Südametunnistuse ärkamine
Tõsiseim vaimulik kogemus, millega inimene saab kohtuda, on tõeline südametunnistuse ärkamine.
Pole midagi muud, mis nii armutult toob esile lihaliku meelelaadi ja mis nii äraostmatult asetab inimesed kas ühe või teise valiku ette, kui just see.
Nii kaua kui suudame kohandada ärkamise peamiselt mõistmisele ja tunnetele ning lubame sel mõjutada mõistuslikku asetumist või uuelaadset meeleolu, tuleme suhteliselt hästi toime. Kuid kui tõe mõõk tungib südametunnistusse, hindab kogu elu jumaliku mõõdupuuga ja pöörab isegi alateadvuse pea peale, siis võib muutuda usklikuks olemine hirmuäratavalt kalliks.
Just nii juhtus Sakkeusega Jeerikos sel päeval, kui Jeesus tuli tema ellu ja koju. Kuni selleni oli ta olnud üsnagi õige mees, „Aabrahami järeltulija”, kes oli uskunud Moosest ja prohveteid ning kes oli sisimas hellitanud vaikset lootust saada näha Jeesust. Kuid mingit vaimulikku revolutsiooni polnud ta kunagi kogenud.
Kui ta kohtas Jeesust, koges ta südametunnistuse ärkamist ja siis ta ütles: „Vaata, Issand, poole oma varandusest annan ma vaestele, ja kui ma olen kelleltki midagi välja pressinud, siis ma annan neljakordselt tagasi.”
Selle poole omandist, mille ta ära andis, oli ta hankinud ausal viisil. See oli tema oma ja tal oli inimlikult vaadates täielik õigus hoida seda endale. Kuid Issanda Vaim andis uue mõõtme tema majapidamisele ja sosistas talle kõrva: „Sakkeus, kui sinul on liiga palju ja kui teistel on liiga vähe, siis anna osa ära. Siis on sul vähem muresid ja rohkem rõõmu.”
Teostus imeline otsus: see enne nii raha armastav mees jagas omandi kaheks ja andis teise poole ära. Siis Issand ütles: „Täna on sellele kojale tulnud pääste.”
Südametunnistuse ärkamine pani kaks ärimeest astuma kohalikku maksuametisse kohe pärast koosolekusarja, kes teatasid seal, et olid paari aasta kestel esitanud eksliku tuludeklaratsiooni. See läks neile maksma viisteist tuhat marka.
Keegi teine mees pidi samal viisil maksma umbes sada tuhat marka. Just äsja vestlesin ühe noore mehega, kes veidi varem oli maksnud tagasi viiekümnepennise, mis oli takistanud tal elada rikast ja tasakaalukat elu.
Ohtlikem ei ole sugugi varastada inimestelt raha.
On palju ohtlikum varastada ligimeselt tema hea nimi ja maine. Ka need asjad tuleb lahendada, kui Jumal äratab südametunnistuse.
Ma ei olnud väga vana usklik, kui pidin kirjutama kirja Kanadasse ja tunnistama oma uskmatule kaaslasele, et olin temast rääkinud selja taga halba. See, mida olin temast rääkinud, oli tõsi, kuid olin öelnud seda halva eesmärgiga. Iga kord, kui kummardusin Issanda palge ette, see korraldamata asi tõusis Päästja ja minu vahele nagu taevasse ulatuv müür.
Mõni aeg tagasi tuli keegi mees minu juurde pärast koosolekut. Liigutatud meeleseisundis küsis ta: „Mida teha, et saaksin hingerahu? Olen avalikult rääkinud paha baptistidest ja nelipühilastest ja täna olen mõistnud, et pean selle asja lahendama. Mida pean tegema, et seda lahendada?”
„On ainult üks meetod,” ütlesin, „ja see on: sama avalikult nagu oled neid mustanud, tunnistad olevat teinud valesti ja palud neilt tehtu andeks.”
Just südametunnistuse ärkamine nõuab, et heastame ‒ nii palju kui võimalik ‒ mida oleme kahju teinud ligimese vastu. Sageli kahjustame ligimest palju enam halbade sõnadega kui varguste ja petmise kaudu.
Südametunnistuse ärka-misele on omane võime lõpetada laimamine ja tagarääkimine, sest inimesel on endaga piisavalt parandamist. Pealegi hakatakse siis uuel viisil mõistma, et iga patt peab saama valguse kätte ja lahendatud, ka ligimese vastu tehtud patud.
Inimene mõistab, et ta on venna ees kas sellel ajastul ning tunnistab, mida ta on paha rääkinud ja saab andeks, või seisab ta patusena Kristuse kohtujärje ees, kus igaüks saab vastavalt maapealse elu tegudele. Kui seda õpitakse mõistma, hakatakse uuel viisil oma sõnu kontrollima.
Just sellist ärkamist vajame ka meie päevil. Vajame seda oma kirikutesse ja kogudustesse, noorsoo-organisatsioonidesse, kodudesse ja ellu. Siis peame tunnistama, et meis ja meie keskel on palju sellist, mis kurvastab Issanda Vaimu.
Asjatult ootame Jumala väe ilmnemist nii kaua, kui me ei ole lasknud tõel ja valgusel tungida läbi oma südametunnistuse.
Üksainus Aakan suutis Jumalal takistada andmast iisraellastele võitu kaananlaste üle ja ainus Jumala koguduses olev kiitleja võib takistada vaimulikku läbimurret.
Kuid olgem hoolsad, et me ei lähe asetama suurustaja silti teise külge, kui meil endal on meelsus, mida Jumal ei saa valitseda.
Saatan naerab meie pingutuste peale, kui püüame puhastada teiste elu, nii kaua, kui me ei ole õppinud puhastama oma elu.
Ka nüüd peame palvetama.
„Saada ärkamine ‒ südametunnistuse ärkamine ‒ ja alusta minust!
Teatud märgid viitavad, et see ärkamine on ukse taga.
Nüüd ei kulu päevagi, et mitmed hädas olevad inimesed paluvad abi lahenduseks patule, mis on rikkunud nende elu. Aegajalt kohtume nii sügava kannatusega, et on suur ime, kuidas need inimesed on üldse suutnud elada.
Siiski on need head tunnused, sest kinnitavad, et hoolimata patust ja jäledusest on inimeses midagi, mida saatan ei ole suutnud hävitada. Tõe Vaimul on veel hinge sisemuses kontaktpunkt ja seetõttu on lootust. Vaimulik kriis on veel võimalik.
On ainult üks inimtüüp, kes tuleb eriliselt toime ka selles ärkamises ja see on täisvereline variser.
Ta lehvib ka nüüd kõige kohal, sest ta on saatana järel kogu universumi täielikumalt südametunnistuseta olend.
FRANK MANGS
