukorra kohta, näiteks pandeemia olukorras. Kui meil levib nakkushaigus ja iga inimese naha all oleks selline seade, saaksime tõhusalt inimese tervisliku seisundi halvenemise korral ta isoleerida ja nii takistada nakkuse levikut.

See kõlab hea võimalusena. Selleks peab aga inimene loobuma oma privaatsusest ja andma kellelegi õiguse jälgida tema tervislikku seisundit ja muid sündmusi.

Teiseks võib kontrolli põhjendada turvalisuse nõue­tega. Samas on huvitav, et praegu valmistatakse ette seadusandlust, mis vähendab inimeste turvalisust. Näiteks uus transseadus või sugu­poolte seadus nõrgendab turvalisust, kuna naistele mõeldud ruumidesse hakka­vad pääsema varjatult mehed, kes on sada korda tõenäolisemalt seksuaalkuritegude sooritajad, kelle ohvrid on naised. Sellega väheneb turvalisus.

Samal ajal, kui turvalisus kahaneb, hakatakse nõudma meetmeid selle tõstmiseks. Selle saavutamist toetab täielik kontroll. Iga liikumist ja isegi meelemuutust saab jälgida seadme abil, mida on võimalik valmistada.

Näiteks Iisraeli ajaloolane Yuval Noah Harari, kes on tänapäeva Maailma Majan­dusfoorumi superrikaste lemmikfilosoof, visandab sellise tuleviku, kus inimkond jaguneb kaheks väga erinevaks grupiks. On olemas eliitgrupp, kes taotleb endale igavest noorust ja lausa surematust, isegi jumalik­kust.

Tavalistest inimestest saavad tehnilise jälgimise all olevad informatsioonivoo osakesed, kes on alistatud täielikule kontrollile kuni oma sisemiste mõtete ja tunneteni.

Sellest kirjutab Harari oma raamatus Homo Deos, (Inimjumal). Siis kui kõikide asjade internet on leiutatud ja käigus, saavad meist esmalt mikrokiibid, siis data (digiinformatsioon) ja siis lahustume nagu savikamakas tõusvas infovoolus.

Parim, mida inimesega saab juhtuda, on see, et ta ühendatakse internetiga, nii et kõik asjad ja inimesed saavad ühiseks informat­sioonivooluks.

Olles osa informatsiooni­voost, me lahustume selles. See on meile õndsus, sest internet on nagu jumal. See on nagu idamaine käsitlus nirvaanast. Kui sa lahustud kõikide asjade internetis ja saad osaks informatsioonist, mida sa vajad, siis sinu elu juhitakse ning sa oled õnnelik. Mis saaks olla parem?

Kui elu on informatsiooni liikumine, kirjutab Harari, ja elu on hea, peame laiendama, süvendama ja tugevdama informatsioonivoolu kogu maailmaruumi – kõik peab saama osaks sellest.

Sellega loobutakse täie­likult mõttest, et inimesel enesel oleks mingi väärtus. Inimene on üksnes materialistlik.

Selle taga on maailma rikkaimate inimeste liidu, Maailma Majandusfoorumi ideaalkuvand või uskumus ideaalsest maailmast. Ini­mesed on vaid tööriistad, kelle abil luuakse kõikide asjade internet, mis levib alates maaplaneedilt kuni galak­tikani kosmoses.

Selline kosmiline datakäsitlus oleks jumalataoline, kõikjal ligiolev ja suunaks kõike. Selles oleks kogu teadmine, tarkus, õnnelikkus ja elumõte. Ilma selleta oleksime eraldi olevad.

See on loonud uue usundi, dataismi. Harras dataist peab eelkõige maksimeerima data­voolu, lülitades ennast üha rohkematesse meediatesse ning tootes ja tarbides üha rohkem informatsiooni.

Kõik tuleb ühendada süsteemi, ka ketserid, need kes ei taha saada ühendatud. Kõik ei tähenda üksnes inimesi, vaid ka kõiki asju, oma keha, tänaval olevaid autosid, köögis olevaid külmkappe, kanalas olevaid kanu ja puid metsas. Kõik tuleks ühendada kõikide asjade internetti.

Informatsioonivabadus on seega kõrgeim väärtus, kuid see ei tähenda seda, et inimesel on õigus saada vabalt informatsiooni, vaid seda, et süsteemil on õigus saada kogu informatsioon igast inimesest.

Harari järgi tähendab see, et loobun oma privaatsusest ja luban algoritmil saada kogu aeg teada selle, kus ma olen ja kuhu tahan minna. Ta arvab, et inimesed tahavad olla osa sellisest datavoolust, kuigi see tähendab loobumist oma privaatsusest ja enese­määramise õigusest, kuna see annab inimelule mõtte.

Kui globaalsest datasüsteemist saab kõiketeadev ja kõikvõimas, saab süsteemiga liitumisest kõikvõimalikkuse allikas. Inimesed tahavad sulanduda selle vooluga, kuna osalemisega selles ollakse midagi endast suuremat.

Peaksime liitma internetiga kõik oma kogemused ja siis olema juhitud Google’i ja Facebooki algoritmidest, kuna need teavad täpselt, kuidas sa ennast tunned. Seetõttu peaksid lakkama kuulamast oma tundeid ja võtma aluseks algoritmid.

Kui näiteks mõtled, kellega abielluda, siis ei pea järgima oma tundeid, vaid küsima Google’i ja Facebooki algoritmidelt, kes teavad kõike sinust ja sellest teisest inimesest, kellega sul on hea abielluda.

Sellest järeldub ka see, et me ei vaja enam demo­kraatlikke valimisi, kuna pole mõtet neid korraldada, kui algoritmid teavad, kuidas keegi kavatseb hääletada, samuti nagu nad teavad täpselt neuroloogilisi põhju­seid, miks keegi kedagi hääletab. Seega pole mingit mõistlikku põhjust valimisi korraldada.

Kui praktikas tavaline inimene alistatakse informat­sioonitulvale ja selle algo­ritmidele, siis mõned inime­sed valitsevad kõiki teisi, kasutades selle vahendina infovoolu ja algoritme.

Seda möönab ka Harari, ehkki ta ei sõnasta seda nii otse. Maailma Majandusfoorumi ümber kogunenud rikkad on valinud Harari oma lemmikfilosoofiks just selle­pärast, et Google’i ja Facebooki ning teiste suur­ürituste juhid teavad, et Harari mõtteviis teenib nende rikastumist ja võimuiha.

Neid inimesi, kes on vastu täielikule digitaliseerimisele ja sulandumisele informat­sioonitulva, peetakse takis­tuseks ja võibolla lõpuks eraldatakse ühiskonnast.

Mõeldes koroonapandeemia perioodile, siis need, kes ei olnud valmis vaktsineerima, ei saanud ka koroonapassi. Nad ei saanud reisida, ei pääsenud ujulasse või kauplusesse, ei saanud teha igasugust tööd. Selles ilmnes juba taolise „unistustemaailma” praktika.

Kui sa ei nõustu uue tervisemõtlemisega, kus kõr­gemalt poolt määratakse ette, mida sina pead tegema, et olla terviseturvaline, siis eral­datakse sind ühiskonnast ja lõpuks kaotad sa õiguse osta ja müüa, mis tähendab seda, et sa ei saa elada.

Huvitav on seegi, et C. S. Lewis on seda ette näinud. Temalt on ilmunud ulme­romaan, mis on ilmunud ka soome keeles pealkirjaga „Piinatud planeet”. Selles kirjeldab ta taolist protsessi ja mõtteviisi, kui püütakse kujundada uut inimest, kes on täielikult eliidi juhitav ja kontrollitav.

Nimetus, mis sellisele mõtteviisilie antakse, on transhumanism. See tähen­dab püüdlust luua üliinimene.

Eesmärk ei ole teha kõikidest üliinimesi, vaid üksnes eliidist. Tavalisest inimesest tehakse alamini­mene, kellest saab informat­sioonitulva osake. See on eliidi unistustekuvand, et täita tühimik, mis on kujunenud kultuuris selle tõttu, et on loobutud krist­likust ülestõusmise usust.

Ülestõusmisusus usutakse, et pärast surma saabub aeg, kui inimene tõuseb ihulikult üles surnuist, mille kinni­tuseks on see, et Jeesus on tõusnud surnuist. Jeesus oli esimene inimene, kes sai surematu ihu, nii et ta enam kunagi ei sure.

Transhumanism unistab surematusest ja püüab võita haigused ning vananemise eliidi osas. Seda ei saa oodata kõigile, sest planeet ei kannataks seda välja. Samal põhjusel püütakse liikuda elanikkonna arvu vähen­damise suunas erinevatel viisidel.

Tavalisi inimesi püütakse täielikult kontrollida ja uue ühiskonna osaks saavad vaid need, kes alistuvad täielikult kontrollile.

Selle programmi osana tuleb muuta vanemate ja laste vahelist suhet nii, et täielikult kontrollida inim­konna paljunemisprotsessi. Probleemiks on lapsed, kes sünnivad vigastena või puudega.

Esmalt tehakse vanemlus kontrollitavaks, nii et lapsi ei tohi sünnitada ilma loata. Üha rohkem püütakse lapsi toota paljunemistehnoloogiate abil, millega saab vältida puuetega laste sündimist.

Esineb isegi ootust, et lapsed ei sünniks emaüsas, vaid kunstemaka abil. Emakasisene sünd on probleemiks täieliku kontrolli seisukohalt, sest kui laps sünnib erilise suhtega oma emasse ja ema omab mõju oma lapse üle, siis ei ole ta enam eliidi kontrollitav. See võib edastada lapsele valesid hoiakuid ja tundeid.

Kui laps on kasvanud kunstemakas, siis ei sõltu laps emahääle tundmisest, vaid nendest häältest ja mõtetest, mida talle sisendatakse. Selline laps on sünnist alates riigitoode või toodang, keda saab kasutada ideaalriigi loomisel.

Kui on loobutud kristlikust inimkäsitlusest ja siirdutud utoopilisse kujutelma sellest, et inimene saab põgeneda pahelise maailma mõjude eest, ning on loodud kujutlus tehnoloogilisest eliidist, kes valitseb algoritme, digitaliseerimist ja selle kaudu kogu ühiskonda – eeldusel et see eliit toimib ratsionaalselt ja õilsalt, vähemalt nende seisukohalt hästi – siis selline tehnoloogiline areng on väärt eliidi surematust ja muu ühiskonna tähendus on teenida seda süsteemi.

Täieliku kontrolli maailm, millest unistatakse, toob meid tagasi Ilmutusraamatu õpe­tuse juurde metsalisest ja metsalise kujust ning maailmast, kus metsalise kuju on omandanud täieliku kontrolli inimkonna üle.

See on peaaegu nagu Paabeli torn, mis oli inimkonna algetapi suurim saavutus, et ühineti ehita­maks torni, mis ulatub taevasse.

Inimene mõtleb sulanduvat jumalusse sellega, et tehnokraadid loovad jumalataolise kõikide asjade interneti, millesse sulandudes jõutakse nirvaanasse, kus ei omistata midagi, ei olda üksildased, vaid ollakse õnnelikud, nagu väljendab Maailma Majandusfoorumi juht.

Praktikas kujutab Ilmutuse raamat seda totalitaarset unistuste maailma üsna karmilt. Seal on küsimus metsalise riigist, mis kasutab sundi, manipulatsiooni, kus püütakse inimesi programmeerida, mille taustal tegutsevad kurjuse jõud, kes tahavad võtta inimese valikuvabaduse, personaalsuse ning võimaluse tunda tõelist Jumalat või võtta vastu päästet.

Kujutelma asemel, et sulandudes informatsiooni­tulva saan informeerituks, saan tegelikult ajupestuks: seetõttu on mõtlejad hakanud rõhutama, et meie tegelik vajadus on jääda vaikseks Jumala ees. Meie suurim vajadus ei ole saada informat­siooni, vaid Piiblis on kesksel kohal sõna, mille kaudu kõik luuakse.

Totalitaarses paradiisis e põrgus ei ole enam vaikimise võimalust, kui sind on ühendatud kõikide asjade internetti, ja teave kogu aeg voolab sinust läbi. Iseseisvat mõtlemist püütakse takis­tada.

Jumala eesmärgiks on, et sul on isiklik suhe kõikväelise ja armastava Jumalaga: sa õpid tundma oma individuaalsust ja elumõtet, õpid tundma Jumalat kui oma Loojat, nii et moodustad vastujõu totalitaarsetele jõududele. On öeldud, et need, kelle nimi on kirjutatatud tapetud Talle eluraamatusse, ei kummarda metsalist, vaid nad näevad vale läbi.

Reisides Euroopas nägin lennuväljadel kõikjal müüda­vat Harari raamatut Homo Deus. See on osa rahaeliidi põhiuskumusest, mida ini­mesed peaksid vastu võtma.

Meid kutsutakse seevastu teenima ainsat tõelist Jumalat ja olema tema tunnistajad. Märtrite kohta öeldakse, et nad võitsid tema Talle vere ja oma tunnistuse sõna läbi ega ole oma elu armastanud kuni surmani. Selle jõu vastu ei suuda ükski kurjuse vägi.

 

TAPIO PUOLIMATKA

TV7 saates „Studiossa Tapio Puolimatka”

Kommenteeri