Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks.
Lk 1:35
Nii lausus ingel Gaabriel Maarjale, Jeesuse emale, sellel hetkel, kui ta teatas, et Maarja sünnitab maailma Päästja.
„Seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks.”
Jeesus naatsaretlane ei saanud Jumala Pojaks sellega, et Püha Vaim oleks tulnud lihasse mõni aastakümme pärast Petlemma jõuluöö sündmusi, vaid ta sündis Jumala Pojana.
Üleloomulik oli see sündimine, mille kaudu ta riietus Inimese Poja kujuks.
„Nii on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud.”
Ta ei olnud Jumala Poeg samal viisil nagu paljud teised „Jumala pojad ja tütred”. Ta oli Jumala ainusündinud Poeg.
Teame üsna hästi, et meie ajal ei ole kombeks seda uskuda. Nüüd tahetakse omada sellist Jumalat, kes on nii väike kui võimalik, ja seepärast tükeldatakse tema sõna ja eitatakse tema üleloomulikke tegusid; isegi arvatakse sellise rebimise ja eitamisega tegevat teene nii Jumalale kui inimestele.
Häda sulle, sa kuri sugupõlv, kes kogu oma tarkuse ja teadmiste keskel ei saa näha kirkust Jeesuse palgest! Häda sellele inimpõrmule, kes peab uskuma minijumalat, kes ei ole määratult suurem inimmõistusest!
On ilmne, et Jeesuse üleloomulikku sündimist ei saa „teaduslikult selgitada”. Ja see, kes keeldub uskumast imesid tegevasse Jumalasse, peab ka loomulikult keelduma uskuma neitsist sündimist, sest selline inimene ei usu imedesse mis tahes kujul. Ta on valmis hülgama isegi seda, mis on imelisim kõigest: väehulkade Jumalat, taeva ja maa Loojat.
Kuid sellel, kes usub kõikväelisesse Jumalasse, üleloomulikku Jumalasse, ei ole sugugi raske uskuda Jumala Poja inimesesks saamist.
On tõde, et see on mõistetamatu ja üleloomulik; kuid see pole sugugi ainus hoomamatu ja üleloomulik asi Jumala olemuses ja tegudes.
Imelisim on, et taeva Jumal armastas langenud inimsugu nii palju, et Ta andis oma ainusündinud Poja Päästjaks.
Lepitus on selle pärast ime,
suurim kõikidest imedest maal.
Tänu Jumalale, et Ta ei säästnud oma Poega, vaid andis Tema meie kõikide eest. Tema oli ainus, kes võib päästa langenud maailma.
Meistri tee on jüngri tee.
Jeesuse elu maa peal algas üleloomuliku sündimisega; ja meie elu Tema jälgedes algab samuti. Inimene peab sündima Jumala lapseks.
„Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki.
Lihast sündinu on liha ‒ ega saa temast kunagi muud kui liha ‒, ja Vaimust sündinu on vaim. Ära imesta, et ma sulle ütlen: „Te peate sündima ülalt!””
Selline oli Jeesuse sõnum religioossele ja vagale Jeruusalemma nõukogu liikmele Nikodeemosele. Kuid sellist kogemust ei vaja üksnes Nikodeemos, et saada taevariigi kodaniku õigused. Seda peab kogema iga inimene.
Sulle ei meeldi see õpetus. See keerab pea peale kogu sinu usulise arusaama. See lükkab kõik sinu head teod kõrvale. Oled selle vastu ja sõnastad oma vastuväited.
Sõber, see on asjatu. Tõe Kuningal peaks olema sama suur õigus määrata oma kodanike õigusi oma kuningriigis, nii nagu maapealsel valitsusel on õigus määrata kodanike õigusi maises riigis.
Kuningas ise on selgesti öelnud avalikult selle tingimuse: „Te peate sündima uuesti.”
Sa pead saama uueks inimeseks.
Pole võimalik kedagi kasvatada Jumala lapseks.
Usuline kasvatus on hea. Täna Jumalat selle eest, et isa andis sulle teadmisi elavast Jumalast! Kiida Jumalat oma ema palvete eest. Samuti on sinu kohustus tänada Jumalat teadmiste ja kasvatuse eest, mille oled saanud Jumala koguduses. Kuid ära kunagi lase heal kasvatusel asendada sündimist.
Siin on üks kaasaja kristluse suuremaid ohtusid. Inimesed saavad kasvatust, kuid mitte elu, ja seetõttu on nad kogu oma teadmiste ja usunditega täiesti võõrad Vaimu maailmas. Halvim aga on, et on veel usulisi juhte, kes ei tundu aduvat seda ohtu.
Paar pastorit olid ärkamiskoosolekult tulles koduteel. Teine neist oli „kaasaegsem” ja teine uskus vana aja päästesse. Koosolekul oli palvetatud paljude kurbade hingedega ja just see andis modernsele vennale põhjuse küsida: „Kas sa arvad, et sellest ka midagi saadi?”
„Millest siis?”
„No, et seal palvetati Jumalat koos nende inimestega ja arvati, et nad saavad samal hetkel päästetud.”
„Jah, loomulikult, kui nad vaid seda tõemeelselt tegid.”
„Mina nii ei arva, mina usun, et inimesed tuleb kasvatada Jumala lasteks.”
„Kas sa siis usud, et elutut olendit saab kasvatada elavaks? Kas sa tõesti usud seda?”
Iga uuestisündimata inimese kohta kehtib see kohutav tõde, et ta on vaimulikult surnud. Ta ei ole üksnes patune ega vaimulikult haige või täis puudeid. Ta on surnud.
„Ta on teinud elavaks ka teid, kes olite surnud.”
„Kellel ei ole Jumala Poega, sellel ei ole elu.”
Nii ütleb Jumal oma sõnas.
Sina võid olla vaimulikult surnud ja samas väga religioosne. Usklikkus on üks ja elu Jumalas on teine asi.
Nikodeemos ei olnud mingi pagan. Ta uuris kirjutisi. Ta võttis osa jumalateenistusest, ta paastus ja palvetas ning jagas almuseid. Kuid ta ei olnud uuestisündinud. Nikodeemose taolisi on tänapäeval palju. Keegi neist loeb neid ridasid. Sa oled agar kirikukülastaja. Harva on sinu koht pühakojas tühi. Loed vahel Piiblit ja palud iga päev Jumalat.
Kõik see on hea ja kui need teod on tõesti ilmingud sisemisest elus Jumalas, ei ole selle kohta muud öelda kui head. Kas tead, et inimene võib teha seda kõike ja palju taolist ilma, et oleks kogenud uussündi. Tuhanded inimesed kõnnivad hukatuse teel, laulud ja hümnid huultel.
Ära nüüd arva, et see kuvand puudutab üksnes mõnda kirikkonda. Mitte sugugi! Kõikides kirikutes on liikmeid, kellel ei ole elu Jumalas. Olen nendega kohtunud ja vestelnud, põlvitanud nende kõrval ja palvetanud nendega Jumala poole sadadel ärkamiskoosolekutel.
Meenutan juhtumit paar aastat tagasi. Tulin ühel õhtul saali, kus oli kurbi hingi palvetamas. Mitmed olid põlvili ja hüüdsid Jumala poole pääste pärast. Nende hulgas oli keegi veidi üle kahekümnene naine. Märkasin, et ta oli suures hädas ja olin just kavatsenud põlvituda, et temaga koos palvetada, kui ta hüppas püsti ja kiirustas välja. Suutsin teda aegsasti takistada ja siis ta hüüatas: „Paluge Jumalat minu eest! Olen avalikult tunnistanud Jumalast, kuid pole kunagi olnud päästetud.”
Ta oli arvanud, et kõik on selge. Kuid Püha Vaimu valguses märkas ta tõe sõna ees, et midagi on puudu. See „midagi” ei olnud vähem kui elu.
Mõtle, kui Püha Vaim saaks meie päevil käia läbi kirikkonnad ja kogudused, siis usklikud kogeksid patukahetsust ja hakkaksid hüüdma Jumalalt päästet. Lubagu Jumal, et need ajad peatselt saabuksid! Me vajame seda. Palu Jumalalt ärkamist elututele kristluse tunnistajatele!
Ära luba midagi, mida oled ise teinud, kujuneda hinge pääste aluseks. See ei kõlba ega pea vastu. Sul on hulgaliselt häid tegusid, millele annad suure tähenduse. Oled armulik ligimesele, tõemeelne oma kõnedes ja õiglane oma tegudes. See on hea, kuid sellest ei piisa pääste alusena. Selle redeliga ei pääse sa kunagi taevasse.
Lohutad ennast sellega, et teed, mida suudad, ja et taeva Jumal ei saa nõuda enamat.
Kuid just seda ta teebki. Kui ta rahulduks sellega, et sa teed, mida suudad, siis see tähendab, et pääste on sinu tegu.
Kuid päästmine on tema tegu ja sellepärast peab tema saama teha, „mida tema suudab”. Kas tead, sõber, nendel asjadel on suur erinevus.
Kui kasutad oma tervet mõistust ja mõtled, siis märkad, et see on üsna loomulik. Tunnistad, et oled puudustega ja nõrk. Ka sa ometi usud, et puudulik olend suudab korda saata midagi täiuslikku? See on lihtsalt võimatu.
Sellepärast ütleb Jumala sõna: „Kogu meie õigus on nagu roojane rüü.”
Selline on sinu kodukootud õigus. Mõtle siis, milline sinu jumalatus välja paistab!
Jumal ootab täiuslikkust. Ta ei rahuldu sellega, et asi on enam-vähem hea. See peab olema täiuslik. Ta ei rahuldu sellega, et Talle pruudil on pulmarüü, mis on peaaegu valge. See peab sädelema puhtusest ja kirkusest, olema ilma kortsu ja plekita.
Kas sa usud, et saavutad sellise katte oma jõuga? Ei tasu püüdagi. „Kõik tuleb Jumalalt,” ütleb Paulus. Issand ise ütleb, et oled loomu poolest surnud. Kas surnud inimene saab anda endale elu? Ei, Jumal peab seda tegema.
„Pääste on Jumalalt ja Tallelt.”
„Ta tuli omade juurde, aga tema omad ei võtnud teda vastu; aga kõigile, kes teda vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks.”
„Kellel on Poeg, sellel on elu.”
„Mina olen kirjutanud teile, kes usute Jumala Poja nimesse, et te teaksite, et teil on igavene elu.”
Uussünd on Jumala töö. See on ülelooomulik tegu. Iga elav kristlane on ime, sest tal on põues üleloomulik elu. Mõned inimesed keelduvad uskumast seda, mida nad ei saa mõista ega selgitada. See on meeletus.
Kas sa suudad selgitada maailmade sündi? Kas võid selgitada sündmuste kulgu, kui Hommikutäht süüdati ja Vankritähed alustasid tuhandete aastate teekonda läbi avaruse?
Peale selle, kas mõistad seda elu, mis voolab sinu olemuses? Oskad sa seda selgitada? Kas saad aru oma ajust? Kas võid ainustki asja taibata kuni juurteni ja selle sügavusi uurida? Vaevalt.
Ära püüa hingeteaduslikult selgitada Püha Vaimu tööd ja uueks sündimise saladust. Sina ei suuda seda teha. See on üleloomulik töö. Kuid sina võid seda kogeda, kuidas Issand Sebaot puudutab sinu sisemist maailma. Võid kogeda, et Tema oma Vaimu kaudu teeb sind uueks inimeseks.
Sina vajad seda. See on ainus, mis meie ajal peab paika. Sinu lapseusk on juba aegu tagasi kõikunud. Kõik variseb sinu jalge alla. Sul ei ole midagi, mille peal seista.
Kanna hoolt selle eest, et pääsed kontakti Jumalaga. Ole osaduses Temaga, võta vastu Tema vägi, siis saad mingil määral seda võidukat jumalikku väge, mida Stefanosel muiste oli, kui ta võitis oma vastased.
„Kui inimene ei sünni uuesti, ei saa ta Jumala riiki näha.” Sina tahad näha Jumala riiki. Oled ehk liiga uhke nõustumaks sellega, kuid see ei tähenda midagi; igal juhul on see nii. Sa tahad ühel päeval astuda sisse igavese linna väravatest. Tahad kohtuda oma armsatega, kes sind ootavad elujõe kaldal. Sina tahad pääseda.
Ära pane oma päästelootust ebakindlale pinnale. Sel juhul keeravad ühel päeval tuuled ja raju kummuli kogu sinu ehituse ja sa ise hukkud varemetes. Ära unistagi taevast ja õndsusest, kui sa ei ole uuesti sündinud.
Sa ei saa kunagi näha aus teda, kes andis oma elu sinu päästeks. Sa ei kohtu koju läinud emaga, kelle viimased sõnad sinule olid: „Mu laps, luba endaga kohtuda taevas.” Ükski viis inglite laulust ei kõdita su kõrvu ega saa su jalad iialgi astuda sellele maale, kus ei ole enam valu ega muret.
Oh inimene! Ärka täna oma vaimuliku surma kohutavast unest! Võta vastu Issand Jeesus oma isiklikuks Päästjaks! Tema on igavese lootuse ainus kindel alus.
„Aga kõigile, kes teda vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, kes on sündinud Jumalast.”
FRANK MANGS
