Tahan rääkida Pauluse teisest kirjast Timoteosele. Sellest, kes me peame olema Jeesuses Kristuses. Paulus alustab Timoteosele: „Sina siis, mu poeg, saa vägevaks armus, mis on Kristuses Jeesuses!”
See kiri oli Pauluse viimane kiri, järjekorras 13. ja kirjutatud vahetult enne tema hukkamist Roomas. See on Pauluse vaimulik testament Timoteosele, oma vaimulikule pojale. Paulus teab, et ta hukatakse mõõga läbi ja Roomas algavad suured tagakiusud.
Mida tahab Paulus vahendada Timoteosele, kes on nüüd karjane ja õpetaja? Selles on kokku surutud vaimuliku elu tähtsamad asjad, mida tähele panna oma usuelus.
Saa vägevaks armus, mis on Kristuses Jeesuses. Armuga annab Jumal ka väge täita usuelu norme, nii et see kirgastab Kristust. Ta annab väge täita Jumala sõna, elada selle järgi ja rakendada seda oma elus.
Väljaspool armu on võimatu usu praktiseerimine, milles esineb palju vabandusi. Kuna meil ei ole võimekust ega väge täita Jumala sõna, hakatakse sõna vähendama, leitakse vabandusi patuelule, valedele harjumustele ja hõlmapattudele.
Paulus kirjutab Timoteosele: ,,Sina siis, mu poeg, saa vägevaks armus, mis on Kristuses Jeesuses!”
Peame kasvama ja saama tugevaks kogu aeg, et võtta vastu armu ikka enam ja enam. Armus tugevaks saamises on omavõimekuse nõrgenemine. Liha ja vana inimene taanduvad, kui usklik kasvab armus. Armus kasvades saadakse täielikult sõltuvaks Jumalast.
Jumal tahab näidata meile elu osaalasid, milles oleme veel iseseisvad ja sõltumatud Jumalast. Kui usklik elab armus, siis ta ei väsi. Väsimus tuleneb sellest, et inimene ei käi armus ega saa tugevaks armu vastu võttes. Kui sa oled täis armu, oled täis Vaimu ja väge. Sina ei väsi ega kõigu, sa püsid kindlana selles positsioonis, kuhu Jumal on sind asetanud, milles sind päästetakse, kasvatatakse ja viiakse edasi.
Milliseid juhiseid andis Paulus Timoteosele oma viimases karjasekirjas, mis oli kirjutatud vanglas, kus ta ootas enda hukkamist. Siiski on ta eriti lootusrikas ja vahendab tihendatult vaimulikke oskusi oma vaimulikule pojale, so usuelu tähtsamaid elemente otsekui testamendina.
Ta räägib armust ja Jumala väest, kuidas me ei saa teha midagi ilma Jumala väeta või Vaimuta. Ta meenutab esmalt 2Tm 1:6-8: „Sel põhjusel tuletan ma sulle meelde, et sa taas õhutaksid lõkkele Jumala ande, mis on sinus minu käte pealepanemise kaudu. Jumal ei ole meile ju andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistlikkuse vaimu.”
Jumal on andnud meile dynamise ‒ jõu, agape, mis tähendab tahte ja teo armastust ning terve enesekontrolli vaimu. Verb lõkkele õhutama esineb siin kestvas olevikus, mis tähendab püsida alati kuumana. Olla hoolas, et Jumala armuand püsib sinus kogu aja tulisena. Vaatame mõjutajaid, mis aitavad olla tulised Kristuses.
On kerge kaotada Vaimu tuli. Ilmutustelgis süütas Jumal vaskaltaril tule taevast, kuna seal oli ohver, millel tuli pidi kogu aeg põlema ega tohtinud kunagi kustuda. Sama tuli on tulnud põlema meie südamesse, mis ei tohi kunagi kustuda.
See on innukus ja soov olla Kristuse tunnistaja, viia edasi seda sõnumit, et saada tugevamaks ja tugevamaks, mitte kustuda. Ääretult tähtis on see, kuidas õhutada seda andi lõkkele. Anni tulisus annab usuelus jõudu ja vägi annab annile tulisuse.
Milliseid ande mõtleb Paulus Timoteose elus? See ei ole prohvetlikkus või mingi teine vaimuand üheksast vaimuannist, vaid Paulus viitab sellele, et Timoteos oli karjane ja õpetaja. Kõigisse nendesse andidesse on vaja Vaimu tuld ja väge. Jeesus ristib Püha Vaimu ja tulega, mis viitab Jumala väeavaldustele, nii et tuli põleb ja meil on soov rääkida teistele ja olla nö leekides.
Ükski and ei tööta ilma Püha Vaimu tuleta ega Vaimu väeavaldusteta, see ei liiguta, innusta ega väesta. Uurime neid tähtsaid asju lähemalt.
Usklik võib kaotada selle imesid tegeva väe, kuna ta ei saa enam täituda väega. Meie and kustub, kui me ei pane tähele järgnevaid mõjureid.
Esimene mõjutaja on nägemus.
„… kes on meid päästnud ja kutsunud püha kutsega, mitte meie tegude järgi, vaid omaenese kavatsuse ja armu järgi, mis meile on antud Kristuses Jeesuses enne igavesi aegu, nüüd on aga saanud avalikuks meie Päästja Kristuse Jeesuse ilmumise läbi, kes on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse, mille kuulutajaks ja apostliks ning õpetajaks mind on seatud.”
Paulus hoidis kogu elu silma ees püha kutset. Kirjas korintlastele ta väljendas: „Häda mulle, kui ma evangeeliumi ei kuuluta.”
Tal oli kogu aeg meeles nägemus, so tõotus elust, mis on Kristuses Jeesuses. Sama meenutas ta Timoteosele ja meile. Võid öelda, et ma pole saanud mingit nägemust. Oled saanud nägemuse igavesest elust. Suundu selle poole. See on tohutu and.
Teine asjaolu on salmis viis: „… mäletades sinu siirast usku, mis esmalt elas sinu vanaemas Loises ja sinu emas Eunikes ja nüüd – selles olen ma veendunud – elab ka sinus.”
Kui meie usk on siiras ja me püüame elada puhta südametunnistusega, siis me ei tegele salajaste asjadega ega peida neid. Kui oleme langenud, tunnistame ja palvetame koos kellegagi, kellel on rohkem armu ja kes suudab seda vahendada väes, nii et pääseme vabaks hõlmapattudest.
Kui usk on puhas, saavad annid olla tulised. Nägemuse kaotanu and ei ole tuline. Kui uskliku elus on salapatud, mille pärast südametunnistus koputab, ei ole annid tulised.
Minu ülesanne on õhutada andi lõkkele, mis tähendab suunduda ja joosta eesmärgi poole, tegutseda Jumala tahte kohaselt ning olla siiras oma usus.
Salmis seitse viitab Paulus, et Jumal ei ole andnud meile arguse vaimu. Arguse vaimust rääkides võime viidata inimese oma vaimule, mille alateadvuses on varjatud haavad, tundelukud ja mõistuse kõrgistused, mis põhjustavad argust ja kustutavad anni tegutsemise.
Kui inimesel on midagi sellist alateadvuses, siis vaenlane, kellel on samuti arguse vaimu deemoneid, võimendavad nendega inimese oma argust. Selle tagajärjel inimene ei saa täituda Püha Vaimuga ja and ei tööta. And tegutseb siis, kui ollakse täis Vaimu. Need on Issanda annid ja Issanda elu meis.
Esineb ka armastusetuse vaimu. Kui me ei ole täis Vaimu ega armastust, annid ei tööta.
Tuvil on kaks tiiba, üks on armastus ja teine mitte häbeneda tunnistada Kristusest. Mäletan, kuidas usku tulnuna oli mul palju argust ja häbi, kui ma ei julenud anda kirkalt tunnistust mitmesugustes olukordades.
Kuid julgus kasvab usuteel. Häbi taganeb usuteelt. Kui julgus ja Kristuse mõju kasvavad, siis sa julged tunnistada ja astuda üle künniste ja teha seda alati, kui Issand kutsub seda tegema.
Tasapisi häbi kaob ja sa saad sisemise rõõmu ja väe rääkida Jeesusest kõigile, kes on valmis sellest kuulama. Kui käid ettevalmistatud tegudes, annab Jumal armu väe nendes olukordades. Meie osa on teha selleks ususamm.
Kui väldime nägemuse puudust, ebapuhtust, hirmu, armastusetust, terve mõistuse kaotamist ja häbi, siis annid püsivad tulisena.
Paulus jätkab salmis 8: „Ära siis häbene tunnistamast meie Issandat ega mind, tema vangi, vaid kannata koos minuga kurja evangeeliumi pärast Jumala väe abil…”
Sõna kurja võib tõlkida ka kui probleeme, vastuolusid evangeeliumi pärast, mida võita Jumala väe abil. Ta ei oota, et teeksime midagi üle jõu, vaid annab jõudu kõigeks. Kui väsime, oleme armust väljaspool ja põleme läbi. Armu all olles suudab inimene teha kõike, mida Jumal annab teha ja ta saab seda tehes tugevamaks.
Jumala töös ei väsita, kui käiakse Vaimus. Kes elab voolus, nagu Hesekieli 47, laseb voolul ennast kanda.
2Tm 2:3 Paulus jätkab: „Kannata koos minuga kurja nagu Kristuse Jeesuse tubli sõdur!”
Ole valmis kannatama, ohverdama, nägema vaeva evangeeliumi pärast jõu kohaselt, mille Kristus annab. Sõna õilis või tubli on kreeka keeles kalos, mis tähendab head, täiuslikku, väärtuslikku, kasulikku, igatsetavat. Kannata kurja nagu täiuslik Kristuse Jeesuse sõdur.
Näeme, kuhu Paulus suundub, et elada, liikuda ja tegutseda Kristuse juhtimisel. Tegutse Kristuse juhtimisel. Kui Kristus ei liigu, siis püsi paigal, kuula, palveta, veeda aega tema jalge ees. Töökohal palveta mõttes, kas Kristus annab sulle jagada kellelegi tunnistuse sõna. Kuulata, kas on sobiv olukord või kas keegi on valmis kuulama su tunnistust. Oota, kuni Issand liigub, ja siis räägi.
Kannatustest arvab mõni, et see ei kuulu enam usuellu, kuna Jeesus on juba kannatanud kogu kannatuse ristil. Kuid ka meie oleme risti löödud koos temaga ja üles tõusnud.
„Ustav on see sõna: Kui me oleme surnud koos temaga, siis ka elame koos temaga, kui me jääme püsima vaevas, siis valitseme koos kuningatena…”
Selles avaldub kannatuse tähendus ja väärtus. See on teatav hinnamaksmine, olemine põletusohvrina, Püha Vaimu tules põlemine, fanaatiline tegutsemine Kristuse pärast. Jeesus ütles, et „Kiivus sinu koja pärast neelab mu ära”.
Kui tahame järgida Jeesust ja teda teenida, tähendab see vastuolusid, probleeme, raskusi, vaeva. Kuid see toob esile palju vilja ja õnnistusi ning me saame valitsema Jumala riigis.
Kannatuse kaudu tuleb meelevald. Kõik kes on uuestisündinud, saavad elada koos temaga. Kristus võimestab meis õige, ennastohverdava hoiaku.
Kui mul on selline hoiak, kuidas pääseda kergemini, siis Jeesuse Kristuse tubli sõdur on valmis kannatama kurja Kristuse pärast. Jumal, nähes meie õiget hoiakut, täidab meid Püha Vaimuga.
Paulus jätkab 1:12: „Sel põhjusel ma ka kannatan. Ent ma ei häbene, sest ma tean, kellesse ma olen uskuma hakanud ja olen veendunud, et tema on vägev hoidma minu hoolde usaldatut oma päevani.”
Mina tunnen teda, kellesse ma usun. Kas sina tunned Jeesust?
Oled tulnud usku ja Kristus elab sinus. Kuid kas sa tunned teda? Oled sa temaga vestlusosaduses palves? Kas sa kuuled tema häält? Kas ta räägib sinuga oma sõnas? Kas tajud tema tundeid? Ka sa nutad koos temaga? Kas sa naerad koos temaga? Kas sa liigud, kui tema soovib liikuda? Kas sa püsid paigal, kui tema tahab olla paigal?
Õpi kuulama tema häält, sest usk tuleb kuulmisest.
2:6 Paulus jätkab: „Tööd rügav põllumees peab esimesena saama osa viljast.” Issand andku meile mõistmist kõigest, kui kuulame tema häält.
Vili on kõik see, mis kasvab tema uues loomuses. Kui armastus kasvab, kasvab ka sisemine kommunikatsioon, see saab täpsemaks. Õpime kuulama tema häält ja täitume tema armastusega, kasvame armastuses.
Kui oleme saanud tema lähedusse, toob see julguse ja väe ning peletab häbi. Lähedus teeb kannatuse vähemtähtsamaks rõõmust ja õnnest tema Vaimu kaudu.
Ta manitseb Timoteost 1:13: „Võta terve õpetuse eeskujuks see, mida sa minult oled kuulnud usus ja armastuses, mis on Kristuses Jeesuses! Seda head, mis su hoolde on usaldatud, hoia Püha Vaimu abil, kes meis elab.”
Valva seda aaret, mille oled saanud. Mida lähemal oled Jeesusele ja mida rohkem võtad vastu armu, kuna sinu süda puhastub, siis hoia seda, mille oled saanud.
3:14-15: „Aga sina püsi selles, mida sa oled õppinud ja usaldanud, teades, kelle käest sa oled õppinud, ja kuna sa tunned lapsest saadik pühi kirju, mis võivad sulle tarkust anda päästeks usu kaudu, mis on Kristuses Jeesuses.”
Kui Jumal on sulle rääkinud ja sind õpetanud, siis hoia neid sõnu. Hoia seda nagu aaret ja ära lase seda vaenlasel ära varastada.
Kui Jeesus paljundas leiba, siis korjati kokku iga tükike, et midagi kaotsi ei läheks. Leib on Jumala sõna, mis ei tohi kaotsi minna. Pean säilitama seda, mida Jumal on mulle rääkinud. Mida rohkem räägib Jumal sulle terveid sõnu Vaimu kaudu, seda lähedasemalt tunned Jeesust, seda rohkem võtad vastu Jumala armu ja väge.
Paulus jätkab 2:15: „Püüa hoolega osutuda Jumala ees kõlblikuks töötegijana, kel pole tarvis häbeneda, kes tõe sõna kuulutab õigesti.”
Püüa tähendab: kiirusta, ole aktiivne, näe vaeva. Paulus ütleb, et elu on lühike, ta ise on surma künnisel või pigem elu künnisel. Tema jaoks Kristus on elu ja surm on võit. Ta oli astumas igavesse ellu ja teadis, et Jeesus vabastab ta ahistusest ja vaevast ning kurjuse meelevallast.
4:18: „Küll Issand kisub mu välja igast kurjast teost ja viib mu varjule oma taevasesse kuningriiki.”
Ta oli jooksnud ja kiirustanud oma eluteel, sest ta teadis, et elu on lühike. Seda ei tohi kasutada valesti, sest aeg on raha. Eriti on see nii vaimulikus elus, kus esineb taevane valuuta ja vaimulik kasv.
Püüa osutuda Jumalale selliseks, kes kiusatused ära kannatab.
2:15: „Püüa hoolega osutuda Jumala ees kõlblikuks töötegijana, kel pole tarvis häbeneda, kes tõe sõna kuulutab õigesti.”
Järgnevalt räägib Paulus, milliseid kannatusi võib esineda. Esimene on labaste tühijuttude rääkimine. „Labastest tühijuttudest hoidu aga eemale…”, mida sotsiaalmeedia on täis. „Nende rääkijad ju lähevad aina kaugemale jumalakartmatuses ja nende sõna levib otsekui vähktõbi. Nende seast on Hümenaios ja Fileetos, kes on kaldunud kõrvale tõest, öeldes, et ülestõusmine on juba toimunud, ning rikuvad ära mõnede usu.”
Juba Puluse ja Timoteose ajal oli valeõpetuse levitajaid, kes hävitasid paljude usu. Nendel olid sõnad, millel polnud kaalu. Jeesus ütles, et peame kohtupäeval aru andma igast tühjast sõnast. On tähtis, milliseid sõnu välja ütleme või kirjutame sotsiaalmeedias, kuhu need ka jäävad. Jumal teab, kui seda teeme kasvõi anonüümselt.
Teiseks puhastu valelikkusest. Salmis 19: „Ometi püsib kindlana Jumala seatud aluskivi, millel on see pitser: „Issand tunneb omi” ja „Ülekohtust taganegu igaüks, kes nimetab Issanda nime”.
Üks tunnus on mitte rääkida labaseid tühijutte ja teiseks loobuda ülekohtust, et usklik saaks olla kasutatud õilsal eesmärgil.
„Aga suures majas ei ole üksnes kuld- ja hõbeastjaid, vaid neid on ka puust ja savist – osa auliseks, osa autuks tarbeks.”
Suur maja tähendab Kristust. Tema on see Taaveti koja Issand. Seal on aulised astjad, kuhu asetatakse auline vein ja muud väärtused. Kuid siis on ka puu- ja saviastjaid, lihalikke ja hingelisi usklikke. Pauluse järgi on sellised usklikud kasutamiseks autuks otstarbeks. Nendesse ei saa asetada head taevalist toitu.
„Kui nüüd keegi end puhastab neist vigadest, siis ta saab auliseks astjaks, pühitsetuks ja peremehele kasulikuks, valmiks igale heale teole.”
Usklik inimene ei lase suust välja igasuguseid sõnu. Kui seda siiski juhtub, siis Vaim annab talle sellest märku ja puhastab teda valedest mõtetest, tundelukkudest, valedest tunnetest või alateadvusest, nii et Kristus saab kontrollida tema sisemust. Selle abil ta kannatab ära kiusatused.
Paulus jätkab rääkides noorusea himudest. „Põgene noorusea himude eest! Taotle õiglust, usku, armastust ja rahu nendega, kes Issandat appi hüüavad puhtast südamest!”
Kui hormoonid möllavad, siis mõned noored usklikud ei põgene enam noorusea himude eest. Vaadatakse netist mida iganes ja räägitakse millest tahes. Ka usklikud ajavad netis tühja juttu.
Paulus lisab: „Aga sõgedad ja kasvatamatud arutlemised lükka tagasi, teades, et need tekitavad tülisid. Issanda sulasel ei ole tarvis tülitseda, vaid ta olgu lahke kõikide vastu, osav õpetama, valmis kannatama kurja…”
On olemas oskuslikke väitlusi, kui väideldakse Jumala sõna üle ja mõlemad suudavad seda teha sõna alusel. Mitte ei öelda, et nüüd sa oled nii metsa läinud. Vaata teatud jutlustajat, et näha, kui eksinud sa oled. Kas me käime armastuses ja lembuses või oleme valmis riidlema, tülitsema, taplema.
Kui neid läbikatsumisi ei taluta, ei kasvata väes ega armus ega käida eluteel, kus välditakse tühiseid jutte, puhastutakse ülekohtust, välditakse noorusea himusid ja tülisid.
Paulus edeneb peatükis 3 järgnevalt: „Aga see olgu sul teada, et viimseil päevil tuleb raskeid aegu…”
Me elame nüüd viimseil päevil ja viimastel hetkedel. Issanda päev on algamas. Kreekakeelse tõlke järgi on tulemas äärmiselt raskeid aegu. Pole tarvis mingeid muid prohveteeringuid. Piibel juba ennustab seda meile.
Kuid Jumal tahab anda äärmiselt tugeva kaitse omadele. Juhised, mis ta andis Timoteosele, on äärmiselt tähtsad meile, et tegutseda nii, nagu suunatakse Pauluse poolt. Siis me täitume armuga ja väega ning tuleme toime äärmiselt raskete aegadega.
Millised on inimesed, enne kui algab Issanda päev, siis kui kogudus on ärataganenud, nii nagu see praegu on?
„… sest siis on inimesi, kes on enesearmastajad, rahaahned, kelkijad, ülbed, teotajad…”
Sotsiaalmeedia on täis inimesi, kes pilkavad, kuigi väidavad, et nad ise usuvad.
„… sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, nurjatud, halastamatud…”
Halastamatus tähendab olla ilma loomuliku armastuseta, rääkimata jumalikust armastusest. Uudistes ema tapab oma vastsündinud lapse ja esineb muud taolist.
„.. leppimatud, laimajad, ohjeldamatud, jõhkrad, hea põlgajad…”
Inimesed naudivad julmust, vägivaldseid filme. Loodetavasti ei ole sina nende filmide nautleja, kuna see põhjustab inimeses talitsematust, julmust, vihameelsust…”
„… reetlikud, tormakad, upsakad, rohkem lõbu- kui jumalaarmastajad…”
Inimene otsib enam tundeid ja kogemusi kui elavat osadust elava Jumalaga. Tänane ajastu toidab tundeid. Telesaated ja reklaamid mõjutavad, need toidavad inimeste tundekogemusi ja neist saavad võimsate kogemuste ootlejad.
„… kellel on küll jumalakartuse nägu, aga kes on salanud selle väe…”
Paulus ütleb: „… niisuguseid väldi!”
Paulus ütleb, et väldi selliseid inimesi. Karda kuulutajaid, kes kuulutavad nõrkuse evangeeliumi. Nõrkuse evangeelium on see, et me oleme patused ja pahad. Me ei suuda elada nii nagu Piibel ütleb. Jeesus suutis, meie aga mitte. See on nõrkuse evangeelium. Seda väldi.
Kogu Pauluse õpetus ütleb: Saa tugevaks Issandas, nii et suudad tegutseda nagu sõna ütleb.
MARKKU VEILO
(järgneb)
