Oma kogemusi jagavad Sari ja Seppo Männistö Kalajoe baptistikogudusest. Seppo teenib evangelistina.
Seppo: Olin kuulnud räägitavat, kui oluline on täituda Püha Vaimuga, enne kui hakata teenima. Uskusin nagu väike poiss, et Jumal nii teeb. Mul oli janu ja ma sõitsin umbes kahe kuu jooksul läbi kõik maakonna koosolekud, et Issand täidaks mind Püha Vaimuga. Ometi ei toimunud seda kusagil.
Siis läksin baptistikoguduse koosolekule Kalajoel, kus pastor Vesa küsis: „Kuidas Seppol läheb?” Ta pani mulle käe õlale. Vastasin, et ma janunen Püha Vaimu.
Ootamatult tundus tema käsi väga tuline ja ma ütlesin: „Mida sa teed, kui su käsi on tulikuum?”
„Ei ole, katsu seda.”
Ta pani käe tagasi ja ma ütlesin: „See on tulikuum. Mida sa teed?”
„Ei noh, selles käes pole küll midagi.”
Selline vestlus toimus meil. Siis ma rääkisin, kuidas mul läheb ja läksin koju. Istusin elutoa diivanile, kui keel hakkas iseenesest suus liikuma ning hakkas tulema kummalisi sõnu. Ütlesin Sarile, nüüd see toimub. Mul tuleb imelikke sõnu suust. Siis tuli Jumala vägi minu elu peale ja ma rääkisin keeltes nii et sülge lendas.
Sellest see algas ja nii minu igatsus kasvas. Pidasime noorte teetuba Kalajoe kesklinnas mitu aastat. Kohtusin noortega, kutsusin neid ja mõni tuli ka usku. Minus miski nagu põletas, et ma pean vestlema inimestega. Minust sai inimestega suhtleja.
Siis asetas Jumal mind Euroopasse kolmeteistkümneks aastaks kasvukooli. Õppisin ennast paremini tundma, kes ma tegelikult olen. Ma ei käinud ühelgi reisil Euroopas, kohtamata mõnda inimest, kelle pärast ma seal olin. Alati kui hakkasin nurisema, et mida ma siin teen lahus perekonnast, tuli mõne päeva jooksul esile see, kellega Jumalal oli tegemist.
Üks tore lugu on poistega, kes teadsid, et ma olen Issanda teenija, aga kes ise ei olnud usus. Ühel öösel, kui ööbisime Šotimaal, tõid mu kaaslased kellegi naise meie laagrisse eesmärgiga, et siin on holy man, püha mees, kes võib aidata. See tüdruk toodi minu tuppa.
Kui ma tõusin voodist, juuksed peas püsti, pani tüdruk jooksu ja mõtles, et mis püha mees see on, pigem näisin talle tondina. Ta siiski peatus ja meil kujunes suurepärane vestlus. Ma olen keeltes väga kehv, kuid sellistes olukordades andis Jumal mulle keelelist oskust ja me saime jutud räägitud.
Palvetasin selle naise eest ja mõni nädal hiljem käisime kohalikus kaupluses, kust see tüdruk oli saanud töökoha kassas. Ta oli väga rõõmus ja tänulik. Ma ütlesin: „Täna Issandat!”
Sari: Hetkel, kui see juhtus (Seppo PV ristimine), arvasin alguses, et ta mängib, kuid siis mõtlesin, et see pole teesklus, kui sülge lendab suust ja ta hüüab nagu tuletõrje sireen. Siis tõusis minus kohutav kadeduse tunne. Kuidas Seppo sai selle, mida mina pole saanud, kuigi olen olnud kauem usus?!
Siis ütlesin: „Issand, võta see ära, ma ei taha olla kade!” Ma polnud isegi palunud keeltes rääkimise armuandi. Vaatasin sellele viltu. Kuna oskan rääkida mitut keelt, siis mõtlesin, et kas ma peaksin uut keelt kuidagi teesklema, tehes nagu püüaksin rääkida vene keeles. Võibolla sellepärast polnud ma seda endale palunud.
Veidi hiljem, kui Seppo oli selle anni saanud, hakkas mulle tunduma, et see võib olla vajalik. Piiblis öeldakse ka, et anuge suuremaid armuande. Siis ma sain esmalt ühe sõna kirjutatuna, mida ma aeg-ajalt laususin. Ma ei teadnud, kas see oli õige.
Kahtlustest hoolimata kasutasin seda hetkedel, kui oli eriti raske. Palvetasime ükskord koos ja kaebasime oma viletsust Issandale. Seppo oli just väljendanud, et ta on nagu vihma pekstud lehmakook karjamaal. Püüdsin teda üle trumbata, et mina olen veel hullem.
Sel hetkel tundsin, et mu keel hakkas kuidagi isemoodi liikuma. Mis see on? Tõstsin veidi häält ja sain aru, et ma rääkisin keeltes. Ütlesin Seppole, et räägin keeltes. Seppo ütles, et ma räägiksin valjemini, et ka tema kuuleks. Sellest see algas. See on olnud ülesehitamiseks endale ning et rääkida saladusi vaimus…
Seppo: Jumal on rääkinud ühel ja teisel viisil minu sõpradele, kui nad mind pole tahtnud kuulata. Läksime kord kohvikusse sööma, kuhu tuli naine, kes ütles minu sõbrale: „Kas ma tohin sulle ennustada?”
Sõber nõustus ja ulatas naisele käe. Püha Vaim ütles mulle: „Pärast seda paku talle oma kätt, et ta ennustaks sinulegi.”
Kui ta oli sõbrale ennustanud, andsin talle oma käe ja liialdamata lendas ta kolm meetrit tahapoole. Ta vaatas mulle otsa ja ütles: „Sina oled mees, kes kõnnib sirgel teel ja ma ei taha sinuga mingit tegemist teha.” Sellega näitas Jumal minu sõbrale, et ma esindan teda, kes on Kõigeväeline.
Üks värskem näide. Olime koos Mehtose Hannu ja Arjaga abipastoritena Hispaanias teenimas hispaaniakeelseid kogudusi. Kaks aastat varem olime tulnud Torre Vellasse ja see oli esimene koosolek. Hannul oli just opereeritud songa ja tal oli väga valus. Ta ütles, et õhtusel koosolekul tema jutlustab ja mina palvetan. Olin nõus. Seal oli paarkümmend hispaanlast.
20 minutit hiljem tuleb koosolekule brasiillanna välimusega tume, umbes 30aastane naine, kes lonkab. Püha Vaim sosistab mulle selgesti, et ma palvetaksin tema eest.
Tuli aeg palveks, kuid ta ei tulnud altarile. Ma ütlesin Arjale, et ta küsiks tüdrukult, kas tohib tema eest palvetada. Tüdruk oli nõus.
Ma võtsin tal kätest kinni, tõstsin need üles ja ütlesin, et abi tuleb ülevalt, Jeesus teeb su terveks. Ma ise ei teadnud, mida see tähendas, kuid olime paar nädalat hiljem söömas ranna tänavas. Hannu ja Arja olid söönud veidi varem ja meie veel ootasime, kui tuleb see naine kahe väikese lapsega ja lausa jookseb Hannule kaela.
Me ei teadnud, mis oli toimunud. Püüdsime kõrvalt aru saada, kuid me ei mõistnud hästi keelt. Siis lähenesime neile ja ta ütles meile austavalt senjorita ja senjore. Ta soovis neljapäevasel koosolekul rääkida sellest kõigile. Ma küsisin, mis on juhtunud. „Ärme ütle, las tüdruk ise räägib,” arvas Arja. Hannu aga ei saanud vaikida. Ta pidi sellest rääkima.
Kaks nädalat tagasi oli sel tüdrukul olnud kodus epilepsiahoog. Tema ajukurdude vahelt oli leitud kasvaja, mis mõjutas tema südametegevust. Oli vaja kiiresti sekkuda ja viia juhe ajust südameni, mis võis olla seotud südamelöökidega. Me ei mõistnud seda lõpuni.
Kõik see põhjustas ühepoolse halvatuse, mille tõttu ta lonkas. Tüdruk tuli hiljem, sest tema pea valutas. Ta arvas, et kui ta palve peale vabaneb peavalust, on see hästi.
Seejärel läks ta läbivalgustusuuringutele, kas teda saab opereerida. Arst võtab ülesvõtted, vaatab tüdrukut ja küsib sünniaega. Ta ütleb, et ei mõista ja kutsub teise arsti. Need vaatavad koos ja kutsuvad veel kolmanda arsti. Tüdruk küsib: „Kas ma nüüd suren?”
„Ei, aga me ei saa aru.”
Siis ilmselt peaarst ütleb: „Me saame aru sellest, et kasvajat enam ei ole, kuid me ei mõista, kuidas pole ka enam juhtmeid. See on täiesti tervenenud…”
…
Muutus meie maal algab meist endist ja kes palvetades kõnnib, see valmistab teed. Meil oli aastavahetuse paiku jaanuaris koguduses selline lugu. Läksime koos vend Rikuga palvetama ja laulma. Sellest sai alguse palvevõitlus, mis on kestnud kaheksateist nädalat. Kuus kuni kaksteist tundi päevas me ülistasime ja palvetasime. Vahepeal vahetusid lauljad ja mängijad. Seda ei teinud inimene. See lihtsalt läks nii ja inimesed tulid ning keegi ei saanud lõpetada.
Jumal hakkas rääkima, et ta annab vihma. Tuleb ärkamine ja see saab alguse teie seest. Siis me hakkasime tunnistama selliseid patte, mida igaüks tundis olevat vajaliku välja rääkida. Enne kõike me palvetame ja Jumal tegutseb oma Püha Vaimu kaudu meie sees.
Me eemaldame kõik väiksed rebased, kes viinamäge rikuvad. Me püüame olla puhtad Jumala ees ja kui me palvetame ja otsime Jumalat, on ta lubanud oma sõnas ilmuda.
Selle palve käigus sündis raamat ”Tõe ja tegutsemise sõnu Isa südamelt”. Esko Somerole, kes oli üks palvetajatest, hakkas Jumal öösiti kõnelema. Ta kirjutas selle üles. Raamatus räägitakse puhastumisest Jumala ees, pattude tunnistamisest ning Jumala otsimisest. See on ärkamise raamat. Samuti sündis seal laule, kui Riku sai mõne laulu ja mina sain ühe.
Neis olukordades, kui Jumal hakkab tegutsema, riisutakse meid paljaks. Jumal hakkas minule rääkima kolm ja pool aastat tagasi sündmusest „Rannik Kristusele”. Esimene seline kogunemine oli kolm aastat tagasi, eelmisel aastal teine ja sel aastal kolmas. Jumal rääkis selgelt, kuidas seda korraldada.
Nädal enne eelmise aasta kogunemist sain väga raske südameataki. Ma mõtlesin, kas see pole viimaks surmaks. Kui ma viimasel hetkel haiglassse jõudsin, mind opereeririti ja mõned südame veresooned olid ummistunud.
Seal Jumal õpetas mulle, mis on tema arm. See tähendab inimese elu suhtes seda, et ükski tegu elus või teenimises, tervenemine või Püha Vaimuga täitumine ei ole minust endast. Kõike seda põhjustab Jumal. Meil ei ole ühtegi tegu, millega ära teenida Jumala headust või armastust meie suhtes. Üksnes Jeesuse ristile minek on ainus tee ja uskudes temasse on meil elu temas.
Meil ei ole oma häid tegusid. Jumal põhjustab meis ka tahtmise ja tegemise ning selle palvevõitluse tõttu on alanud vaimulik liikumine Kalajoel ja selle ümbruskonnas. Isegi uskmatud inimesed on öelnud, et Kalajoe õhkkond on muutunud.
See muutub ainult selle tõttu, et me otsime Jumalat ja Jumal põhjustab ka otsimise. Keegi ei taha kaksteist tundi järjest otsida Jumalat, palvetada või ülistada. See oleks inimesele mõistusevastane. Kui Püha Vaim tuleb, annab ta meile väe. See on tehtud Jumala Püha Vaimu väes.
Sari: Ka mina arvan sama, et kui me otsime Jumalat ja Jumal meile läheneb, siis see puhastab meid ja me oleme Issanda lähedal. Me tahame teha seda, mis on Issandale meelepärane. Me hülgame kõik selle, mis meid ei ehita.
Jumala pühadus sunnib ja paneb meid põlvili. Mitte et me ise midagi teeme, vaid kui pühadus ilmub meie ellu, siis me ei saa enam teha asju valesti. Me ei mõtle, et jumalateenistus on pühapäeviti kaks tundi ja muul ajal elame oma tahtmise ja himude järgi.
Seppo: Kolm nädalat tagasi oli meil „Rannik Kristusele” sündmus, mis toimus jälle uues õhkkonnas. Koosolekutel oli eriline Jumala ligiolu. On olnud kerge kuulutada pärast seda, kui mitmed Jumala võitud mehed ja naised on teeninud. Rahvast oli palju. Kui Püha Vaim tegutseb, tõmbab see inimesi kokku.
Umbes 15 aastat tagasi külastas üks ameerika pastor meie kogudust. Nägin teda esimest korda, kui ta ütles mulle: „Kui Jumala tõotatud ärkamine saabub põhjamaale, siis ma saadan sulle abi idast, läänest, põhjast ja lõunast, selliseid selgrooga mehi, kes suudavad seisma jääda minu nõupidamises.”
Just nii on Jumal teinud. Kogudusse on tulnud need mehed ja naised, kes on selgrooga ja kes seisavad tões, mis on tugevuseks siis, kui Jumal annab ärkamise. On vaimulikke emasid ja isasid, kes suudavad neid lapsi hooldada.
Jumal annab meile kõigest raskemad, need teeäärsed, kuna sõna järgi kutsutuile see pidu ei kõlvanud. Mingem aedade äärtesse ja koguge kokku kõik, kellega Jumal annab meile ärkamise Soomes.
Kui igatsete Jumala ligiolu ja tõelist kohtumist, siis Jeesus, kes on mind kutsunud ja keda ma teenin, ilmutab ennast ka teile, kui te olete siirad. Nii saate olla veendunud Jumala olemasolus ja mitte oletada, et ehk taevas on midagi. Olen mõnele siirale inimesele nii öelnud ja igaüks neist on saanud Jumala ilmutuse.
Ma teenin elavat Jumalat. Tema tahab sind päästa sellest kurjast sugupõlvest. Ta ei jäta ilmutamata oma olemasolu neile, kes teda otsivad. Nende sõnadega tahan Sind õnnistada, et lased end päästa sellest kurjast sugupõlvest. Anna talle kogu oma elu ja lõpuks viib ta sind taevakodu kirkusesse.
https://www.tv7.fi/arkki/heratysliikehdinta/sari-ja-seppo-mannisto-osa-2-2_p79795/
