Skip to main content

Gordon van Veelen on pärit Hollandist. Ta on olnud 10 aastat üks Healing Rooms’i ehk Palvekliinikute juhtidest.

Inimkeha on omaette müsteerium. Me koosneme ihust, hingest ja vaimust ning võime haigestuda kõigil kolmel tasandil. Haigestuda võib meie vaim, samamoodi ka meie hing ja ihu.

Haigestumise põhjused võivad olla väga erinevad. Võid kogeda loomupärast valu, kui lööd näiteks oma põlve ära. Tegu on füüsilise hädaga, millel on ka füüsiline põhjus.

Enamiku füüsiliste haiguste puhul pole nende juur füüsiline, vaid peitub hoopis inimese hinges. Neid haigusi nimetatakse psühhosomaatilisteks haigusteks. Kreeka keeles tähendab sõna “psykhe” hinge ja “sōmat” keha. Tegu on kehaliste haigustega, mille juur peitub hinges.

Ma ise jäin kord haigeks. Mul oli ajutine töökoht, kus ei teeninud just palju. Töötasin ühe suure ajalehe teatud osakonnas. Kord sain teada, et mu ülemus kulutab rohkem raha parkimistrahvide maksmisele kui mulle palga maksmiseks.

See ajas mind närvi ja ma muutusin rahulolematuks. Hakkasin muretsema ning olin närviline ja õnnetu. Mõne päeva möödudes tundsin kummalist tunnet kõhus. Jõin klaasi piima ja see imelik tunne kadus.

Järgmisel päeval oli see põletav tunne tagasi. Tol hommikul jõin klaasi piima, kuid lõuna paiku pidin ka teise klaasi jooma, et vähendada seda valu oma kõhus. Järgmisel päeval jõin juba kolm klaasi piima. Sealt edasi juba neli klaasi.

Pideva kõhuvalu tõttu jätkasin piima joomist, kuniks korraga ärkasin ja ütlesin iseendale: “Kuule, noormees, sul on hoopis tekkimas maohaavad, kuna oled rahulolematu ja õnnetu oma töökohas.”

Otsustasin samal hetkel meelt parandada ja suhtumist muuta. Ütlesin: “Hea küll, Issand. Kui see on Sinu tahe, et töötaksin seal paigas igavesti, siis tänasest alates teen seda rõõmuga.”

Kas teate, mis juhtus? See valu kadus tunniga! Tervenemine ei tulnud tänu palvele, vaid tänu meeleparandusele.

Kaasaja meditsiin usub, et 50% meie haigustest on tingitud hinge tasandist. Seega pole hingeelu tasakaalus ja see mõjutab meie immuunsüsteemi toimimist, toob esile teatud haigusi ja me kaotame oma hea tervise. Muretsemine on üks kõige tavalisemaid näiteid selle kohta.

Nii paljud inimesed muretsevad ega saa korralikult magada. Neil on kõikvõimalikke haigusi. Näiteks probleemid maoga või seedetalitlusega. Neil võib olla kõrge vererõhk, südame- ja veresoonkonna haigused. Kõik selle pärast, et nad muretsevad.

Võid muidugi öelda: “Ma lihtsalt olengi suur muretseja!”

Jeesus ütleb Piiblis Jumala lastele, et nad ei peaks muretsema oma toiduse, riietuse või elukoha pärast, sest paganad ehk uskmatud muretsevad selle pärast. Teie olete oma Taevase Isa lapsed ning Ta teab, mida te vajate ja Ta annab teile, mida te vajate, nii et ärge muretsege.

Mure on tõesti üks neid aspekte, mis põhjustab tervisehädasid. Vaadates kogu lugu lähemalt, siis on teatud laadi tundeid või emotsionaalset tasakaalutust, mis muudavad meid haiguste suhtes avatuks. Esimene neist tunnetest on viha.

Eks me kõik vihastume. Isegi Jumal vihastab aeg-ajalt. Küsimus on selles, kuidas oma vihaga toime tuleme. Piibel räägib vihapursetest ja ütleb Efeslaste kirjas, et kõik vihastumised tuleb lahendada veel samal päeval.

Seega pead rääkima inimesega, kelle peale vihastasid ja leidma teatud kompromissi või andma andeks. Pead oma vihal laskma minna ega sellest kinni hoidma.

Elus on ikka nii, et inimesed saavad haiget. Keegi on kellegagi halvasti käitunud, või neile vähemalt tundub, et keegi käitus nendega halvasti. Nad tunnevad, et nende suhtes on oldud ebaõiglased, nii on nad vihased ja hoiavad sellest kinni.

See viha võib omakorda muutuda kättemaksu himuks. “Ma tahan, et see inimene saaks karistatud!”

See võib kätkeda andestamatust: “Ma ei unusta iialgi, mida ta mulle tegi! Kannatan siiani selle kõige all, mistõttu ka tema peaks kannatama.”

Sel juhul on tegu andestamatusega. Meil võib tekkida isegi selliseid mõtteid nagu: “Lööksin ta hea meelega maha!”

Kättemaksu- ja tapmise mõtted, kuigi me ei realiseeri neid, on need tunded meis siiski olemas. Mis juhtub, kui me neid tundeid pidevalt endas kanname? See toodab rohkelt vihahormoone.

Konflikti olukorras on see igati normaalne. Sel juhul on tegu “võitle-või-põgene” hormoonidega, ja need on igati omal kohal. Kui aga need hormoonid püsivad meis pikemat aega, moodustavad need teatud taseme, mis hävitab meie immuunsüsteemi.

Inimestel, kellel on vihaga probleeme, on kolm korda suurem risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. See on lihtsalt statistika. Inimesed saavad infarkti, neil lõhkeb peas veresoon või on teisi probleeme veenidega.

Paljud vihased inimesed on selliste haigusnähtudega. Viha kandmine enda sees pole mingi süütu tegevus. See on äärmiselt ohtlik. Inimesed kannatavad ja surevad liiga varakult, kuna nad kannavad endas viha.

Selle kohta võiks ühe väi­kese nalja visata. Mul on auto, millel on signaal. Olen sõitnud autoga 400 000 km ja kasutanud selle aja peale võib olla kaheksal korral signaali. Seega üks kord 50 000 km jooksul. Ma isegi ei tea, kas see enam töötabki.

Samas on inimesi, kes kasutavad palju signaali oma viha välja elamiseks. Liikluses liigeldes lasevad nad signaalil kõlada, hirmutades sellega kaasliiklejaid. Võtan julguse, et sulle öelda: “Ära karda neid, sest nad surevad peagi!”

See pole eriti naljakas nali, aga see räägib tunnetest, mida Jumal ei taha, et endas kannaksid.

Oma teenistuses olen näinud mitmeid andestamatuse tagajärgi. Olen näinud nii palju haigeid, kellel on andestamatuse tõttu probleeme artriidi ja liigestega. Kui kohtun mõne sellise inimesega, käib minus võitlus, sest ma tajun ära, et ta haiguse põhjuseks on andestamatus. Nii ma soovitan neil andeks anda.

Vahel nad ütlevad: “Ma ei suuda seda teha!” või “Ma ei andesta iial!”

“Vaata, mida ta mulle tegi! Mul pole vähimatki kavatsust talle andestada.”

Me justkui hakkame võitlema andestamatuses.

Kuid tea, et Jeesus on alati võitnud. Kui sa mingi hetk mõistad, et Jeesus andestas oma ristilööjatele, pole meil vähimatki põhjust mitte andestada. Sõltumata sellest, kui palju meid haavati või kui halvasti meiega käituti ning mida selle tulemusena kogesime-nägime.

Miski ei saa olla hullem kui Jeesuse ristilöömine ja kui juba Tema andeks andis, pole ka meil teist võimalust.

Kohtasin kord üht vanemat naist. Ta oli 65-aastane pastori naine. Ta tuli Palvekliinikusse poolküürakil, kepp käes. Ta sõrmed olid artriidi tõttu kõverad ning ta tuli meie juurde eestpalvega.

Küsisin palve alguses Jumalalt, mida peaksin naisega tegema ja Jumal ütles mulle: “Küsi ta käest tema poiss-sõbra kohta.”

Nii ma siis küsisin selle naise käest: “Kas teil oli enne abiellumist mõni poiss-sõber, kellega olite seksuaalses vahekorras enne praeguse mehega abiellumist?”

Ta sai mu peale väga pahaseks ning kurjustas: “Kelleks te mind õige peate? Ma olen pastori naine! Ma olen olnud abielus 40 aastat. Milleks säärane küsimus?”

Ütlesin, et küsin seda sellegipoolest. Ta oli maruvihane ja põrutas: “Miks te pärite asjade kohta, mis toimusid 45 aastat tagasi?”

Küsisin temalt: “Seega kinnitate 45 aastat tagasi juhtunut?”

Ta lõi pilgu maha ja ütles: “Jah, 45 aastat tagasi. Olin armunud ja tema samuti. Me meeldisime teineteisele. Ta lubas, et abiellub minuga ning soovis minuga magada, seega andsin järele. Me olime vahekorras ja olime mõnda aega koos.”

Küsisin: “Kuidas see lõppes?”

Ta vastas: “Sain lihtsalt teada, et ta käis kohtamas ka teiste tüdrukutega ning magas ka nendega. Nii ma lõpetasin suhte.”

Ütlesin: “See pidi olema väga valus teie jaoks?”

“Jah, see oli väga valus ja pettumust valmistav.”

Seejärel aga küsisin tema käest: “Kas te andsite talle andeks?”

Ta mõtles ja vastas siis: “No ma arvan küll. Ma ei mõtle sellele enam, sest see on nii kauge minevik. Ma ei mõtle sellele enam üldse.”

Palusin tal korrata enda järel üht positiivset avaldust: “Isa, tulen Sinu ette Jeesuse nimel. Ma annan andeks oma eksile, et ta mind niimoodi pettis.”

Naine oli sellega nõus ja hakkas paluma seda palvet. “Isa, tulen Su ette Jeesuse nimel…”

Korraga ei saanud ta enam rääkida. Ta hakkas nuuksuma ega suutnud jätkata. Palju valu ja tundeid kerkis esile. Vaatasin talle otsa ja ütlesin: “See valu on ikka veel alles ja te pole tegelikult talle andestanud. Te küll püüdsite unustada, kuid kui teema jälle esile kerkib, toob see esile valu, mis sellega tookord kaasnes.”

Niisiis rääkisime andestusest ja selle olulisusest meie elus. Viis minutit hiljem kordas ta seda palvet uuesti: “Isa, annan andeks oma eksile selle, et ta mind pettis.”

Palvetasime naise eest ning toetasime teda. Lõikasime läbi kõik hingesidemed selle mehega ja ajasime välja kurjad vaimud, kes olid kaasnenud kogu selle looga.

Samal hetkel lõid kirikukellad, sest jumalateenistus oli algamas. Meil polnud enam aega pikemalt vestelda ja me läksime kirikusaali.

Korraga nägin esimese laulu ajal sama naist, kes enne sai vaevu kõndida, kuidas ta jooksis lavalt alla, hüpates, tantsides ja oma kepiga vehkides. Ta hõiskas: “Ma olen terve!”

Pärast poiss-sõbrast lahku­minekut ja oma mehega abiellumist tekkisid tal 10 aastat hiljem käeliigeste probleemid. Sealt veel 10 aastat edasi juba probleemid kõigi suuremate liigestega.

Selleks kulus 40 aastat, et ta oli täiesti sant ja kõver. Ta ei osanud kuidagimoodi seostada seda artriiti oma algse valu, kibestumise ega andestamatusega.

Tänu Jumala ilmutusele tulid asjad esile ja ta sai terveks.

Olen näinud inimesi koheselt tervenemas pärast seda, kui nad on kellelegi andeks andnud, kes neile haiget tegi. Olen näinud halvatuid tõusmas ratastoolist pärast seda, kui nad andeks andsid. Sel hetkel on kättesaadav Jumala täielik õnnistus, mis oli enne andestamatuse poolt tõkes­tatud. Nii on andestamine väga oluline.

Meie Palvekliinikute töös on üks olulisim aspekt andestada neile, kes on meile haiget teinud. Seda toimub sisuliselt igal õhtul, kui teenime inimesi palves. Andestus on olemas ja seda tuleb osutada, kuigi vahel on see raske ja emotsionaalne. Olen alati näinud tervenemisi pärast kellegi otsust andestada.

Sellel on teisigi aspekte. Teiseks nüansiks on hirm. Hirm tekitab paljusid haigusi. Sellel on mitmeid vorme nagu näiteks muretsemine, foobiad, ebakindlus või hirm avaliku esinemise ees.

Apostaasia on ka üks hirmu vorm. Vahel on ka perfektsionismil ja kadedusel seos hirmuga. Hirmu emotsioonid põhjustavad hormoonide aktiviseerumise, mis ei tee kahju ühekordselt, kuid on kahjustava mõjuga pikaajaliselt.

Kui hirm on sinu elu osa, mõjutab see sinu imuunsüsteemi, mistõttu tekivad tervisehäired. Levinumad hirmu tagajärjed on nt allergiad, astma. See ei kehti kõikide astmate ja allergiate puhul, kuid mõne puhul on sellel otsene seos hirmuga. Lisaks ka südame-, veresoonkonna- ja seedeprobleemid. Migreen võib samuti olla hirmust põhjustatud. Seetõttu peame tegelema hirmudega.

Mäletan üht ema ja isa, kes tulid meie Palvekliinikusse, sest neil olid neljakuised kaksikud, kelle keha oli täis ekseemi ning nad nutsid kogu öö, mistõttu vanemad ei saanud magada. Pärast nelja kuu möödumist ei suutnud nad seda enam taluda.

Küsisime, mis laste sünnil juhtus? Nende sõnul oli sünnitus tavapärane, kuid ema kaotas ülemäära verd, mistõttu ta viidi intensiivravisse, kus ta viibis terve ööpäeva.

Ütlesin, et tean, mis nende lastega juhtus. Kui laps sünnib, pannakse ta koheselt ema rinnale, et nad tajuksid ema kohalolu, kuuleksid tema häält, tunneksid tema lõhna ning kogeksid puudutust. See aitab lastel tunda end taas olevat emaga ühenduses.

Sünnitus on üsna traumaatiline, mistõttu on sellejärgselt vaja lohutust. Kui laps panna ema rinnale, siis jääb laps magama.

Sel juhul pandi lapsed eraldi tuppa. Neid ei puudutatud. Neid ümbritsesid võõrad hääled ning teiste laste nutt. Selle tagajärjel tekkis neis paanika, sest nad ei mõistnud toimuvat ja nad igatsesid millegi tuttavliku järele. Selles punktis tekkis hirm, mitte palju, kuid piisavalt, et hirmu deemonid saaksid tulla.

Deemonitele meeldivad äärmuslikud emotsioonid. Nad tulevad ka hirmu tekkimisel. Kui ema tuli kahe päeva pärast laste juurde tagasi, oli hirm juba nendes.

Palvetasime vanematega. Lapsed olid meie asukohast umbes 15 kilomeetri kaugusel. Käskisin Jeesuse nimel hirmu deemonitel lastest lahkuda. Öösel koju minnes said vanemad magada. Hommikul oma lapsi vaadates oli nende nahk tervenenud ja ekseemist polnud mingit jälge. See on üks meie suur ime hirmuga tegelemisel.

Viimaks tahan välja tuua hülgamise. Inimesed kannatavad oma kehas hülgamisevalu, mis mõjutab nende seedimist, nagu näiteks ärritunud kõhuvalude sündroom. Samuti käärsoole vähk ja südamerütmihäired. Need kõik on tekitatud hülgamise valu poolt.

Hülgamise valu tuleneb sellest, kui sa ei saanud vajalikku armastust, vaid sind eraldati sellest või su pere ei võtnud sind vastu. Eriti on näha seda adopteeritud laste puhul. Laps tunneb end ebavajalikuna, kuna vanem ei tahtnud teda ning tahtis teha aborti, kuid lõpuks laps siiski sündis.

Need on raskemad hülgamisevormid, kuid esineb ka kergemaid. Näiteks kui vanemad ei julgustanud, vaid hurjutasid last. Hülgamise põhjuseid on mitmeid ja selle tagajärjed ihule on tõsised. Sellest pole kerge terveneda. Seda ei saa seletada ka mõne minutiga.

Hülgamisvalu kogenud isikud peavad õppima Jumalaga suhtlema ning kuulama Tema häält enda elus. Parim ravim negatiivsetele sõnadele on Jumala positiivsed ja julgustavad sõnad. Parim tervendaja on Jumala südamest tulev positiivsus.

Kui võitled hülgamisvaluga, nagu seda teevad paljud inimesed, siis vajad sinagi abi. Ära püüa eluga hakkama saada, süüdistades teisi armastuse puudumises enda vastu, kuigi samal ajal vaevled ise hülgamise valus.

Sa vajad abi ja see on olemas. Võid rääkida oma pastoriga või külastada Palvekliinikuid. Leiad need internetist. Külasta neid julgelt ning saa vabaks hülgamisvalust. See ei ole kerge protsess, kuid kui soovid saada terveks, pead lahendama probleemi juure.

Paljud naised, kes on ülekaalus, kannatavad hülgamise valu all. Seetõttu nad elavad ebatervislikult ning surevad enneaegselt. Paljudel on seedeprobleeme, suuri verejookse, infektsioone, põieprobleeme ja migreenihooge.

Paljud kannatavad migreenihoogude all regulaarselt. Selle peapõhjustajaks on sageli hülgamisvalu. Milline rõõm võiks olla sinu elus, kui oleksid terve ja omaksid positiivset minapilti, teades, et oled kaunis ja hinnaline ning Jumala poolt vastu võetud ja armastatud?

Leian, et teatud määral kannatavad kõik hülgamisvalu all. Meil kõigil on vaja Jumala tröösti. Mina vähemalt vajasin. Mul oli vaja teada, millisena Jumal mind näeb. Vajasin Tema armastust ja hoolt.

Samuti ei piisanud, et sellest üksnes Jumala Sõnast lugeda, vaid vajasin, et Ta räägiks minuga otse. Avasin Talle oma südame ning Ta hakkas minuga rääkima. Ta on niivõrd positiivne. Ta on ainus isik, kellel on tingimusteta armastus.

Isegi kui sul olid head vanemad, siis nende armastus oli tingimuslik. “Niikaua, kui teed asju õigesti, siis on sul meiepoolne armastus.”

Jumala armastus on teistsugune. Ta armastab meid ka siis, kui me pole sõnakuulelikud. Ma ei väida, et see on Talle meeltmööda, kuid Tema armastus on muutumatu ning näeb meie tulevikku.

“Kord varas, alati varas,” nagu öeldakse. Kui eksid ühel korral, siis sildistatakse sind kohe. Sinust on jäänud märk maha, mistõttu ei usaldata sind elu lõpuni.

Jumal ei ole selline. Ta pakub uusi võimalusi ning pakub hülgamisvalust väljapääsu. Siiski pead sellest vabanema ning ka sisemiselt tervenema.

Peale selle võib sul olla vaja strateegiat sellest üle saamiseks. Pead oma meeli uuendama. Kõige enam vajad suhet Jumalaga. Soovitan sul otsida abi. Ära karda ega ole üleolev, vaid tule meie teenistusse või mine oma pastori jutule. On oluline, et saaksid abi, sest Jeesuse nimes on tervenemine.

Paljud ei mõista, et teeme iseennast oma mõtteviisiga haigeks. Võib-olla süüdistame teisi meie väärkohtlemises, mõistmata seejuures, et meie reageering, nagu näiteks eitamine, viha, pettumuses elamine, isekus ning enesehaletsus põhjustavad meie haiguseid.

Selles ei saa Jumal meid aidata. Kui põhjustame oma probleeme, siis Jumal ei saa meid aidata. Ta tahab meid aidata, kuid meil on vaja muuta oma tundeid ja suhtumist.

Vahel me ei suuda toime tulla, sest me ei pea seda probleemiks ja peame valu või mure normaalseks.

Tänapäeval on muretsemise kohta kaasaegne ütlemine, “olen vastutustundlik ini­mene,” millega üritatakse enda muretsemist välja vabandada. See hävitab meid.

Vahel arvame, et viha on viis tagada õiglus. Arvatakse, et viha on õige, kuid see pole nii.

Lõpetan palvega. Jeesus, tuleme Sinu ette. Täname Jumal, et kannatasid kõike, sh inimeste hülgamist ja ebaõiglust. Surid meie eest, et võiksime saada terveks ja taastatud, mitte üksnes igavikus, vaid ka selles maailmas. Üksnes Sinul on lahendused.

Jumal, avame end Sinule ja palume Sinult siiralt abi ja oleme valmis seda ka teistelt vastu võtma, et tervenemine võiks esile tulla, isegi kui tegemist on emotsionaalsete põhjustega. Seda võib leida üksnes Sinus. Tänan, Jumal, et armastad meid.

Aamen.

TV7 saatest „Tervenemine”

Kommenteeri