Skip to main content

Mulle öeldi jaanuaris (2022), et ma teen reisi, mis on Jumala poolt seatud ja korraldatud reis. Tundsin ennast korduvalt pika aja jooksul olevat nagu tules, selleks et need teemad kas ühel või teisel viisil avalikustada. Tunnen, et sellega on kiire. Me vajame Soome rahva hulgas tõelist ärkamist ja pöördumist Jumala poole. See on koorem, mis minule on antud.

Minu esimene jõuline nägemus oli Estonia õnnetusest, mida näidati mulle kaks nädalat varem. Olin veel voodis, kui mind tõmmati kägarasse, olin looteasendis. Hääl ütles, et merel on torm. Taevarand oli veripunane ja merel olid sellised tumedad lained, mis kestis mõne sekundi. Siis pinge kadus ja ma vabanesin kägärasendist. Minu silmade ees oli väga suur lilleväli, mis visati merre lillede ja lillevanikutena.

Mõtlesin, mis see on, ega osanud kohe mõista. Rääkisime sellest ka vaimulikus osadusrühmas, kuid ei midagi. Andsin selle üle, et Jumal teeb oma töö ja ilmutab seda omal viisil. Kuid siis tuli Estonia õnnetus, mis kõnetas omal kombel.

Olen Jumala kõnetused Soome rahvale üles kirjutanud. Novembri lõpus näidati mulle palve ajal lumepalli, mis kasvas. Sellesse haarati mööblit, riideid, rahatähti. Autod olid tee äärtes, keegi ei pääsenud kuhugi. Inimesed seisid autode kõrval.

  1. – 20. novembri öösel olime pärast keskööd palves, kui tulid sõnad: „Taevalik sõnum.” Mulle näidati vaimus, kui palju on hüljatud lapsi taevariigis. See oli nii muserdav kogemus, et ma nutsin. Tundub nagu oleksin seal veelgi. Kui palju on hüljatud lapsi. Keegi laps läheneb ja ütleb: „Ei ole veel aeg tulla siia.”

Siis näidati Eluraamatut, mis oli väga suur ja keegi kirjutas sinna midagi, mida ma ei teadnud. Seal on täpne arvepidamise korraldus meie tegemistest ja tegemata jätmistest. Me peame sellest oma elus aru andma Jumalale ja paluma: „Issand, anna meile andeks kõik meie pahateod, et need ära kustutatakse sellest raamatust, mis seal on.”

See mõjus nii, et seda peaksid paljud nägema ja selles kohas viibima. Elasin kaua aega nende mõtetega ja purskasin uuesti nutma, kui meenutasin hüljatud laste hulka.

19.09.21 öeldi: „Soome rahva juhid on pettuse ohvrid ja teevad seda, mida teised käsivad. Välismaalt söödetakse ette sõnad, mida rahvale jagatakse. Jumala kohtumõistmine on ukse ees. Rahvast on petetud. Tuleb hädahüüd, reisimine muutub, saabuvad pikad voolukatkestused, toidu hankimine on takistatud, kaupluste uksi ei avata. Algavad vargused, sissemurdmised kodudesse. Käsitöö tõuseb ausse. Kui alandume Jumala ette, võitleb tema meie eest.”

Alandume Jumala ette ja korraldame oma elus selle, mida oleme teinud Jumala ja teiste inimeste suhtes. Oleme suure aruandluskomitee ees ega saa sellest mööda minna. Kõik tegemised ja tegemata jätmised on seal täpselt kirja pandud. Seal ei ole mingit viga. Keegi ei saa öelda, et arvuti eksis. Seal on Jumala oma korraldus, millega peame nõustuma.

Meie sõjaaegsed väärtused on kadunud selle pärast, et meie lastel on takistatud Jumala sõna vastu võtta. Lapsed ei pääse Jumala maapealsesse viljaaeda, kus neid ravitakse ja Jumala sõnaga toidetakse. Maailm tõmbab enda poole.

Valesti on see, et meie lapsed tunnevad, et nendest ei hoolita. Võitluste võitlus on selles, et me hakkame palvetama oma laste ja noorte eest, ka eakate ja kogu Soome rahva eest, meie otsustajate eest. Kõik on kallihinnalised ning taevane telefon töötab alati.

On suur viga, et Piibli väärtused on aja jooksul kadunud ja esile tulevad vaenlase sepitsused ja valed, millega liituvad narkootikumid ega ole korralikku abielusuhet. On lodev abielusuhe, mis ei ole Jumala poolt seatud. Peame sellest kõige pärast aru andma Jumala ees. Meil ei ole ennast millegagi vabandada ega saa me öelda, et me ei teadnud. Jumal on mitme sõnumitooja kaudu raputanud seda rahvast ja andnud sõnatoitu.

Iga inimene peab vaatama esmalt iseennast. See hakkab peale meist. Peame palvetama otsustajate eest e palve on jumalik toit kirikule ja otsustajatele. Peame olema osaduses Jumalaga palvetes ning paluma juhtimist ja õnnistust parlamendile ning valitsusele, kõigile otsustajatele, samuti vaimuliku töö tegijatele. Kui ma palvetame ainult enda eest, on ka see hea, kuid omame usklikena suurt vastutust selle eest, mida teeme või jätame tegemata.

Mulle on öeldud, et nende eest ei pea palvetama, neil on niigi hea palk. Kuid see palk ei ole sama kui puuduv Jumala toidus.

Kõik algab kodusest elust. Kui esineb selline kadeduse vaim ja külimit, kuhu kogutakse seemneid mitmest erinevast salvest, on selles häving, mis toob kadeduse ja viha. Me ei saa kadestada otsustajaid, neil on oma sissetulek ja oma töö nagu igaühel meist.

Kuid mis toimub, kui Soome rahvas pöördub palvetama Jumala poole ja paluma abi suurte hulkadena Ukraina, Vene, Soome ja kõigi vajaduste pärast. Meil on võimalus palves pöörduda Jumala poole, nii et me igaüks oleme südames sellega seotud, nii et see ei ole üksnes huulte helin, vaid et Jumala Püha Vaim ühineb nende palvetega, nii nagu ma tunnen Jumala Püha Vaimu lähedust praegu siin…

Mulle räägiti pildist, millel oli ringjoon, rist keskel, ringjoonel olid aastaarvud ja pisut oli veel puudu ringi sulgumisest.

Öeldi sõnum: „Vihaaeg ja Jeesuse ülesvõtmine on lähedal, vii seda sõna edasi!”

 

KARI NYKÄNEN

 

https://www.tv7.fi/arkki/haastattelussa/kari-nykanen-osa-1-2_p84929/

Kommenteeri