Timo Närhi meenutab oma kohtumisi Niilo Yli-Vainioga Nokia kirikus novembris 2021 peetud mälestusõhtul, kui Niilo Yli-Vainio surmast täitus 40 aastat.
Alustan piiblitekstiga He 13:7: „Pidage meeles oma juhatajaid, kes teile on rääkinud Jumala sõna; pidades silmas nende elukäigu lõppu, võtke eeskujuks nende usk!”
Minule oli Niilo Yli-Vainio eriti armas ja austatud Jumala mees. On nii julgustav tõdeda, et Niilo Yli-Vainio ei jätnud maha mingeid skandaale ega kahetsusväärseid negatiivseid mälestusi. Piiblikohas öeldi, et pidage meeles oma juhatajaid. Meenutame, et Niilo hoidis oma elukäigu ja teenistuse kvaliteeti kuni lõpuni kaunimal võimalikul viisil.
Samuti meenutame, kuidas Jumal võttis tema ära Hispaanias mägedel ja ta suundus taevakoju. Ta oli seal pidamas viimaseid vägevaid koosolekuid, millest olen kuulnud ja lugenud. Viimane jutlus, mille ta pidas Hispaanias, oli taevast ja selle tõelisusest, nii et inimesed nutsid.
Ta jättis meile testamendi, head sõbrad, et on olemas taevas ja sinna oleme teekonnal. Tema usk ja tema eeskuju on sellised, et seda tasub kaunilt meenutada ja jälgida.
Meid kutsuti koos abikaasaga Kuusamost aastal 1980, kus olime olnud kogudust teenimas. Ka sinna andis Jumal ärkamise. Olin õppinud isa Heinolt, Niilolt ja teistelt jumalasulastelt, et ärkamine ei tule ilma palveta. Seal kus on palju palvet, seal on palju toimunud. Seal, kus on vähe palvet, seal toimub vähe.
Nii on see igas kohas, et kohe kui usklikud on saadud palvetama ja võitlema selle paiga ärkamise pärast, nagu mul tavaks öelda: siis hakkab tulema inimesi usku nii uksest kui aknast. Nad hakkavad tulema, sest Jumala Vaim tõmbab neid.
Ärkamine on õhkkond, mida ei sünnita ükski inimene oma jõu, nõuannete või tarkusega, vaid mis sünnib palvetajate palvetades, kes palvetavad nagu Eelija. Mida tähendab, et Eelija palvetas püsivalt. See tähendab et ei anta alla. Palvetatakse seni kuni võidud tulevad. Kas ütlete aamen?
Halleluuja!
Olen kindel, et kui Nokia kristlased hakkaksid Jumalat otsima palvevõitluses oma paikkonna pärast, siis mõne nädala pärast märkaksite, et inimesi hakkab tulema usku ega ole selleks endal palju vaja teha. Kui meie teema oma osa, teeb Jumal ülejäänu. Tänu Jumalale!
Kui meid kutsuti Seinajoe nelipüha kogudusse noortetööle, siis olid Niilo Yli-Vainio Lapua koosolekud siirdunud spordihallist Seinajoe terviserajale. Haapalan Toivo oli minu töökaaslaseks ja nädalast teise korraldasime kordamööda neid õhtuid. Siis jätkus koosolekute pidamine nelipüha koguduse palvemajas ja Niilo kolis elama Nokiale ridaelamusse.
Novembris kolisime meie Kuusamost Seinajoele ja alustasime noortetööga. Jaanuaris helistasid Kuusamo juhatuse vennad, et kuule Timo, kui teie koguduse palvemajas on Niilo Yli-Vainio koosolekud, siis kas saad küsida Niilolt, kas ta tuleks nädala lõpuks Kuusamosse pidama äratuskoosolekuid.
Vastasin, et muidugi ma küsin ja helistasin kohe Niilole Nokiale. Usus noore evangelistina ütlesin talle, et võta kohe kalender välja ja kuna on tulnud kutse Kuusamost, siis läheme sinna nädala lõpul pidama vägevaid äratuskoosolekuid.
Niilo vastas: „Reisiplaan on mul nii täis topitud ja ma olen juba nii palju käinud kogu maailmas, et mul lihtsalt ei ole jaksu minna Kuusamosse, et istuda autos kogu päeva. Kuusamo on seal nii Jumala selja taga, et ma ei suuda istuda autos, et pidada seal paar koosolekut laupäeval ning pühapäeval, ja siis tagasi sõita.”
Ma tajusin, et on täiesti võimatu keerata Niilo Yli-Vainio pead, et see tuleks koos minuga Kuusamosse. Siis äkki tuleb mõte: „Kuule Niilo, mis siis, kui ma hangin lennuki ja me lennutame su Kuusamosse.”
Selle peale Niilo naeris ja mõtles, et kust sina noor evangelist saad lennuki ja meie jutt lõppes kiiresti. Vastasin Niilole, et räägime hiljem.
Järgmisel päeval helistasin Siippola Marttile Kauhava lennuväkke. Tema oli õpetamas noori poisse juhtima reaktiivhävitajaid armee koolituskeskuses. Küsisin Marttilt, keda hästi tundsin, kas neil on sellist väikest neljakohalist lennukit.
Ta vastas jah, meil on üks selline.
Küsisin, kes oleks võimalik tulla lennutama meid koos Niilo Yli-Vainioga Kuusamosse, et korraldada seal selline põnev nädalalõpp. Siippola Martti oli kohe algusest peale positiivne ja ütles: „Ma võin seda küsida.”
Lisasin: „Küsi, mida see maksab.”
Ta lubas küsida ja helistada järgmisel päeval.
Martti helistas järgmisel päeval ja ütles, et on toimunud väike ime. Juhid lubasid, et te saate minna Niilo Yli-Vainiot lennutama Kuusamosse ilma rendita, üksnes kütuse hinnaga. Halleluuja!
Siis Närhi läks lendu. See oli kirjeldamatu tunne. Siis ma teadsin, et kui ma helistan Niilole õhtul, siis tema kalendris leidub nii palju aega.
Helistasin Niilo Yli-Vainiole, et ma saame lennuki, kui teatame ette aja, millisel nädalalõpul soovime. Ütlesin Niilole, et võta nüüd kalender, sest sulle on hangitud piloot ja on olemas 4kohaline lennuk. Me tõuseme Kauhava sõjakooli hoovõturajalt ja tuleme sind peale võtma Nokialt ning lennutame su Kuusamosse pidama äratuskoosolekuid.
Niilo ei suutnud kuidagi uskuda, kuid ma kinnitasin, et see on nii. Ta võttis kalendri ja see toimus 1981. aasta jaanuarikuu viimasel nädalalõpul. Kuusamos broneeriti selleks ajaks suurim kooliaula, kuhu mahtus üle 500 inimese.
Siis me suundusime Siippolan Marttiga Kauhava lennuväljalt Nokia suunas, kus Niilo oli ootamas vahemaandumist. Lennuk tangiti ja ma suundusime Kuusamosse. Oulus tehti vahemaandumine ja Martti ütles, et minge tankimise ajaks Niiloga kohvikusse, sest kulub aega.
Oli üllatav näha, et kui inimesed nägid lennuvälja terminalis Niilo Yli-Vainiot, siis nad hüüdsid teda nimepidi ja tulid suure positiivse hoiakuga teda tervitama. Mõned isegi kallistasid ja siis taipasin, et me oleme nagu kuninglikul teekonnal. Kuninga saadikud on liikumas. Oli selline austus nagu algkoguduse pühade vastu, kellest kõik pidasid palju lugu.
Pole midagi valesti, kui Jumala meestena ja naistena saame isegi sekulaarses maailmas austust ja tähelepanu, nii nagu Niilo. Vahepeal tundus, et ajalehed enam millestki muust ei kirjuta kui temast. Mäletan ühte jaanipäeva, kui raadios räägiti uudistes ja uudiste vahele Niilo Yli-Vainiost ja tema koosolekutest.
Suundusime lennukisse ja lendasime Kuusamosse. Laupäeva õhtul oli esimene koosolek. Saal oli pilgeni täis. Helistasin kaameramehele Kuopiosse, kas ta võiks tulla koosolekuid filmima. Temal oli fotoäri ja vanaaegne kaamera. Ta oli tol laupäeval pulmas filmimas, kuid pühapäeval ta sai tulla. Nii on kogu jutlus filmile salvestatud. Tänu Jumalale! See oli üks tema võimsamatest jutlustest.
Laupäeva õhtul oli väga pikk teenistus ja tohutu hulk inimesi tuli eestpalvele, kes nuttes andsid oma elu Jeesusele. Seal olid palvejärjekorrad ja Jumal puudutas inimesi.
Siis tuli pühapäev ja kell 15 oli viimane koosolek, kus Niilo pidas oma elu võimsa jutluse. Kui arvestada kokku kahe koosoleku peale, siis üle 50 inimese andis oma elu Jeesusele sellises väikese kohas nagu Kuusamo. See oli midagi imelist. Kõik olid aktiivsed ja kohalikd lehed kirjutasid sellest sündmusest.
Kuna Niilo soovis minna koju veel samal õhtul, siis hakkasime vastu ööd lendama tagasi Kuusamost Nokiale. Ilm oli kohutav. Oli tugev talvine torm, kõva tuul ning sadas. Lennuvälja vastutavad isikud ei lubanud lennata enne, kui kolm või neli korda pihustati lennukile jääkaitse vedelikku, et nii kõva tuulega tiivad ei jäätuks ja me alla ei kukuks.
Pärast neljandat kaitsetõrjet julgesid nad anda loa ja me tõusime õhku. Mäletan, et Martti oli vasemal pool, Niilo istus minu ees. Tal oli müts peas ja mina olin tema taga.
Kui hakkasime õhku tõusma lennuraja lõpus, siis toimus selline meeldejääv hetk. Lennuk kõikus tugevasti ja oli tunne, et see võib alla kukkuda, kuna külgtuul oli nii tugev. Seda nähes võttis Niilo mütsi peast, viskas selle põrandale ja hüüdis täiel häälel: „Kui me kukume alla, siis läheme sama teed üles Jumala ausse taevasse ja küll Jumal kannab Lindea eest hoolt.”
Niilol oli kohe meeles Lindea, tema abikaasa, et küll Jumal hoolitseb tema eest. Nii me lendasime tähistaeva all ja kui jõudsime kõrgemale, siis tuule mõju vähenes. Hommiku poole ööd jõudsime Nokia lennuväljale ja sealt autoga Niilo Yli-Vainio ridaelamusse. Lindead ei olnud kodus, vaid ta oli läinud sugulaste juurde.
Kui seal ööbisime, magas Martti elutoa diivanil ja mina koos Niiloga tema abieluvoodil. Peab ütlema et see oli elu põnevam uni, kui sai sellise Jumala mehe kõrval magada, kui kõrvuti olid vägevasti kaks evangelisti, kes kiitsid Issandat. Halleluuja!
On imelised mälestused reisist, milles järgmisel päeval lennati Kauhavale, kust ma läksin koju Seinajoele. See on üks huvitavamatest reisidest minu elu 50 aasta jooksul, mil olen järginud Jeesust.
Kui ma olin 18, ei olnud ma veel usus ja elasin Kesk-Rootsis Ekistynas. Siis saatan kogu aeg jutlustas mulle: „Kuule Timo, kui sa tuled nii noorena usku, siis kaotad kogu oma elu. Su elus ei toimu midagi ja sa istud kusagil nurgas lauluraamatuga nagu nunn.
Ma tunnistan teile, kallid sõbrad. Saatan on valetaja. Kõik, mida see teeb, on rääkida negatiivselt, takistada ja hirmutada mitmel viisil, et lükata otsuse tegemist edasi. Kinnitan teile, et see mida saatan püüdis teha takistamiseks ja milles ta õnnestus mingiks ajaks, oli kõik ainult vale.
Kui tulin pimedusest valgusesse ja kohtasin Jeesust Kristust, siis oli see nii ainukordne ja võimas, et olen selle üles kirjutanud, mida kogesin tol hetkel.
Kohtumine Jeesusega on sügavaim sõnulväljendamatuim võimalik kogemus, mida inimene elu kestel võib kogeda. See on kõigist meeldivam, suurim ja kaunim kogemus. See lihtsalt muudab kõik. See on uus algus, uus start inimese elus. See on rõõmus sündmus. Midagi muutumatut tuleb inimese ellu, mis kunagi ei lahku. Rasked koormad tõstetakse õlgadelt, südamelt ja südametunnistuselt. Kõik näib säravam ja kaunim. Liitud maailma õnnelikemate inimestega, kui võtad vastu Jeesuse. Süda on seejärel nii kerge ja kõik näib ilusam.
Mäletan viibimist Ekistyna tänaval kell kümme, kui ma kiirabi kanderaamil kohtusin Jeesusega, olnud saanud halvima paanikahäire, kuna tundsin, et lämbun. Elu oli sellises punktis, et mootor kiilus kinni. Kui seal kanderaamil Jeesus ilmus minule Ekistyna haigla koridoris, siis ma palusin kõik oma patud andeks. See oli kuidagi nii haaramatu armastus, et pilt, mille saatan oli Jumalast maalinud, oli täielikult vale.
Ma ei suutnud mõista, et mina, kes olen teinud nii palju pattu, saan kohtuda sellise armulikkusega: temaga, kes nii sügavalt armastab, kes on valmis kõik andeks andma, puhastama kogu sisemise roojase elu ja andma uue puhta elu. See oli armas kohtumine armsa Jeesusega, kes on maailma suurim armastus. See oli nii kaunis, nii õnnestav, nii täiuslik, nii meeldiv ja nii puhas.
Ma hüppan kanderaamilt maha, tõstan mõlemad käed taeva poole, pisarad voolavad silmist, kui ma hakkan soome keeles kordama kõva häälega: „Tänu Jeesus! Tänu Jeesus!”
Seal kõrval on kiirabimehed aga mis sellest, ma kohtun oma elu olulisima isikuga. Hoian käed ülal, pisarad valguvad silmist ja ma hüüan: „Tänu Jeesus! Tänu Jeesus!”
Pärast mahahüppamist kanderaamilt kogesin kahte imet. Esiteks sain silmapilguga andeks kõik tehtud patud. Ristiusus ei oli midagi suuremat kui pattude andestus, kui Jeesus annab silmapilguga kõik patud andeks.
Teiseks sain kohata Jeesust tervendajana, kui kartsin paanikahoos, et suren. Sel hetkel, kui kohtun Jeesusega ja palun oma patud andeks ning alandun tema ees parandama meelt, tunnen soojalainet voolamas läbi kogu ihu.
Sama ootavad tänapäeva inimesed sellel maal rohkem kui midagi muud. Miski muu ei saa anda inimesele sellist kogemust kui Jeesuse Kristuse kohtamine, milles Kolgatal voolanud Jumala Poja veri puhastab meid kogu patust. Tänu Jumalale!
Nii nagu hang on valge kirkama päiksese all
Puhastub südametunnistus inimese alistudes armule
Iga vääritu mälestus taevaraamatust pühitakse
Kui kõik patud on andeks antud Jeesuse risti tõttu
Nii nagu taevas on ääretu, lõputu lainete tarm
Armastuse allikas hääbumatu, igavene Jumala arm
Kõike ta teab oma tarkuses ja siiski valmis unustama
Kui kõik patud on andeks antud Jeesuse risti pärast
Nii nagu mets on vaikne ööavaruse süles
Vaikinud kõik süüdistused südameruumides uutes
Kadunud mineviku rõhumine armuandmises üle mõistmise
Kui kõik patud on andeks antud Jeesuse risti pärast
Tänu Jeesus Sinu ligiolu eest. Tunneme, et oled siin. Teame, et Sina oled rohkem kui valmis puhastama, vabastama, andma andeks kõik meie patud. Tänu Jeesus, et Sa armastasid meid nii palju, et olid kogu inimkonna ajaloo kohutavamas surmas valmis minema sellele häbiväärsele ristipuule – ainult selle jaoks, et ükski ei hukkuks, vaid et iga Sinu loodud inimene, mees ja naine, saaks kohtuda Sinuga kui armuandjaga, pattude andestajaga. Tänu Jeesus, et sellel palvehetkel on meil eesõigus kohtuda Sinuga, kes oled rohkem kui valmis andma andeks kõik meie patud. Palume alandlikult, puhasta meid ja vabasta. Tänu, et oled valmis seda tegema.
TV7 arhiivist
